¹Likewise, ye wives, be in subjection to your own husbands; that, if any obey not the word, they also may without the word be won by the conversation of the wives;

¹Nõndasamuti, naised, alistuge oma meestele, et ka siis, kui mõned ei ole kuulekad sõnale, nad võidetaks usule ilma sõnata naiste käitumise läbi,

²While they behold your chaste conversation coupled with fear.

²kui nad on tähele pannud teie puhast, aukartlikku käitumist.

³Whose adorning let it not be that outward adorning of plaiting the hair, and of wearing of gold, or of putting on of apparel;

³Teie ehteks ärgu olgu välispidine juuste palmitsemine ega kuldkeede kandmine ega rõivad, mida te kannate,

⁴But let it be the hidden man of the heart, in that which is not corruptible, even the ornament of a meek and quiet spirit, which is in the sight of God of great price.

⁴vaid selleks olgu varjul olev südame-inimene, tasase ja vaikse vaimu kadumatuse ilus, mis on Jumala silmis palju väärt.

⁵For after this manner in the old time the holy women also, who trusted in God, adorned themselves, being in subjection unto their own husbands:

⁵Sest nõnda on ka muiste end ehtinud pühad naised, kes Jumala peale lootsid. Nad alistusid oma meestele,

⁶Even as Sara obeyed Abraham, calling him lord: whose daughters ye are, as long as ye do well, and are not afraid with any amazement.

⁶nii nagu Saara oli Aabrahamile kuulekas, 'hüüdes teda isandaks'. Teie olete saanud Saara lasteks, kui te teete head ega karda mingit hirmutamist.

⁷Likewise, ye husbands, dwell with them according to knowledge, giving honour unto the wife, as unto the weaker vessel, and as being heirs together of the grace of life; that your prayers be not hindered.

⁷Nõndasamuti, mehed, elage mõistvalt naisega kui nõrgema astjaga. Osutage naistele austust nagu elu armuanni kaaspärijatele, et teie palvetel poleks takistusi.

⁸Finally, be ye all of one mind, having compassion one of another, love as brethren, be pitiful, be courteous:

⁸Aga viimaks, olge kõik üksmeelsed, kaastundlikud, vennalikud, halastajad, alandlikud.

⁹Not rendering evil for evil, or railing for railing: but contrariwise blessing; knowing that ye are thereunto called, that ye should inherit a blessing.

⁹Ärge tasuge kurja kurjaga ega sõimu sõimuga, vaid hoopis õnnistage - sest õnnistamiseks te olete kutsutud -, et ka teie võiksite pärida õnnistuse.

¹⁰For he that will love life, and see good days, let him refrain his tongue from evil, and his lips that they speak no guile:

¹⁰Sest 'kes tahab armastada elu ja näha häid päevi, see vaigistagu keelt kõnelemast kurja ja huuli rääkimast pettust.

¹¹Let him eschew evil, and do good; let him seek peace, and ensue it.

¹¹Ta hoidugu eemale kurjast ja tehku head, otsigu rahu ja taotlegu seda,

¹²For the eyes of the Lord are over the righteous, and his ears are open unto their prayers: but the face of the Lord is against them that do evil.

¹²sest Issanda silmad on õiglaste poole ja tema kõrvad on lahti nende anumistele, aga Issanda pale on nende vastu, kes teevad kurja.'

¹³And who is he that will harm you, if ye be followers of that which is good?

¹³Kes on, kes saab teile teha kurja, kui te olete innukad tegema head?

¹⁴But and if ye suffer for righteousness' sake, happy are ye: and be not afraid of their terror, neither be troubled;

¹⁴Aga kui te peaksite kannatama õiguse pärast, siis olete õndsad. 'Ent ärge kartke nende hirmutamist ja ärge kohkuge',

¹⁵But sanctify the Lord God in your hearts: and be ready always to give an answer to every man that asketh you a reason of the hope that is in you with meekness and fear:

¹⁵vaid pühitsege Issandat Kristust oma südames, olles alati valmis kostma igaühele, kes teilt pärib aru lootuse kohta, mis teis on.

¹⁶Having a good conscience; that, whereas they speak evil of you, as of evildoers, they may be ashamed that falsely accuse your good conversation in Christ.

¹⁶Kuid tehke seda tasadusega ja aupaklikult, omades head südametunnistust, et need, kes laimavad teie head käitumist Kristuses, jääksid häbisse just selles, milles nad teid halvustavad.

¹⁷For it is better, if the will of God be so, that ye suffer for well doing, than for evil doing.

¹⁷Parem on head tehes kannatada, kui see on Jumala tahtmine, kui kurja tehes.

¹⁸For Christ also hath once suffered for sins, the just for the unjust, that he might bring us to God, being put to death in the flesh, but quickened by the Spirit:

¹⁸Sest ka Kristus kannatas pattude pärast üheainsa korra, õige ülekohtuste eest, et ta teid juhiks Jumala juurde, olles küll ihu poolest surmatud, ent elustatud vaimu läbi,

¹⁹By which also he went and preached unto the spirits in prison;

¹⁹kelles ta läks ja kuulutas vangis olevaile vaimudele,

²⁰Which sometime were disobedient, when once the longsuffering of God waited in the days of Noah, while the ark was a preparing, wherein few, that is, eight souls were saved by water.

²⁰kes olid olnud sõnakuulmatud muiste, kui Jumala pikk meel ootas Noa päevil, laeva valmistamise ajal, milles vähesed - see tähendab kaheksa hinge - veest päästeti.

²¹The like figure whereunto even baptism doth also now save us (not the putting away of the filth of the flesh, but the answer of a good conscience toward God,) by the resurrection of Jesus Christ:

²¹Selle võrdkujuna päästab teidki nüüd ristimine, mis ei ole lihaliku rüveduse kõrvaldamine, vaid hea südametunnistuse taotlemine Jumalalt Jeesuse Kristuse ülestõusmise kaudu,

²²Who is gone into heaven, and is on the right hand of God; angels and authorities and powers being made subject unto him.

²²kes on läinud taevasse, on Jumala paremal käel, kus temale on alistatud inglid ja meelevallad ja väed.