¹约拿单暗助大卫

¹Aga Taavet põgenes Raama Naajotist ja tuli ning ütles Joonatanile: 'Mida ma olen teinud? Mis on mu süü ja patt su isa ees, et ta püüab mu hinge?'

²约拿单对他说：“绝对没有这事，你必不会死。我父亲作事，无论大小，没有不让我知道的，为什么这事他偏要隐瞒我呢？不会这样的。”

²Ja Joonatan vastas temale: 'Jäägu see kaugele! Sa ei sure! Vaata, mu isa ei tee midagi suuremat ega vähemat, ilma et ta ilmutaks minu kõrvadele. Miks peaks mu isa just seda asja minu eest varjama? See pole mitte nii!'

³大卫再起誓说：“你父亲一定知道我在你眼中蒙恩，就心里想：‘不要让约拿单知道这事，免得他伤心。’可是，我指着永活的耶和华，又指着你的性命起誓，我离死只差一步。”

³Aga Taavet vannutas jälle ja ütles: 'Su isa teab kindlasti, et ma sinu silmis olen armu leidnud. Seepärast ta mõtleb: Joonatan ei tohi sellest teada saada, et ta ei kurvastaks. Jah, nii tõesti kui Issand elab ja nii tõesti kui sa ise elad, minu ja surma vahel on ainult üks samm.'

⁴约拿单对大卫说：“你心里想要什么，我必为你作成。”

⁴Siis ütles Joonatan Taavetile: 'Mida sa iganes soovid, seda ma teen sulle!'

⁵大卫就对约拿单说：“你看，明天是初一，我本该与王一同坐席。但是，求你容我去藏在田里，直到后天晚上。

⁵Ja Taavet ütles Joonatanile: 'Vaata, homme on noorkuu ja ma peaksin küll koos kuningaga istuma ja sööma; aga luba mind, et ma väljal ennast varjan kuni kolmanda õhtuni.

⁶如果你父亲不见我在座，你就说：‘大卫恳求我让他赶回他的本城伯利恒去，因为他全家在那里有献年祭的事。’

⁶Kui su isa leiab mind väga puudu olevat, siis ütle: Taavet palus mind väga, et ta võiks rutata oma linna Petlemma, sest seal on kogu suguvõsal iga-aastane ohver.

⁷如果你父亲这样说：‘好！’那么仆人就平安无事了；如果他大大发怒，你就知道，他决意要害我了。

⁷Kui ta ütleb nõnda: Hea küll!, siis on su sulasel rahu. Aga kui ta viha süttib põlema, siis tea, et tema poolt on kuritöö otsustatud!

⁸求你以慈爱待仆人，因为你曾与仆人在耶和华面前立盟约。如果我有罪孽，你就亲手把我杀死，为什么要把我交给你父亲呢？”

⁸Osuta siis oma sulasele heldust, sest sa oled oma sulase viinud koos enesega Issanda liitu! Aga kui süü on minus, siis surma sina mind; sest miks peaksid sa mind viima oma isa juurde?'

⁹约拿单说：“绝对没有这事，如果我知道我父亲决意要害你，我会不告诉你吗？”

⁹Ja Joonatan ütles: 'Jäägu see sinust kaugele! Sest kui ma tõesti märkan, et mu isa on otsustanud lasta sulle kurja sündida, siis ma ei jäta seda sulle teatamata.'

¹⁰大卫对约拿单说：“如果你父亲严厉地回答你，谁来告诉我呢？”

¹⁰Aga Taavet küsis Joonatanilt: 'Kes teatab mulle, kui su isa vastab sulle karmilt?'

¹¹约拿单对大卫说：“你来，我们出到田里去吧！”他们二人就出到田里去了。

¹¹Ja Joonatan vastas Taavetile: 'Tule, lähme väljale!' Ja nad mõlemad läksid väljale.

¹²约拿单对大卫说：“愿耶和华以色列的　神作证，明天或后天约在这个时候，我探出了我父亲的意思，如果他对你有好感，那时我会不派人来告诉你吗？

¹²Ja Joonatan ütles Taavetile: 'Issand, Iisraeli Jumal! Kui ma homme või ülehomme sel ajal olen oma isalt järele kuulanud, ja vaata, Taaveti asi on hea, eks ma siis läkita kedagi su juurde ja ilmuta seda su kõrvale.

¹³假如我父亲有意要害你，我若是不告诉你，不让你走，不使你平平安安地离去，愿耶和华加倍惩罚我。愿耶和华与你同在，好像从前与我父亲同在一样。

¹³Issand tehku Joonataniga ükskõik mida, aga kui mu isa tahab teha sulle kurja, siis ma ilmutan seda su kõrvale ja saadan sinu ära, et sa võiksid minna rahuga. Ja Issand olgu sinuga, nõnda nagu ta on olnud mu isaga!

