¹Now Moses kept the flock of Jethro his father in law, the priest of Midian: and he led the flock to the backside of the desert, and came to the mountain of God, even to Horeb.

¹Mooses karjatas oma äia, Midjani preestri Jitro lambaid ja kitsi. Kord ajas ta karja kõrbe taha ja jõudis Jumala mäe Hoorebi juurde.

²And the angel of the LORD appeared unto him in a flame of fire out of the midst of a bush: and he looked, and, behold, the bush burned with fire, and the bush was not consumed.

²Seal ilmutas ennast temale Issanda ingel tuleleegis keset kibuvitsapõõsast, ja ta vaatas, ja ennäe, kibuvitsapõõsas põles tules, aga kibuvitsapõõsas ei põlenud ära.

³And Moses said, I will now turn aside, and see this great sight, why the bush is not burnt.

³Ja Mooses mõtles: 'Ma põikan kõrvale ja vaatan seda imet, miks kibuvitsapõõsas ära ei põle.'

⁴And when the LORD saw that he turned aside to see, God called unto him out of the midst of the bush, and said, Moses, Moses. And he said, Here am I.

⁴Kui Issand nägi, et ta pöördus vaatama, siis Jumal hüüdis teda kibuvitsapõõsast ja ütles: 'Mooses, Mooses!' Ja tema vastas: 'Siin ma olen!'

⁵And he said, Draw not nigh hither: put off thy shoes from off thy feet, for the place whereon thou standest is holy ground.

⁵Siis ta ütles: 'Ära tule siia, võta jalatsid jalast, sest paik, kus sa seisad, on püha maa!'

⁶Moreover he said, I am the God of thy father, the God of Abraham, the God of Isaac, and the God of Jacob. And Moses hid his face; for he was afraid to look upon God.

⁶Ja ta jätkas: 'Mina olen sinu vanemate Jumal, Aabrahami Jumal, Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal!' Aga Mooses kattis oma näo, sest ta kartis Jumalale otsa vaadata.

⁷And the LORD said, I have surely seen the affliction of my people which are in Egypt, and have heard their cry by reason of their taskmasters; for I know their sorrows;

⁷Ja Issand ütles: 'Ma olen küllalt näinud oma rahva viletsust, kes on Egiptuses, ja ma olen kuulnud nende kisendamist sundijate pärast; seetõttu ma tean nende valu

⁸And I am come down to deliver them out of the hand of the Egyptians, and to bring them up out of that land unto a good land and a large, unto a land flowing with milk and honey; unto the place of the Canaanites, and the Hittites, and the Amorites, and the Perizzites, and the Hivites, and the Jebusites.

⁸ja olen alla tulnud neid egiptlaste käest päästma ja neid sellelt maalt viima heale ja avarale maale, maale, mis piima ja mett voolab, kaananlaste, hettide, emorlaste, perislaste, hiivlaste ja jebuuslaste asupaika.

⁹Now therefore, behold, the cry of the children of Israel is come unto me: and I have also seen the oppression wherewith the Egyptians oppress them.

⁹Vaata, nüüd on Iisraeli laste hädakisa jõudnud minuni ja ma olen ka näinud rõhumist, millega egiptlased neid rõhuvad.

¹⁰Come now therefore, and I will send thee unto Pharaoh, that thou mayest bring forth my people the children of Israel out of Egypt.

¹⁰Tule nüüd, ma läkitan su vaarao juurde, ja vii mu rahvas, Iisraeli lapsed, Egiptusest välja!'

¹¹And Moses said unto God, Who am I, that I should go unto Pharaoh, and that I should bring forth the children of Israel out of Egypt?

¹¹Kuid Mooses ütles Jumalale: 'Kes olen mina, et võiksin minna vaarao juurde ja viia Iisraeli lapsed Egiptusest välja?'

¹²And he said, Certainly I will be with thee; and this shall be a token unto thee, that I have sent thee: When thou hast brought forth the people out of Egypt, ye shall serve God upon this mountain.

¹²Aga tema kostis: 'Mina olen sinuga, ja see olgu sulle tähiseks, et mina sind olen läkitanud: kui sa rahva Egiptusest oled välja viinud, siis te teenite Jumalat sellel mäel.'

