¹王许尼希米重建城墙

¹Ja niisanikuus, kuningas Artahsasta kahekümnendal aastal, oli tema ees vein; mina tõin veini ja andsin kuningale. Kuna ma tema palge ees ei olnud iialgi olnud kurb,

²王却问我：“你既然没有病，为什么面带愁容呢？这没有别的可能，必是心中愁烦。”我就非常惧怕，

²siis kuningas ütles mulle: 'Mispärast sa oled kurva näoga? Ega sa ometi haige ole? See ei ole muud kui südame kurbus.' Siis ma kartsin üliväga

³对王说：“愿王万岁，我列祖坟墓所在的城成了荒芜之地，城门被火焚毁，我怎能不面带愁容呢？”

³ja ütlesin kuningale: 'Kuningas elagu igavesti! Miks ma ei peaks olema kurva näoga, kui see linn, kus on mu vanemate hauad, on varemeis ja selle väravad on tulega põletatud?'

⁴王问我：“你想要什么呢？”我就向天上的　神祷告，

⁴Siis küsis kuningas minult: 'Mida sa nüüd soovid?' Aga mina palusin taeva Jumalat

⁵然后对王说：“如果王认为好，仆人能在你面前蒙恩宠，就请你差派我往犹大，到我列祖坟墓所在的城去，让我重建那城。”

⁵ja ütlesin kuningale: 'Kui kuningas heaks arvab ja su sulane on sulle meelepärane, siis läkita mind Juudamaale, mu vanemate haudade linna, et ma saaksin selle üles ehitada!'

⁶那时，王后坐在王的旁边。王问我：“你的行程需时多久？你什么时候回来？”王既然认为好，就差派我去，我也定了一个归期。

⁶Siis kuningas, kelle kõrval istus kuninganna, küsis minult: 'Kui kaua su teekond kestab ja millal sa tagasi tuled?' Kui ma nimetasin temale vastava aja, siis oli see kuningale meele järgi ja ta läkitas mind.

⁷我又问王：“王若是认为好，请赐给我诏书，通知河西那边的省长准我经过，直至我到达犹大；

⁷Ja ma ütlesin kuningale: 'Kui kuningas heaks arvab, siis antagu mulle kaasa kirjad maavalitsejaile teisel pool Frati jõge, et nad laseksid mu läbi, kuni ma jõuan Juudamaale,

⁸又赐诏书，给看守王的园林的亚萨，吩咐他给我木材，建造圣殿的营楼大门的横梁，以及建造城墙和我要入住的房屋。”因为我的　神施恩的手帮助我，王就赐给我这一切。

⁸nõndasamuti kiri Aasafile, kuninga metsaülemale, et ta annaks mulle puid templipalee väravate ehitamiseks ja linna müüri ning koja jaoks, kuhu ma asun.' Ja kuningas andis mulle need, sest mu peal oli mu Jumala hea käsi.

⁹于是我到了河西那边的省长那里去，把王的诏书交给他们；王又派了军长和马兵护送我。

⁹Siis ma tulin maavalitsejate juurde teisele poole Frati jõge ja andsin neile kuninga kirjad; ja kuningas oli koos minuga läkitanud väepealikuid ja ratsanikke.

¹⁰和伦人参巴拉和作臣仆的亚扪人多比雅听见有人来到，要为以色列求利益，他们就非常恼怒。

¹⁰Aga kui Sanballat, hooronlane, ja ametnik Toobija, ammonlane, seda kuulsid, siis pahandas see neid väga, et keegi oli tulnud nõutama head Iisraeli lastele.

¹¹尼希米夜间巡视城墙我到了耶路撒冷，在那里停留了三天。

¹¹Ja kui ma olin jõudnud Jeruusalemma ning olin seal olnud kolm päeva,

¹²我在夜间起来，和几个人一起出去，我没有告诉任何人我的　神使我定意要为耶路撒冷作的事，除了我所骑的一头牲口以外，没有带着别的牲口。

¹²siis ma tõusin öösel üles, mina ja mõned mehed koos minuga, ilma et ma kellelegi oleksin rääkinud, mis Jumal mu südamesse oli pannud Jeruusalemma heaks teha; ka ei olnud mul kaasas muud looma kui see, kellega ma ise ratsutasin.

¹³我夜间出了谷门，向着龙泉走去，到了粪门，视察耶路撒冷破坏了的城墙和被火焚毁的城门。

¹³Ja ma läksin öösel Oruväravast välja Loheallika poole ja Sõnnikuvärava juurde, ja vaatlesin Jeruusalemma müüre, mis olid maha kistud, ja selle väravaid, mis olid tulega põletatud.

¹⁴我又往前走，到了泉门和王池，因为地方不够让我骑着牲口过去，

¹⁴Ja ma läksin edasi Allikavärava ja Kuningatiigi juurde; aga seal ei olnud eeslil, kelle seljas ma istusin, edasipääsuks maad.

¹⁵我只得在夜间沿溪而上，视察城墙，然后转回，经过谷门，回到城里。

¹⁵Siis ma läksin öösel orgu mööda ülespoole ja vaatlesin müüri; seejärel ma pöördusin ümber ja tulin tagasi tulles Oruväravast sisse.

¹⁶没有一个官长知道我去过什么地方，作了什么事。我也一直没有告诉犹大人、或祭司、或贵胄、或官长，或其余作工的人。

¹⁶Aga ülemad ei teadnud, kuhu ma läksin ja mis ma tegin, sest ma ei olnud senini seda avaldanud ei juutidele ega preestritele, ei suurnikele ega ülemaile, ka mitte muile, kes seda tööd pidid tegema.

¹⁷尼希米鼓励人民重建城墙后来我对他们说：“你们都看见我们遭遇的患难：耶路撒冷成了荒芜之地，城门被火焚毁，你们都来吧！让我们重建耶路撒冷的城墙，免得我们再受凌辱。”

¹⁷Aga nüüd ma ütlesin neile: 'Te näete, missuguses õnnetuses me oleme, kuidas Jeruusalemm on varemeis ja selle väravad on tulega põletatud. Mingem ja ehitagem üles Jeruusalemma müür, et meid enam ei teotataks!'

¹⁸我告诉他们，我的　神施恩的手怎样帮助我，以及王对我所说的话；他们就说：“我们要起来建造！”于是他们奋勇着手作这善工。

¹⁸Ja ma jutustasin neile, kuidas mu peal oli olnud mu Jumala hea käsi, ja ka neist sõnadest, mis kuningas mulle oli öelnud. Siis nad ütlesid: 'Võtkem kätte ja ehitagem!' Ja nad kinnitasid oma käsi selleks heaks tööks.

¹⁹但和伦人参巴拉和作臣仆的亚扪人多比雅，以及阿拉伯人基善听见了，就讥笑我们，藐视我们，说：“你们在干什么？你们要背叛王吗？”

¹⁹Aga kui hooronlane Sanballat ja ammonlane, ametnik Toobija, ja araablane Gesem seda kuulsid, siis nad pilkasid meid, osutasid meile põlgust ja küsisid: 'Mis see on, mida te teete? Kas tahate kuningale vastu hakata?'

²⁰我回答他们说：“天上的　神必使我们成功；我们是他的仆人，我们要起来建造，但你们在耶路撒冷无分、无权，无人记念。”

²⁰Siis ma vastasin ja ütlesin neile: 'Taeva Jumal annab meile kordamineku, ja meie, tema sulased, võtame kätte ja ehitame! Aga teil ei ole osa, õigust ega mälestust Jeruusalemmas!'