¹Wherefore when we could no longer forbear, we thought it good to be left at Athens alone;

¹Seepärast meie, kui me enam ei läbenud kannatada, arvasime heaks jääda Ateenasse

²And sent Timotheus, our brother, and minister of God, and our fellowlabourer in the gospel of Christ, to establish you, and to comfort you concerning your faith:

²ja läkitasime Timoteose, oma venna ja Jumala kaastöölise Kristuse evangeeliumi kuulutamises, kinnitama ja julgustama teid teie usus,

³That no man should be moved by these afflictions: for yourselves know that we are appointed thereunto.

³et ükski ei lööks kõikuma nendes viletsustes. Te ju teate, et me oleme nendesse pandud.

⁴For verily, when we were with you, we told you before that we should suffer tribulation; even as it came to pass, and ye know.

⁴Sest juba siis, kui me olime teie juures, ütlesime teile ette, et meid hakatakse taga kiusama, nagu see on ka sündinud ja on teile teada.

⁵For this cause, when I could no longer forbear, I sent to know your faith, lest by some means the tempter have tempted you, and our labour be in vain.

⁵Seepärast ka mina, maldamata enam, saatsingi tema, et teada saada teie usku, kas vahest kiusaja pole teid kiusanud ning meie vaevanägemist tühjaks teinud.

⁶But now when Timotheus came from you unto us, and brought us good tidings of your faith and charity, and that ye have good remembrance of us always, desiring greatly to see us, as we also to see you:

⁶Aga kui nüüd Timoteos tuli teie juurest tagasi ning tõi meile häid sõnumeid teie usust ja teie armastusest ning et teie meid alati heaga mäletate, igatsedes meid näha saada, nii nagu meie teidki,

⁷Therefore, brethren, we were comforted over you in all our affliction and distress by your faith:

⁷siis saime julgustatud teie kaudu, vennad, kogu oma kitsikuses ja ahistuses teie usu läbi,

⁸For now we live, if ye stand fast in the Lord.

⁸sest nüüd me võime elada, kui teie püsite Issandas.

⁹For what thanks can we render to God again for you, for all the joy wherewith we joy for your sakes before our God;

⁹Mis tänu me võiksime küll Jumalale anda teie pärast kogu selle rõõmu eest, millega me rõõmustame teie üle oma Jumala palge ees?

¹⁰Night and day praying exceedingly that we might see your face, and might perfect that which is lacking in your faith?

¹⁰Me anume ööd ja päevad üliväga, et saada näha teie palet ja parandada seda, mis on veel puudulik teie usus.

¹¹Now God himself and our Father, and our Lord Jesus Christ, direct our way unto you.

¹¹Aga tema, meie Jumal ja Isa, ning meie Issand Jeesus Kristus tasandagu meie tee teie juurde!

¹²And the Lord make you to increase and abound in love one toward another, and toward all men, even as we do toward you:

¹²Ning Issand kasvatagu teie armastust ja tehku see rohkeks üksteise ja kõikide vastu, nii nagu see meilgi on teie vastu,

¹³To the end he may stablish your hearts unblameable in holiness before God, even our Father, at the coming of our Lord Jesus Christ with all his saints.

¹³et kinnitada teie südameid olema pühaduses laitmatud Jumala ja meie Isa palge ees, kui meie Issand Jeesus tuleb kõigi oma pühadega. [Aamen.]