¹妃嫔引诱所罗门离弃　神

¹Aga kuningas Saalomon armastas vaarao tütre kõrval paljusid võõramaa naisi - moabe, ammonlasi, edomlasi, siidonlasi ja hette -

²关于这些国家的人，耶和华曾经吩咐以色列人：“你们不可与他们往来通婚，否则他们必会引诱你们的心，去随从他们的神。”但所罗门深深爱恋这些女子。

²rahvaist, kelle kohta Issand oli öelnud Iisraeli lastele: 'Ärge minge nende sekka ja need ärgu tulgu teie sekka, sest nad pööravad tõesti teie südamed oma jumalate poole!' Neisse kiindus Saalomon armastusega.

³所罗门有妃七百，都是公主；有嫔三百。他的妃嫔使他的心偏离了　神。

³Temal oli seitsesada vürstisoost naist ja kolmsada liignaist; ta naised aga pöörasid tema südame.

⁴所罗门年老的时候，他的妃嫔诱惑他的心偏离了　神去随从别的神。他的心不像他的父亲大卫那样完全归于耶和华他的　神。

⁴See sündis Saalomoni vanas eas, et ta naised pöörasid tema südame teiste jumalate poole; ta süda ei olnud siiras Issanda, oma Jumala vastu, nagu oli olnud tema isa Taaveti süda.

⁵因为所罗门随从西顿人的女神亚斯他录，和亚扪人可憎的偶像米勒公。

⁵Saalomon käis siis siidonlaste jumalanna Astarte ja ammonlaste jäleduse Milkomi järel.

⁶所罗门行耶和华看为恶的事，不效法他的父亲大卫完完全全跟从耶和华。

⁶Saalomon tegi kurja Issanda silmis ega käinud ustavalt Issanda järel nagu tema isa Taavet.

⁷那时，所罗门为摩押人可憎的偶像基抹和亚扪人可憎的偶像摩洛，在耶路撒冷东面的山上建造邱坛。

⁷Sel ajal ehitas Saalomon ohvrikünka Kemosele, moabide jäledusele, Jeruusalemma ees oleva mäe peale, ja Moolokile, ammonlaste jäledusele.

⁸他为他娶自外族的妃嫔都这样作；她们都向自己的神烧香献祭。

⁸Seda tegi ta kõigi oma võõramaalastest naiste heaks, kes suitsutasid ja ohverdasid oma jumalatele.

⁹耶和华向所罗门发怒耶和华向所罗门发怒，因为他的心偏离了曾经两次向他显现的耶和华以色列的　神。

⁹Aga Issand vihastas Saalomoni peale, et ta oma südame oli ära pööranud Issandast, Iisraeli Jumalast, kes oli ennast temale kaks korda ilmutanud

¹⁰耶和华为了这事曾经吩咐他，不可随从别的神，可是他没有遵守耶和华吩咐的。

¹⁰ja oli temale andnud käsu selle asja pärast, et ta ei käiks teiste jumalate järel; ent tema ei olnud pidanud, mis Issand oli käskinud.

¹¹耶和华对所罗门说：“你既然作了这事，不遵守我吩咐你的约和律例，我必夺去你的国，把国赐给你的一个臣子。

¹¹Ja Issand ütles Saalomonile: 'Sellepärast et sinuga on nõnda sündinud ja et sa ei ole pidanud minu lepingut ja minu seadusi, mis ma sulle andsin, kisun ma tõesti kuningriigi sinult ja annan sinu sulastele.

¹²然而，为了你父亲大卫的缘故，我不会在你有生之日作这事，我要从你儿子的手中把国夺去。

¹²Aga su isa Taaveti pärast ei tee ma seda sinu päevil: ma kisun selle ära sinu poja käest.

¹³只是我不把整个国家夺去，为了我的仆人大卫的缘故，又为了我所拣选的耶路撒冷的缘故，我要给你的儿子留下一个支派。”

¹³Ometi ei kisu ma ära kogu kuningriiki: ühe suguharu ma annan su pojale oma sulase Taaveti pärast ja Jeruusalemma pärast, mille ma olen välja valinud.'

¹⁴所罗门的仇敌于是耶和华兴起一个人敌挡所罗门，他是以东王的后裔以东人哈达。

¹⁴Ja Issand tõstis Saalomonile vastase, edomlase Hadadi; too oli Edomi kuningasoost.

¹⁵从前大卫击败以东，元帅约押上去埋葬阵亡的人的时候，就把以东所有的男人都杀了。

¹⁵Kui Taavet oli löönud Edomit ja väepealik Joab läks mahalööduid matma ja hävitas Edomis kogu meessoo -

¹⁶约押和以色列人在那里住了六个月，直到把以东所有的男人都除灭了。

¹⁶sest Joab ja kogu Iisrael viibisid seal kuus kuud, kuni ta Edomis oli hävitanud kogu meessoo -,

¹⁷哈达与他父亲的几个以东臣仆一起逃往埃及，那时哈达还是一个小孩子。

¹⁷siis põgenes Hadad, tema ja mõned Edomi mehed ta isa sulaste hulgast koos temaga, et minna Egiptusesse; Hadad oli alles väike poiss.

