¹And when the day of Pentecost was fully come, they were all with one accord in one place.

¹Kui nelipühapäev kätte jõudis, olid nad kõik koos ühes paigas.

²And suddenly there came a sound from heaven as of a rushing mighty wind, and it filled all the house where they were sitting.

²Ja äkitselt tuli taevast kohin, otsekui tugev tuul oleks puhunud, ja täitis kogu koja, kus nad istusid.

³And there appeared unto them cloven tongues like as of fire, and it sat upon each of them.

³Ja nad nägid otsekui hargnevaid tulekeeli, mis laskusid iga üksiku peale nende seas.

⁴And they were all filled with the Holy Ghost, and began to speak with other tongues, as the Spirit gave them utterance.

⁴Ja nad kõik täideti Püha Vaimuga ning hakkasid rääkima teisi keeli, nõnda nagu Vaim neile andis rääkida.

⁵And there were dwelling at Jerusalem Jews, devout men, out of every nation under heaven.

⁵Jeruusalemmas oli aga elamas juute, vagasid mehi kõigi rahvaste keskelt, kes on taeva all.

⁶Now when this was noised abroad, the multitude came together, and were confounded, because that every man heard them speak in his own language.

⁶Kui nüüd see hääl kostis, tuli kokku nende kogukond, ja kõiki valdas hämmastus, sest igaüks kuulis räägitavat oma murret.

⁷And they were all amazed and marvelled, saying one to another, Behold, are not all these which speak Galilaeans?

⁷Nad jahmusid ja panid imeks, öeldes: 'Ennäe, eks need kõik, kes räägivad, ole galilealased?

⁸And how hear we every man in our own tongue, wherein we were born?

⁸Kuidas siis meist igaüks kuuleb oma sünnimaa murret?

⁹Parthians, and Medes, and Elamites, and the dwellers in Mesopotamia, and in Judaea, and Cappadocia, in Pontus, and Asia,

⁹Meie, partlased ja meedlased ja eelamlased ja kes me elame Mesopotaamia-, Juuda- ja Kappadookiamaal, Pontoses ja Aasias,

¹⁰Phrygia, and Pamphylia, in Egypt, and in the parts of Libya about Cyrene, and strangers of Rome, Jews and proselytes,

¹⁰Früügias ja Pamfüülias, Egiptuses ja Liibüa maades Küreene pool, ja siia elama asunud roomlased,

¹¹Cretes and Arabians, we do hear them speak in our tongues the wonderful works of God.

¹¹juudid ja nende usku pöördunud kreetlased ja araablased - kuidas me kuuleme räägitavat meie endi keeles Jumala suuri asju?'

¹²And they were all amazed, and were in doubt, saying one to another, What meaneth this?

¹²Nad kõik olid jahmunud ja kahevahel ning ütlesid üksteisele: 'Mis see küll peab olema?'

¹³Others mocking said, These men are full of new wine.

¹³Mõned aga ütlesid pilgates: 'Nad on täis magusat veini!'

¹⁴But Peter, standing up with the eleven, lifted up his voice, and said unto them, Ye men of Judaea, and all ye that dwell at Jerusalem, be this known unto you, and hearken to my words:

¹⁴Siis tõusis Peetrus koos nende üheteistkümnega püsti, tõstis häält ja kõneles neile: 'Juuda mehed ja kõik Jeruusalemma elanikud! Olgu see teil teada - pange tähele mu sõnu!

¹⁵For these are not drunken, as ye suppose, seeing it is but the third hour of the day.

¹⁵Nemad ei ole sugugi joobnud, nagu te arvate, on ju alles kell üheksa hommikul.