¹⁴我活着的时候，求你以耶和华的慈爱待我，使我不致于死。

¹⁴Jah, kui ma veel elan, siis osuta mulle küll Issanda armastust, et ma ei sureks!

¹⁵我死了以后，耶和华从地上一一剪除大卫的仇敌的时候，你也不可向我的家永远断绝你的慈爱。”

¹⁵Ära võta iialgi oma armastust minu soolt, ka siis mitte, kui Issand kõik Taaveti vaenlased maapinnalt hävitab!'

¹⁶于是约拿单与大卫家立盟约，说：“愿耶和华借大卫仇敌的手追讨违背盟约的罪。”

¹⁶Ja Joonatan tegi Taaveti sooga liidu: 'Issand nõudku aru Taaveti vaenlastelt!'

¹⁷约拿单由于爱大卫，就使大卫再起誓；他爱大卫如同爱自己的命。

¹⁷Ja Joonatan vannutas veel Taavetit vastastikuse armastuse juures, sest ta armastas teda, nagu ta armastas oma hinge.

¹⁸约拿单对大卫说：“明天是初一，因为你的座位空着，人必注意到你不在。

¹⁸Ja Joonatan ütles temale: 'Homme on noorkuu ja sinust tuntakse puudust, kui su koht on tühi.

¹⁹到后天，你要赶快下去，到你以前出事那天藏身的地方，在以色磐石旁边等候。

¹⁹Aga ülehomme mine ruttu alla ja tule sinna paika, kus sa selle teo päeval ennast varjasid, ja jää Eseli kivi juurde!

²⁰我要向磐石旁边射三支箭，好像射箭靶一样。

²⁰Mina ammun siis kolm noolt selle kõrvale, nagu laseksin ma märki.

²¹然后，我要派一个仆人去，说：‘你去把箭找回来。’如果我对那仆人说：‘看哪！箭在你的后面，把箭拿回来。’你就可以回来，因为我指着永活的耶和华起誓，你必平安无事。

²¹Ja vaata, ma läkitan poisi, öeldes: 'Mine otsi nooli!' Aga kui ma ütlen poisile: 'Vaata, nooled on sinust siinpool, võta need!', siis tule, sest sul on siis rahu ega midagi muud, nii tõesti kui Issand elab!

²²如果我对仆人说：‘看哪！箭在你的前面。’你就要离去，因为是耶和华打发你去的。

²²Aga kui ma ütlen poisile nõnda: 'Vaata, nooled on sinust sealpool!', siis mine, sest Issand saadab su ära!

²³至于你我之间所说的这事，有耶和华永远在你我之间作证。”

²³Ja mis puutub sellesse, mida mina ja sina oleme rääkinud, siis vaata, Issand on igavesti tunnistajaks minu ja sinu vahel.'

²⁴扫罗怒责约拿单于是大卫在田里藏起来。到了初一，王坐席吃饭。

²⁴Ja Taavet varjas ennast väljal. Kui noorkuu tuli, istus kuningas leiba võtma.

²⁵王照常坐在他的座位上，就是靠墙的座位，约拿单坐在对面，押尼珥坐在扫罗旁边，大卫的座位却空着。

²⁵Kuningas istus nagu alati oma istmel, seinaäärsel istmel. Kui Joonatan tõusis, istus ainult Abner Sauli kõrval ja Taaveti koht oli tühi.

²⁶那天扫罗没有说什么，因为他心里想：“这是恰巧的事，或许大卫沾染了不洁，还没有得到洁净。”

²⁶Aga Saul ei öelnud sel päeval midagi, sest ta mõtles: 'Temale on midagi juhtunud, ta ei ole puhas, ta ei ole kindlasti mitte puhas.'

²⁷次日，就是初二，大卫的座位仍是空着。于是扫罗问他的儿子约拿单：“为什么耶西的儿子昨天今天都没有来吃饭呢？”

²⁷Aga kui järgmisel päeval, teisel noorkuu päeval, Taaveti koht tühi oli, küsis Saul oma pojalt Joonatanilt: 'Mispärast ei ole Iisai poeg nii eile kui täna leivale tulnud?'

²⁸约拿单回答扫罗：“大卫恳切地求我让他回伯利恒去。

²⁸Ja Joonatan kostis Saulile: 'Taavet palus mind väga, et ta võiks minna Petlemma;

²⁹他说：‘求你让我去，因为我们的家在城里有献祭的事，我哥哥吩咐我去。所以，我若是在你眼前蒙恩，求你让我离开，看看我的哥哥们。’因此，大卫没有来赴王的筵席。”

²⁹ta ütles: Luba mind ometi, sest meil on linnas suguvõsa ohver ja mu vend kutsus mind; kui ma nüüd su silmis armu leian, siis lase mind minna oma vendi vaatama! Sellepärast ei ole ta tulnud kuninga lauda.'

