¹These are the words of the covenant, which the LORD commanded Moses to make with the children of Israel in the land of Moab, beside the covenant which he made with them in Horeb.

¹Ja Mooses kutsus kokku kogu Iisraeli ning ütles neile: 'Te olete näinud kõike, mida Issand tegi teie silme ees Egiptusemaal vaaraole ja kõigile ta sulastele ja kogu ta maale,

²And Moses called unto all Israel, and said unto them, Ye have seen all that the LORD did before your eyes in the land of Egypt unto Pharaoh, and unto all his servants, and unto all his land;

²neid suuri katsumusi, mida sa nägid oma silmaga, neid suuri tunnustähti ja imetegusid.

³The great temptations which thine eyes have seen, the signs, and those great miracles:

³Aga Issand ei ole tänapäevani teile andnud südant mõistmiseks ega silmi nägemiseks ja kõrvu kuulmiseks.

⁴Yet the LORD hath not given you an heart to perceive, and eyes to see, and ears to hear, unto this day.

⁴Mina juhtisin teid nelikümmend aastat kõrbes: teil ei kulunud riided seljas ega kulunud sul sandaal jalas.

⁵And I have led you forty years in the wilderness: your clothes are not waxen old upon you, and thy shoe is not waxen old upon thy foot.

⁵Te ei saanud süüa leiba ega juua veini või vägijooki, et te mõistaksite, et mina olen Issand, teie Jumal.

⁶Ye have not eaten bread, neither have ye drunk wine or strong drink: that ye might know that I am the LORD your God.

⁶Ja kui te jõudsite siia paika, siis tulid Siihon, Hesboni kuningas, ja Oog, Baasani kuningas, sõdima meie vastu, aga me lõime neid.

⁷And when ye came unto this place, Sihon the king of Heshbon, and Og the king of Bashan, came out against us unto battle, and we smote them:

⁷Ja me võtsime nende maa ning andsime selle pärisosaks ruubenlastele ja gaadlastele ja Manasse poolele suguharule.

⁸And we took their land, and gave it for an inheritance unto the Reubenites, and to the Gadites, and to the half tribe of Manasseh.

⁸Seepärast pidage selle seaduse sõnu ja tehke nende järgi, et teil oleks kordaminek kõiges, mida te teete!

⁹Keep therefore the words of this covenant, and do them, that ye may prosper in all that ye do.

⁹Te kõik seisate täna Issanda, oma Jumala ees: teie peamehed, teie suguharud, teie vanemad ja teie ülevaatajad, kõik Iisraeli mehed,

¹⁰Ye stand this day all of you before the LORD your God; your captains of your tribes, your elders, and your officers, with all the men of Israel,

¹⁰teie lapsed ja teie naised, samuti võõras, kes on su leeris, niihästi su puuraiuja kui su veetooja,

¹¹Your little ones, your wives, and thy stranger that is in thy camp, from the hewer of thy wood unto the drawer of thy water:

¹¹et sa võiksid astuda Issanda, oma Jumala liitu ja tema vandeosadusse, mille Issand, su Jumal, täna sinuga teostab,

¹²That thou shouldest enter into covenant with the LORD thy God, and into his oath, which the LORD thy God maketh with thee this day:

¹²et täna sind ülendada enesele rahvaks ja et olla sulle Jumalaks, nagu ta sulle on öelnud ja nagu ta su vanemaile, Aabrahamile, Iisakile ja Jaakobile on vandega tõotanud.

¹³That he may establish thee to day for a people unto himself, and that he may be unto thee a God, as he hath said unto thee, and as he hath sworn unto thy fathers, to Abraham, to Isaac, and to Jacob.

¹³Aga mitte ainult teiega ei tee ma seda liitu ja vandeosadust,

¹⁴Neither with you only do I make this covenant and this oath;

¹⁴vaid niihästi sellega, kes seisab täna siin koos meiega Issanda, meie Jumala ees, kui ka sellega, kes ei ole täna siin koos meiega.

¹⁵But with him that standeth here with us this day before the LORD our God, and also with him that is not here with us this day:

¹⁵Sest te ise teate, kuidas me elasime Egiptusemaal ja kuidas me tulime läbi rahvaste keskelt, keda teiegi läbisite,

¹⁶(For ye know how we have dwelt in the land of Egypt; and how we came through the nations which ye passed by;

¹⁶ja te nägite nende jäledusi ning ebajumalaid puust ja kivist, hõbedast ja kullast, mis neil olid.