¹⁶But this is that which was spoken by the prophet Joel;

¹⁶Vaid see on, mida prohvet Joel on öelnud:

¹⁷And it shall come to pass in the last days, saith God, I will pour out of my Spirit upon all flesh: and your sons and your daughters shall prophesy, and your young men shall see visions, and your old men shall dream dreams:

¹⁷'Ja viimseil päevil sünnib, ütleb Jumal, et ma valan oma Vaimust välja kõigi inimeste peale ja teie pojad ja teie tütred ennustavad ja teie noored näevad nägemusi ja teie vanad näevad unenägusid,

¹⁸And on my servants and on my handmaidens I will pour out in those days of my Spirit; and they shall prophesy:

¹⁸ning oma teenrite ja teenijate peale ma valan neil päevil välja oma Vaimust ja nad ennustavad,

¹⁹And I will shew wonders in heaven above, and signs in the earth beneath; blood, and fire, and vapour of smoke:

¹⁹ning ma annan märke ülal taevas ja tunnustähti all maa peal: verd ja tuld ja suitsusambaid.

²⁰The sun shall be turned into darkness, and the moon into blood, before the great and notable day of the Lord come:

²⁰Päike muutub pimedaks ja kuu vereks, enne kui tuleb Issanda päev, suur ja ülev.

²¹And it shall come to pass, that whosoever shall call on the name of the Lord shall be saved.

²¹Ja sünnib, et igaüks, kes hüüab appi Issanda nime, päästetakse.'

²²Ye men of Israel, hear these words; Jesus of Nazareth, a man approved of God among you by miracles and wonders and signs, which God did by him in the midst of you, as ye yourselves also know:

²²Iisraeli mehed, kuulge neid sõnu: Jeesuse Naatsaretlase, mehe, kellele Jumal on tunnistuse andnud vägevate tegude ja märkide ja tunnustähtedega, mis Jumal tema läbi teie keskel tegi, nõnda kui te isegi teate,

²³Him, being delivered by the determinate counsel and foreknowledge of God, ye have taken, and by wicked hands have crucified and slain:

²³tema enda, kui ta oli Jumala määratud nõu ja etteteadmise järgi loovutatud, olete teie ülekohtuste inimeste kätega risti naelutades hukanud.

²⁴Whom God hath raised up, having loosed the pains of death: because it was not possible that he should be holden of it.

²⁴Aga Jumal on tema üles äratanud, päästes ta surmavaludest, seepärast et surmal ei olnud väge teda pidada oma võimuses.

²⁵For David speaketh concerning him, I foresaw the Lord always before my face, for he is on my right hand, that I should not be moved:

²⁵Taavet ütleb tema kohta: 'Ma näen Issandat alati enese silme ees, sest ta on mu paremal pool, et ma ei kõiguks.

²⁶Therefore did my heart rejoice, and my tongue was glad; moreover also my flesh shall rest in hope:

²⁶Seepärast mu meel rõõmustab ja mu keel hõiskab, mu ihugi võib hingata lootuses,

²⁷Because thou wilt not leave my soul in hell, neither wilt thou suffer thine Holy One to see corruption.

²⁷sest sa ei jäta mu hinge surmavalda ega anna oma Vagale näha kõdunemist.

²⁸Thou hast made known to me the ways of life; thou shalt make me full of joy with thy countenance.

²⁸Sa oled mulle andnud teada elu tee, sa täidad mind rõõmuga oma palge ees.'

²⁹Men and brethren, let me freely speak unto you of the patriarch David, that he is both dead and buried, and his sepulchre is with us unto this day.

²⁹Mehed-vennad! Tohib ju avalikult teile öelda peavanem Taavetist, et ka tema on surnud ja maha maetud ja tema haud on meie juures tänini.

³⁰Therefore being a prophet, and knowing that God had sworn with an oath to him, that of the fruit of his loins, according to the flesh, he would raise up Christ to sit on his throne;

³⁰Et ta oli prohvet ja teadis, et Jumal oli talle vandega tõotanud tema troonile seada istuma järglase ta niuete viljast,

³¹He seeing this before spake of the resurrection of Christ, that his soul was not left in hell, neither his flesh did see corruption.

³¹siis ta nägi ette ning rääkis Messia ülestõusmisest: 'Ei teda jäeta surmavalda ega näe ta liha kõdunemist.'

³²This Jesus hath God raised up, whereof we all are witnesses.