¹⁸他们从米甸动身，来到巴兰，又从巴兰带了几个人来到埃及，见埃及王法老。法老吩咐人给他一所房子，供应他粮食，又赐他一块田地。

¹⁸Nad läksid Midjanist teele ja tulid Paaranisse; Paaranist võtsid nad mehi enestega kaasa ja tulid Egiptusesse vaarao, Egiptuse kuninga juurde; vaarao andis Hadadile koja, lubas temale leiba ja andis temale maad.

¹⁹哈达在法老面前十分蒙恩，以致法老把自己妻子的妹妹，就是王后答比匿的妹妹，赐给他作妻子。

¹⁹Hadad leidis suurt armu vaarao silmis, kes andis temale naiseks oma naise õe, kuninganna Tahpenesi õe.

²⁰答比匿的妹妹给他生了一个儿子，名叫基努拔。答比匿使他在法老的宫中长大，基努拔就与法老的众子一起住在法老的宫中。

²⁰Tahpenesi õde tõi temale ilmale ta poja Genubati ja Tahpenes võõrutas tolle vaarao kojas; ja Genubat jäi vaarao kotta, vaarao poegade seltsi.

²¹后来哈达在埃及听说大卫已经与他的列祖同睡，元帅约押也死了，哈达就对法老说：“求你容我离去，我好回到本国去。”

²¹Kui Hadad Egiptuses kuulis, et Taavet oli läinud magama oma vanemate juurde ja et väepealik Joab oli surnud, siis ütles Hadad vaaraole: 'Lase mind, et võiksin minna oma maale!'

²²法老问他：“你在我这里有什么欠缺，竟要回到你本国去呢？”他回答：“没有什么欠缺，只求你无论如何让我离开。”

²²Aga vaarao küsis temalt: 'Mis sul minu juures puudub, et sa nüüd tahad minna oma maale?' Ja ta vastas: 'Mitte midagi, kuid lase mind siiski minna!'

²³　神又兴起一个人敌挡所罗门，就是以利亚大的儿子利逊。他是从他主人琐巴王哈大底谢那里逃出来的。

²³Ja Jumal tõstis temale vastaseks ka Resoni, Eljada poja, kes oli põgenenud oma isanda, Sooba kuninga Hadadeseri juurest.

²⁴大卫击杀琐巴人的时候，利逊招聚了一些人，自己作了这些土匪的领袖。他前往大马士革，住在那里，又在大马士革作王。

²⁴Tema kogus enese juurde mehi ja sai röövjõugu pealikuks; pärast seda kui Taavet neid oli tapnud, läksid nad Damaskusesse, elasid seal ja valitsesid Damaskuses.

²⁵在所罗门一生的日子，利逊都敌挡以色列人。他恨恶以色列人，并且作了亚兰人的王。另外，哈达也不断为患。

²⁵Tema oli Iisraeli vastane kogu Saalomoni eluaja, tehes kurja nagu Hadadki; ta põlgas Iisraeli ja ta sai Süüria kuningaks.

²⁶耶罗波安背叛所罗门王的臣仆，尼八的儿子耶罗波安也举手攻击王。他是洗利达的以法莲人，他母亲是个寡妇，名叫洗鲁雅。

²⁶Ka Saalomoni sulane Jerobeam, Nebati poeg, efraimlane Seredast, kelle ema oli lesknaine Seruua, tõstis oma käe kuninga vastu.

²⁷他举手攻击王的情形是这样的：所罗门重建米罗，修补他父亲大卫城的破口；

²⁷Ja see on põhjus, miks ta tõstis oma käe kuninga vastu: Saalomon ehitas kindlust ja sulges läbimurdekoha oma isa Taaveti linnas.

²⁸耶罗波安这个人原是个有才干的人。所罗门见这个年轻人作事殷勤，就派他管理约瑟家的所有奴工。

²⁸Jerobeam oli väga tubli mees, ja kui Saalomon nägi, kuidas see noor mees tööd tegi, siis ta pani tema kogu Joosepi soo töökohustuse ülevaatajaks.

²⁹亚希雅预言国家分裂有一次，耶罗波安从耶路撒冷出来，示罗人亚希雅先知在路上遇见他。亚希雅身上穿着一件新衣，那时田野里只有他们二人。

²⁹Aga sel ajal sündis, et Jerobeam läks Jeruusalemmast välja ja prohvet, siilolane Ahija, kellel oli uus kuub seljas, juhtus teel temale vastu; ainult nemad kahekesi olid väljal.