¹⁷And ye have seen their abominations, and their idols, wood and stone, silver and gold, which were among them:)

¹⁷Seepärast ärgu olgu teie hulgas meest või naist või suguvõsa või suguharu, kelle süda pöördub täna Issanda, meie Jumala juurest, et minna teenima nende rahvaste jumalaid; ärgu olgu teie hulgas juurt, mis kasvatab mürki ja koirohtu,

¹⁸Lest there should be among you man, or woman, or family, or tribe, whose heart turneth away this day from the LORD our God, to go and serve the gods of these nations; lest there should be among you a root that beareth gall and wormwood;

¹⁸ühtegi, kes kuuldes selle sajatuse sõnu, õnnistab südames iseennast, öeldes: 'Minu käsi käib hästi, isegi kui ma elan südamekanguses!' - et juuasaanut ei hävitataks koos janusega.

¹⁹And it come to pass, when he heareth the words of this curse, that he bless himself in his heart, saying, I shall have peace, though I walk in the imagination of mine heart, to add drunkenness to thirst:

¹⁹Issand ei taha temale andeks anda, sest siis suitseb Issanda viha ja ägedus selle mehe vastu ja tema peale langevad kõik need needused, mis sellesse raamatusse on kirjutatud, ja Issand kustutab tema nime taeva alt.

²⁰The LORD will not spare him, but then the anger of the LORD and his jealousy shall smoke against that man, and all the curses that are written in this book shall lie upon him, and the LORD shall blot out his name from under heaven.

²⁰Ja Issand lahutab tema kõigist Iisraeli suguharudest, kurjaks saatuseks kõigi selle lepingu needuste järgi, mis sellesse Seaduse raamatusse on kirjutatud.

²¹And the LORD shall separate him unto evil out of all the tribes of Israel, according to all the curses of the covenant that are written in this book of the law:

²¹Siis küsib teie järeltulev põlv, teie lapsed, kes tulevad pärast teid, ja võõras, kes tuleb kaugelt maalt, kui ta näeb selle maa nuhtlusi ja haigusi, millega Issand on pannud selle põdema,

²²So that the generation to come of your children that shall rise up after you, and the stranger that shall come from a far land, shall say, when they see the plagues of that land, and the sicknesses which the LORD hath laid upon it;

²²väävlit ja soola - kogu selle pind on tulease, sinna ei külvata ja seal ei võrsu ega kasva mitte mingisugust rohtu -, nagu Soodoma ja Gomorra, Adma ja Seboimi segipaiskamise puhul, mis Issand oma vihas ja raevus segi paiskas,

²³And that the whole land thereof is brimstone, and salt, and burning, that it is not sown, nor beareth, nor any grass groweth therein, like the overthrow of Sodom, and Gomorrah, Admah, and Zeboim, which the LORD overthrew in his anger, and in his wrath:

²³siis küsivad kõik paganad: 'Mispärast on Issand selle maaga nõnda talitanud? Mispärast see suur tuline viha?'

²⁴Even all nations shall say, Wherefore hath the LORD done thus unto this land? what meaneth the heat of this great anger?

²⁴Siis vastatakse: 'Sellepärast et nad jätsid maha Issanda, oma vanemate Jumala lepingu, mille ta nendega tegi, kui ta tõi nad välja Egiptusemaalt,

²⁵Then men shall say, Because they have forsaken the covenant of the LORD God of their fathers, which he made with them when he brought them forth out of the land of Egypt:

²⁵ja et nad läksid ning teenisid teisi jumalaid ja kummardasid neid jumalaid, keda nad ei tundnud ja keda ta ei olnud neile andnud,

²⁶For they went and served other gods, and worshipped them, gods whom they knew not, and whom he had not given unto them:

²⁶sellepärast Issanda viha süttis põlema selle maa vastu, lastes tulla ta peale kõik need needused, mis sellesse raamatusse on kirjutatud,

²⁷And the anger of the LORD was kindled against this land, to bring upon it all the curses that are written in this book:

²⁷ja Issand hävitas nad nende maalt vihas ja raevus ja suures meelepahas ning paiskas nad teisele maale, nagu see tänapäeval on.

²⁸And the LORD rooted them out of their land in anger, and in wrath, and in great indignation, and cast them into another land, as it is this day.

²⁸Varjatu kuulub Issandale, meie Jumalale, aga mis on ilmutatud, kuulub igavesti meile ja meie lastele, et me teeksime selle Seaduse kõigi sõnade järgi!'

²⁹The secret things belong unto the LORD our God: but those things which are revealed belong unto us and to our children for ever, that we may do all the words of this law.