¹And Dinah the daughter of Leah, which she bare unto Jacob, went out to see the daughters of the land.

¹Kord läks Diina, Lea tütar, kelle Lea oli Jaakobile ilmale toonud, maa tütreid vaatama.

²And when Shechem the son of Hamor the Hivite, prince of the country, saw her, he took her, and lay with her, and defiled her.

²Aga maa vürsti hiivlase Hamori poeg Sekem nägi teda, võttis tema, magas ta juures ja naeris ta ära.

³And his soul clave unto Dinah the daughter of Jacob, and he loved the damsel, and spake kindly unto the damsel.

³Kuid ta hing kiindus Diinasse, Jaakobi tütresse, ja ta armastas tütarlast ning rääkis tütarlapsele meelitusi.

⁴And Shechem spake unto his father Hamor, saying, Get me this damsel to wife.

⁴Ja Sekem rääkis oma isa Hamoriga, öeldes: 'Võta see tüdruk mulle naiseks!'

⁵And Jacob heard that he had defiled Dinah his daughter: now his sons were with his cattle in the field: and Jacob held his peace until they were come.

⁵Jaakob aga sai kuulda, et ta tütar Diina oli ära teotatud. Aga et ta pojad olid tema karjaga väljal, siis Jaakob vaikis, kuni nad koju tulid.

⁶And Hamor the father of Shechem went out unto Jacob to commune with him.

⁶Ja Hamor, Sekemi isa, läks Jaakobi juurde, et temaga rääkida.

⁷And the sons of Jacob came out of the field when they heard it: and the men were grieved, and they were very wroth, because he had wrought folly in Israel in lying with Jacob's daughter: which thing ought not to be done.

⁷Jaakobi pojad tulid väljalt, kui nad sellest olid kuulda saanud; mehed olid nördinud ja nende viha süttis väga põlema, et ta Jaakobi tütre juures magades oli Iisraelis teinud häbiteo; sest nõnda ei tohtinud teha.

⁸And Hamor communed with them, saying, The soul of my son Shechem longeth for your daughter: I pray you give her him to wife.

⁸Ja Hamor rääkis nendega, öeldes: 'Mu poja Sekemi hing on kiindunud teie tütresse. Andke ta ometi temale naiseks!

⁹And make ye marriages with us, and give your daughters unto us, and take our daughters unto you.

⁹Saage meiega langudeks, andke meile oma tütreid ja võtke enestele meie tütreid,

¹⁰And ye shall dwell with us: and the land shall be before you; dwell and trade ye therein, and get you possessions therein.

¹⁰ja jääge meie juurde elama! Maa on lahti teie ees, elage, rännake ja kodunege siin!'

¹¹And Shechem said unto her father and unto her brethren, Let me find grace in your eyes, and what ye shall say unto me I will give.

¹¹Ja Sekem ütles tema isale ja vendadele: 'Kui ma teie silmis armu leian, siis annan teile, mida te minult nõuate.

¹²Ask me never so much dowry and gift, and I will give according as ye shall say unto me: but give me the damsel to wife.

¹²Pange mulle peale ükskõik kui palju mõrsjahinda ja kingitusi: ma annan, mida te minult nõuate. Andke ainult tütarlaps mulle naiseks!'

¹³And the sons of Jacob answered Shechem and Hamor his father deceitfully, and said, because he had defiled Dinah their sister:

¹³Siis kostsid Jaakobi pojad Sekemile ja tema isale Hamorile, rääkides aga kavalasti, sellepärast et ta nende õe Diina oli ära teotanud,

¹⁴And they said unto them, We cannot do this thing, to give our sister to one that is uncircumcised; for that were a reproach unto us:

¹⁴ja ütlesid neile: 'Me ei või teha niisugust asja, et anname oma õe mehele, kellel on eesnahk, sest see oleks meile häbiks.

¹⁵But in this will we consent unto you: If ye will be as we be, that every male of you be circumcised;

¹⁵Ainult sel tingimusel oleme teiega nõus, kui saate meie sarnaseiks, lastes kõik oma meesterahvad ümber lõigata.

¹⁶Then will we give our daughters unto you, and we will take your daughters to us, and we will dwell with you, and we will become one people.

¹⁶Siis me anname oma tütreid teile ja võtame teie tütreid enestele, elame üheskoos teiega ja saame üheks rahvaks.

¹⁷But if ye will not hearken unto us, to be circumcised; then will we take our daughter, and we will be gone.