³⁰于是扫罗向约拿单发怒，对他说：“你这邪僻悖逆妇人所生的，我岂不知道你喜悦耶西的儿子，自取羞辱，也羞辱生你的母亲吗？

³⁰Siis Sauli viha süttis põlema Joonatani vastu ja ta ütles temale: 'Sina vastuhakkaja värdjas! Kas ma ei tea, et sa oled valinud Iisai poja häbiks enesele ja häbiks oma ema häbemele!

³¹因为只要耶西的儿子还活在这世上，你和你的国就不能稳固。现在，你要派人去把他抓到我这里来，因为他是该死的。”

³¹Niikaua kui Iisai poeg maa peal elab, ei ole sina ega su kuningriik kindel. Ja nüüd läkita kedagi ja too ta minu juurde, sest ta on surmalaps!'

³²约拿单回答他父亲扫罗说：“为什么要把他处死呢？他作了什么事呢？”

³²Aga Joonatan kostis oma isale Saulile ja küsis temalt: 'Miks on vaja teda surmata? Mis ta on teinud?'

³³扫罗向着约拿单把枪掷过去，要刺杀他。约拿单就知道，他父亲已经决意要杀死大卫。

³³Aga Saul viskas piigi tema suunas, et teda läbi torgata; nüüd mõistis Joonatan, et ta isa oli otsustanud Taaveti tappa.

³⁴约拿单怒气冲冲地从席间退去，初二这天，他没有吃饭；因为他父亲羞辱了大卫，他就为大卫担忧。

³⁴Ja Joonatan tõusis lauast tulise vihaga ega võtnud leiba teisel noorkuu päeval, sest ta oli mures Taaveti pärast, oli ju tema isa teda mõnitanud.

³⁵大卫与约拿单泣别到了早晨，约拿单照着与大卫约定的时候，出到田里去，有一个小童与他在一起。

³⁵Järgmisel hommikul läks Joonatan Taavetile määratud ajal väljale ja tal oli kaasas üks väike poiss.

³⁶他对那童仆说：“你跑去，把我所射的箭找回来。”那童仆跑去的时候，约拿单就把箭射到他前面。

³⁶Ja ta ütles oma poisile: 'Jookse ja otsi nooli, mis ma ammun!' Poiss jooksis ja ta ise ambus noole temast mööda.

³⁷那童仆到了约拿单的箭射到的地方，约拿单就在那童仆的背后喊叫：“箭不是在你的前面吗？”

³⁷Ja kui poiss jõudis sinna paika, kus oli Joonatani ammutud nool, hüüdis Joonatan poisile järele ja küsis: 'Eks ole nool sinust eespool?'

³⁸约拿单又在那童仆的背后喊叫：“赶快跑去！不要停留！”那童仆就把箭拾起来，回到他主人那里去。

³⁸Ja Joonatan hüüdis poisile järele: 'Rutta nobedasti, ära seisa!' Ja Joonatani poiss noppis noole ning tuli oma isanda juurde.

³⁹那童仆一点也不知道这是什么意思，只有约拿单和大卫知道。

³⁹Aga poiss ei teadnud midagi, ainult Joonatan ja Taavet teadsid seda asja.

⁴⁰约拿单把自己的武器交给他的童仆，对他说：“你带回城里去吧！”

⁴⁰Ja Joonatan andis oma sõjariistad poisile, kes oli koos temaga, ja ütles temale: 'Mine vii linna!'

⁴¹那童仆一离去，大卫就从石堆的南边起来，脸伏于地，叩拜了三次。二人互相亲嘴，相对哭泣，大卫哭得更悲痛。

⁴¹Kui poiss oli läinud, tõusis Taavet üles lõuna poolt ja heitis silmili maha ning kummardas kolm korda; siis nad suudlesid teineteist ja nutsid üheskoos, Taavet kõige rohkem.

⁴²约拿单对大卫说：“你平平安安走吧！我们二人曾指着耶和华的名起誓说：‘愿耶和华在你我之间，也在我的后裔和你的后裔之间作证，直到永远。’”大卫就起身离开，约拿单也回城里去了（“大卫就起身离开，约拿单也回城里去了。”在《马索拉抄本》为21:1）。

⁴²Siis ütles Joonatan Taavetile: 'Mine rahuga, jäägu nõnda, nagu me mõlemad Issanda nime juures oleme vandunud ja öelnud: Issand olgu igavesti tunnistajaks minu ja sinu vahel, minu soo ja sinu soo vahel!'