¹穷人的呼喊

¹Aga rahva ja nende naiste kisa oli suur oma vendade juutide vastu.

²有些人说：“我们和儿女人口众多，给我们五谷糊口，可以存活。”

²Oli neid, kes ütlesid: 'Meid, meie poegi ja tütreid on palju. Antagu meile vilja, et saaksime süüa ja jääksime ellu!'

³有些人说：“我们抵押了自己的田地、葡萄园和房屋，为要在饥荒中买到五谷。”

³Ja oli neid, kes ütlesid: 'Me peame oma põllud, viinamäed ja kojad nälja pärast pandiks andma, et vilja saada.'

⁴有些人说：“我们为了要借钱向王纳税，只好抵押了我们的田地和葡萄园。

⁴Ja oli neid, kes ütlesid: 'Me oleme pidanud kuninga maksuks raha laenama oma põldude ja viinamägede vastu.

⁵虽然我们的身体与我们同胞的身体一样，我们的儿女与他们的儿女也相同，可是我们却要强迫自己的儿女去作仆婢，而且我们的女儿有些已经作了奴婢，我们却无能为力，因为我们的田地和葡萄园已经属于别人了。”

⁵On ju küll meiegi ihu nagu meie vendade ihu, meiegi lapsed nagu nende lapsed, aga vaata, meie peame siiski oma pojad ja tütred orjadeks andma, ja mõned meie tütreist ongi juba orjastatud; kuid me oleme selle vastu võimetud, sest meie põllud ja viinamäed on teiste käes.'

⁶尼希米怒斥官长与领袖我听见他们的哀叫和所讲的这些事，就十分忿怒。

⁶Kui ma nende kisa ja neid sõnu kuulsin, siis ma vihastusin väga.

⁷我心中筹算一番以后，就谴责贵族和官长，对他们说：“你们各人向自己的同胞贷款，竟然索取高利！”于是我召开大会攻击他们。

⁷Ma pidasin oma südames nõu ja riidlesin siis suurnikega ja ülematega ning ütlesin neile: 'Te võtate üksteiselt liigkasu!' Siis ma seadsin neile vastu suure koguduse

⁸我对他们说：“我们已尽了我们的能力，把那些卖了给外族人的同胞犹大人买赎回来，而你们还想要出卖你们的同胞，好让我们再把他们买回来吗？”他们都默不作声，无话可说。

⁸ja ütlesin neile: 'Meie oleme, nõnda palju kui suutsime, lunastanud oma vennad juudid, kes ennast paganaile olid müünud. Teie seevastu müüte oma vendi, et neid siis jälle meile peaks müüdama!' Siis nad vaikisid ega leidnud vastust.

⁹我又说：“你们这事作得不对。你们岂不应怀着敬畏我们　神的心行事为人，免遭我们的仇敌外族人的毁谤吗？

⁹Ja ma ütlesin: 'See pole hea, mis te teete! Kas te ei peaks mitte elama meie Jumala kartuses, paganate, meie vaenlaste teotuse vältimiseks?

¹⁰现在我和我的兄弟，以及我的仆人要把银钱和五谷借给他们。让我们大家都放弃放债取利吧！

¹⁰Ka mina, mu vennad ja mu sulased oleme neile laenanud raha ja vilja. Loobugem nüüd selle nõudmisest!

¹¹请你们今天就把他们的田地、葡萄园、橄榄园、房屋，以及你们向他们索取的利息：百分之一的利钱、五谷、新酒和新油，都归还给他们。”

¹¹Andke neile juba täna tagasi nende põllud, viinamäed, õlipuud ja kojad ja sajas osa rahast, viljast, veinist ja õlist, mida te neile olete laenanud!'

¹²他们就说：“我们必定归还，不再向他们要求利息了，你怎么说，我们愿意照着你说的去行。”我就把祭司们召了来，叫众人起誓必照着这话去行。

¹²Ja nad vastasid: 'Me anname tagasi ega nõua neilt midagi; me teeme nõnda, nagu sa oled öelnud.' Siis, kutsudes preestrid, ma vannutasin neid, et nad teeksid nõnda.

¹³我抖着胸前的衣襟说：“不履行这话的，愿　神也是这样抖他离开他的家和产业，直到抖空。”全体会众都说：“阿们！”又赞美耶和华。众人都照着这话去行。

¹³Minagi puistasin oma põue ja ütlesin: 'Nõnda puistaku Jumal tema kojast ja tööst igaühte, kes seda sõna ei pea! Jäägu ta seesuguseks puistatuks ja tühjaks!' Ja terve kogudus ütles: 'Aamen!' ning kiitis Issandat. Ja rahvas tegi selle sõna järgi.

¹⁴尼希米清廉朴实自从我奉命在犹大地作他们省长的日子以来，就是从亚达薛西王二十年，直到三十二年，共十二年，我和我的兄弟都没有吃过省长的俸禄。

¹⁴Ja edasi - alates sellest päevast, mil mind kästi olla Juudamaa maavalitsejaks, kuningas Artahsasta kahekümnendast valitsemisaastast kolmekümne teise valitsemisaastani, kaksteist aastat, ei ole mina ega mu vennad söönud maavalitseja leiba.

¹⁵在我们以先的前任省长，重压人民，每日都向他们索取粮食和酒，以及四百五十六克银子。连他们的仆人也辖制人民，但我因为敬畏　神，就不这样行。

¹⁵Endised maavalitsejad, kes olid enne mind, olid rahvast raskesti koormanud ja neilt võtnud leiba ja veini, peale selle veel nelikümmend hõbeseeklit; ka oli nende sulastel meelevald rahva üle. Aga mina ei teinud nõnda Jumala kartuse pärast.

¹⁶我坚持只重修城墙的工程；所以我们不购置田产，我所有的仆人也都聚集在那里工作。

¹⁶Ka võtsin ma ise osa sellest müüritööst, kuigi me enestele põldu ei olnud ostnud; ja kõik mu sulased olid sinna tööle kogutud.

¹⁷在我桌上吃饭的，有一百五十个犹大人和官长，还有那些从我们四围外族来到我们这里的人；

¹⁷Juudid ja ülemad, sada viiskümmend meest, ja need, kes ümberkaudseist paganaist meie juurde tulid, olid mu lauas.

¹⁸每天预备牛一头、肥羊六只，又为我预备一些飞禽；每十天供应大量各类的酒。虽然这样，我仍然没有索取省长的俸禄，因为这些人服役已经负担沉重。

¹⁸Seda, mis üheks päevaks valmistati, oli üks härg, kuus valitud lammast ja linnud - neidki valmistati mulle - ja iga kümne päeva järel oli rohkesti kõiksugust veini, aga ma siiski ei nõudnud maavalitseja leiba, sest selle rahva peal oli raske orjus.

¹⁹“我的　神啊，求你记念我，记念我为这人民所作的一切事，施恩给我。”

¹⁹Meenuta minu heaks, mu Jumal, kõike, mis ma sellele rahvale olen teinud!