³²Sellesama Jeesuse on Jumal üles äratanud surnuist, meie kõik oleme selle tunnistajad.

³³Therefore being by the right hand of God exalted, and having received of the Father the promise of the Holy Ghost, he hath shed forth this, which ye now see and hear.

³³Et ta nüüd Jumala parema käega on ülendatud, siis ta on saanud Isalt Püha Vaimu, nagu oli tõotatud, ning on selle välja valanud; seda teie nüüd näete ja kuuletegi.

³⁴For David is not ascended into the heavens: but he saith himself, The Lord said unto my Lord, Sit thou on my right hand,

³⁴Taavet ei ole ju läinud taevasse, aga ta ütleb: 'Issand ütles mu Issandale: Istu mu paremale käele,

³⁵Until I make thy foes thy footstool.

³⁵kuni ma panen su vaenlased su jalajäriks!'

³⁶Therefore let all the house of Israel know assuredly, that God hath made the same Jesus, whom ye have crucified, both Lord and Christ.

³⁶Kogu Iisraeli sugu teadku nüüd kindlasti, et Jumal on tema teinud Issandaks ja Messiaks, sellesama Jeesuse, kelle teie risti lõite!'

³⁷Now when they heard this, they were pricked in their heart, and said unto Peter and to the rest of the apostles, Men and brethren, what shall we do?

³⁷Seda kuuldes lõikas see neile südamesse ja nad ütlesid Peetrusele ja teistele apostlitele: 'Mida me peame tegema, mehed-vennad?'

³⁸Then Peter said unto them, Repent, and be baptized every one of you in the name of Jesus Christ for the remission of sins, and ye shall receive the gift of the Holy Ghost.

³⁸Aga Peetrus ütles neile: 'Parandage meelt ja igaüks teist lasku ennast ristida Jeesuse Kristuse nimesse oma pattude andekssaamiseks, ning siis te saate Püha Vaimu anni.

³⁹For the promise is unto you, and to your children, and to all that are afar off, even as many as the LORD our God shall call.

³⁹Sest see tõotus on antud teile ja teie lastele ning kõikidele, kes on eemal, keda iganes Jumal, meie Issand, enese juurde kutsub.'

⁴⁰And with many other words did he testify and exhort, saying, Save yourselves from this untoward generation.

⁴⁰Veel paljude muudegi sõnadega veenis Peetrus neid ja manitses: 'Laske end päästa sellest sõgedast sugupõlvest!'

⁴¹Then they that gladly received his word were baptized: and the same day there were added unto them about three thousand souls.

⁴¹Kes nüüd tema sõna vastu võtsid, need ristiti, ning sel päeval lisati nende hulka umbes kolm tuhat inimest.

⁴²And they continued stedfastly in the apostles' doctrine and fellowship, and in breaking of bread, and in prayers.

⁴²Aga nemad püsisid apostlite õpetuses ja osaduses, leivamurdmises ja palvetes.

⁴³And fear came upon every soul: and many wonders and signs were done by the apostles.

⁴³Ent igale inimesele tuli kartus, sest palju imetegusid ja tunnustähti sündis apostlite läbi.

⁴⁴And all that believed were together, and had all things common;

⁴⁴Kõik usklikud olid üheskoos ja kõik oli neil ühine.

⁴⁵And sold their possessions and goods, and parted them to all men, as every man had need.

⁴⁵Omandi ja vara nad müüsid ära ning jagasid raha igaühele sedamööda, kuidas keegi vajas.

⁴⁶And they, continuing daily with one accord in the temple, and breaking bread from house to house, did eat their meat with gladness and singleness of heart,

⁴⁶Nad viibisid päevast päeva ühel meelel pühakojas, murdsid leiba kodudes ja võtsid rooga juubeldades ning siira südamega,

⁴⁷Praising God, and having favour with all the people. And the Lord added to the church daily such as should be saved.

⁴⁷kiites Jumalat ja leides armu kogu rahva silmis. Issand aga lisas päästetuid päevast päeva nende hulka.