¹⁷Aga kui te ei võta meid kuulda ega lase endid ümber lõigata, siis võtame oma tütre ja läheme ära.'

¹⁸And their words pleased Hamor, and Shechem Hamor's son.

¹⁸Ja nende sõnad olid head Hamori ja Hamori poja Sekemi silmis.

¹⁹And the young man deferred not to do the thing, because he had delight in Jacob's daughter: and he was more honorable than all the house of his father.

¹⁹Ja noor mees ei kõhelnud nõnda tegemast, sest ta ihaldas Jaakobi tütart; ja tema oli lugupeetum kui kõik teised ta isakojas.

²⁰And Hamor and Shechem his son came unto the gate of their city, and communed with the men of their city, saying,

²⁰Siis Hamor ja ta poeg Sekem läksid oma linna väravasse ja rääkisid oma linna meestega, öeldes:

²¹These men are peaceable with us; therefore let them dwell in the land, and trade therein; for the land, behold, it is large enough for them; let us take their daughters to us for wives, and let us give them our daughters.

²¹'Need mehed on rahuarmastajad meie suhtes. Elagu ja rännaku nad siin maal! Sest maa, vaata, laiub ju nende ees igat kätt. Siis võtame enestele naisteks nende tütreid ja anname oma tütreid neile.

²²Only herein will the men consent unto us for to dwell with us, to be one people, if every male among us be circumcised, as they are circumcised.

²²Aga ainult sel tingimusel on mehed meiega nõus meie juures elama ja saama meiega üheks rahvaks, kui meil kõik meesterahvad ümber lõigatakse, nõnda nagu nemad ise on ümber lõigatud.

²³Shall not their cattle and their substance and every beast of theirs be ours? only let us consent unto them, and they will dwell with us.

²³Nende karjad ja varandus ja kõik nende veoloomad, eks need saa siis meile. Olgem ainult nendega nõus, siis nad asuvad meie juurde elama!'

²⁴And unto Hamor and unto Shechem his son hearkened all that went out of the gate of his city; and every male was circumcised, all that went out of the gate of his city.

²⁴Ja nad võtsid kuulda Hamorit ja tema poega Sekemit, kõik, kes ta linna väravast läbi käisid; ja kõik meesterahvad lõigati ümber, kõik, kes ta linna väravast läbi käisid.

²⁵And it came to pass on the third day, when they were sore, that two of the sons of Jacob, Simeon and Levi, Dinah's brethren, took each man his sword, and came upon the city boldly, and slew all the males.

²⁵Aga kolmandal päeval, kui nad olid valudes, võtsid kaks Jaakobi poega, Siimeon ja Leevi, Diina vennad, kumbki oma mõõga ja läksid takistamatult linna ja tapsid ära kõik meesterahvad.

²⁶And they slew Hamor and Shechem his son with the edge of the sword, and took Dinah out of Shechem's house, and went out.

²⁶Nad tapsid mõõgateraga ka Hamori ja tema poja Sekemi, võtsid Sekemi kojast Diina ja läksid ära.

²⁷The sons of Jacob came upon the slain, and spoiled the city, because they had defiled their sister.

²⁷Jaakobi pojad tulid haigetele kallale ja riisusid linna, sellepärast et nad nende õe olid ära teotanud.

²⁸They took their sheep, and their oxen, and their asses, and that which was in the city, and that which was in the field,

²⁸Nad võtsid ära nende lambad ja kitsed, veised ja eeslid ja mis iganes oli linnas või väljal.

²⁹And all their wealth, and all their little ones, and their wives took they captive, and spoiled even all that was in the house.

²⁹Nad viisid ära kõik nende varanduse ja kõik nende lapsed ja naised, ja riisusid kõik, mis kodades oli.

³⁰And Jacob said to Simeon and Levi, Ye have troubled me to make me to stink among the inhabitants of the land, among the Canaanites and the Perizzites: and I being few in number, they shall gather themselves together against me, and slay me; and I shall be destroyed, I and my house.

³⁰Aga Jaakob ütles Siimeonile ja Leevile: 'Te saadate mind õnnetusse, sellepärast et te mind olete teinud vihatavaks maa elanike, kaananlaste ja perislaste hulgas! Mul on vähe mehi: kui nad kogunevad mu vastu, siis nad löövad mind ja me hukkume, niihästi mina kui mu pere!'

³¹And they said, Should he deal with our sister as with an harlot?

³¹Kuid nemad vastasid: 'Kas ta siis tohtis talitada meie õega nagu hooraga?'