³⁰亚希雅拿着自己身上所穿的新衣，把它撕成十二片，

³⁰Siis Ahija haaras kinni sellest uuest kuuest, mis tal seljas oli, ja kiskus selle kaheteistkümneks tükiks

³¹对耶罗波安说：“你拿十片去吧！因为耶和华以色列的　神这样说：‘看哪，我必从所罗门的手里把国夺去，把十个支派赐给你。

³¹ning ütles Jerobeamile: 'Võta enesele kümme tükki, sest nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal: Vaata, ma kisun kuningriigi Saalomoni käest ja annan kümme suguharu sinule.

³²但是为了我的仆人大卫和为了我从以色列众支派中所拣选的耶路撒冷的缘故，所罗门仍然可以拥有一个支派。

³²Aga üks suguharu jäägu temale mu sulase Taaveti pärast ja Jeruusalemma linna pärast, mille ma olen valinud kõigi Iisraeli suguharude seast,

³³因为他们离弃了我，去敬拜西顿人的女神亚斯他录、摩押人的神基抹和亚扪人的神米勒公，没有遵行我的道，行我眼中看为正的事，谨守我的律例典章，像他的父亲大卫一样。

³³sellepärast et nad jätsid mind maha ja kummardasid siidonlaste jumalannat Astartet, moabide jumalat Kemost ja ammonlaste jumalat Milkomi ega käinud minu teedel, et teha, mis õige on minu silmis minu määruste ja seadluste järgi, nõnda nagu tema isa Taavet.

³⁴但是，我不会把整个国家从他的手里夺去，我必使他终身作人君，是因我所拣选的仆人大卫谨守了我的诫命律例的缘故。

³⁴Mina aga ei võta tema käest siiski mitte tervet kuningriiki, vaid lasen teda olla vürstiks kogu ta eluaja oma sulase Taaveti pärast, kelle ma valisin, kes pidas mu käske ja määrusi.

³⁵我要从他儿子的手中把国夺去，赐给你十个支派。

³⁵Aga tema poja käest ma võtan kuningriigi ja annan selle sinule - need kümme suguharu.

³⁶至于所罗门的儿子，我要给他一个支派，好使我的仆人大卫在我所拣选立我名的城耶路撒冷，在我面前常常有灯光。

³⁶Tema pojale ma annan ühe suguharu, et mu sulasel Taavetil võiks alatiselt olla lamp mu palge ees Jeruusalemmas, linnas, mille ma enesele olen valinud, et panna sinna oma nimi.

³⁷我要拣选你，使你可以照心里想望的去统治。你必作以色列的王。

³⁷Aga sind ma võtan, et sa valitseksid kõige üle, mida su hing himustab: sina saad Iisraeli kuningaks!

³⁸你若是听从我吩咐你的一切，遵行我的道，行我看为正的事，谨守我的律例诫命，像我的仆人大卫所行的一样，我就与你同在，为你建立一个巩固的朝代，像我为大卫建立的一样，并且我要把以色列赐给你。

³⁸Ja kui sa võtad kuulda kõike, mis ma sind käsin, ja käid minu teedel ning teed, mis minu silmis õige on, pidades mu määrusi ja käske, nõnda nagu mu sulane Taavet tegi, siis ma olen sinuga ja ehitan sulle püsiva koja, nõnda nagu ma ehitasin Taavetile, ja annan Iisraeli sinule.

³⁹因此，我要使大卫的后裔遭受苦难，不过，却不是永远的。’”

³⁹Sel põhjusel ma alandan Taaveti sugu, aga mitte alatiseks.'

⁴⁰于是所罗门想要杀死耶罗波安，耶罗波安却逃往埃及去，到了埃及王示撒那里，就留在埃及，直等到所罗门死了为止。

⁴⁰Siis püüdis Saalomon Jerobeami surmata; aga Jerobeam võttis kätte ja põgenes Egiptusesse, Egiptuse kuninga Siisaki juurde; ja ta jäi Egiptusesse kuni Saalomoni surmani.

⁴¹所罗门逝世（代下9:29-31）所罗门其余的事：他所行的和他的智慧，不是都写在《所罗门记》上吗？

⁴¹Ja mis veel tuleks öelda Saalomonist ja kõigest, mis ta tegi, ja tema tarkusest, eks sellest ole kirjutatud Saalomoni Tegude raamatus?

⁴²所罗门在耶路撒冷作以色列众人的王共四十年。

⁴²Ja aega, mis Saalomon Jeruusalemmas valitses kogu Iisraeli üle, oli nelikümmend aastat.

⁴³所罗门与他的列祖同睡，埋葬在他父亲大卫的城里。他的儿子罗波安接续他作王。

⁴³Siis Saalomon läks magama oma vanemate juurde ja ta maeti oma isa Taaveti linna. Ja tema poeg Rehabeam sai tema asemel kuningaks.