¹³And Moses said unto God, Behold, when I come unto the children of Israel, and shall say unto them, The God of your fathers hath sent me unto you; and they shall say to me, What is his name? what shall I say unto them?

¹³Siis Mooses ütles Jumalale: 'Vaata, kui ma lähen Iisraeli laste juurde ja ütlen neile: Teie vanemate Jumal on mind läkitanud teie juurde, aga nemad küsivad minult: Mis ta nimi on?, mis ma siis neile pean vastama?'

¹⁴And God said unto Moses, I AM THAT I AM: and he said, Thus shalt thou say unto the children of Israel, I AM hath sent me unto you.

¹⁴Ja Jumal ütles Moosesele: 'Ma olen see, kes ma Olen!' Ja ta jätkas: 'Ütle Iisraeli lastele nõnda: 'Ma Olen' on mind läkitanud teie juurde.'

¹⁵And God said moreover unto Moses, Thus shalt thou say unto the children of Israel, the LORD God of your fathers, the God of Abraham, the God of Isaac, and the God of Jacob, hath sent me unto you: this is my name for ever, and this is my memorial unto all generations.

¹⁵Ja Jumal ütles Moosesele veel: 'Ütle Iisraeli lastele nõnda: Jahve, teie vanemate Jumal, Aabrahami Jumal, Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal, on mind läkitanud teie juurde; see on igavesti mu nimi ja nõnda peab mind hüütama põlvest põlve!

¹⁶Go, and gather the elders of Israel together, and say unto them, The LORD God of your fathers, the God of Abraham, of Isaac, and of Jacob, appeared unto me, saying, I have surely visited you, and seen that which is done to you in Egypt:

¹⁶Mine ja kogu kokku Iisraeli vanemad ja ütle neile: Issand, teie vanemate Jumal, on ennast mulle ilmutanud, Aabrahami, Iisaki ja Jaakobi Jumal, ja on öelnud: Ma olen tõesti pidanud silmas teid ja seda, mis teiega Egiptuses on tehtud.

¹⁷And I have said, I will bring you up out of the affliction of Egypt unto the land of the Canaanites, and the Hittites, and the Amorites, and the Perizzites, and the Hivites, and the Jebusites, unto a land flowing with milk and honey.

¹⁷Ja ma olen öelnud: Mina viin teid välja Egiptuse viletsusest kaananlaste, hettide, emorlaste, perislaste, hiivlaste ja jebuuslaste maale, maale, mis piima ja mett voolab.

¹⁸And they shall hearken to thy voice: and thou shalt come, thou and the elders of Israel, unto the king of Egypt, and ye shall say unto him, The LORD God of the Hebrews hath met with us: and now let us go, we beseech thee, three days' journey into the wilderness, that we may sacrifice to the LORD our God.

¹⁸Siis nad kuulavad su sõna; sina ja Iisraeli vanemad aga peate minema Egiptuse kuninga juurde ja temale ütlema: Issand, heebrealaste Jumal, kohtas meid. Lase meid nüüd minna kolme päeva tee kõrbesse ja oma Jumalale ohverdada!

¹⁹And I am sure that the king of Egypt will not let you go, no, not by a mighty hand.

¹⁹Ma tean, et Egiptuse kuningas ei lase teid minna, isegi mitte vägeva käe sunnil.

²⁰And I will stretch out my hand, and smite Egypt with all my wonders which I will do in the midst thereof: and after that he will let you go.

²⁰Aga ma sirutan oma käe välja ja löön Egiptust kõiksugu imetegudega, mis ma seal tahan teha; pärast seda ta laseb teid minna.

²¹And I will give this people favor in the sight of the Egyptians: and it shall come to pass, that, when ye go, ye shall not go empty.

²¹Ja ma annan sellele rahvale armu egiptlaste silmis, nõnda et te ära minnes ei lähe mitte tühje käsi:

²²But every woman shall borrow of her neighbor, and of her that sojourneth in her house, jewels of silver, and jewels of gold, and raiment: and ye shall put them upon your sons, and upon your daughters; and ye shall spoil the Egyptians.

²²iga naine küsigu oma naabrinaiselt ja võõrana ta kojas elavalt naiselt hõbe- ja kuldriistu ning riideid; pange need selga oma poegadele ja tütardele ja võtke nõnda egiptlastelt saaki!'