¹Wherefore, holy brethren, partakers of the heavenly calling, consider the Apostle and High Priest of our profession, Christ Jesus;

¹Seepärast, pühad vennad, taevase kutsumise osalised, mõtelgem meie usutunnistuse apostli ja ülempreestri Jeesuse peale,

²Who was faithful to him that appointed him, as also Moses was faithful in all his house.

²kes - nagu ka Mooses tema kojas - on olnud ustav oma Ametisseseadjale.

³For this man was counted worthy of more glory than Moses, inasmuch as he who hath builded the house hath more honour than the house.

³Sest tema vääris suuremat kirkust kui Mooses, nii nagu valmistajal on suurem au kui kojal.

⁴For every house is builded by some man; but he that built all things is God.

⁴Igal kojal on ju oma valmistaja, aga kes kõik on valmistanud, see on Jumal.

⁵And Moses verily was faithful in all his house, as a servant, for a testimony of those things which were to be spoken after;

⁵Mooses oli küll ustav kogu tema kojas otsekui sulane tunnistuseks kõigest, mida veel pidi räägitama,

⁶But Christ as a son over his own house; whose house are we, if we hold fast the confidence and the rejoicing of the hope firm unto the end.

⁶Kristus on aga tema koja üle kui ustav Poeg. Ja tema koda oleme meie, kui me vaid peame kinni julgusest ja lootusest, mille üle me kiitleme.

⁷Wherefore (as the Holy Ghost saith, To day if ye will hear his voice,

⁷Seepärast on nõnda, nagu Püha Vaim ütleb: 'Täna, kui teie tema häält kuulete,

⁸Harden not your hearts, as in the provocation, in the day of temptation in the wilderness:

⁸ärge tehke oma südant kõvaks nagu nurina ajal, kiusatusepäeval kõrbes,

⁹When your fathers tempted me, proved me, and saw my works forty years.

⁹kus teie esiisad kiusasid mind proovile pannes, kuigi nad olid minu tegusid näinud nelikümmend aastat.

¹⁰Wherefore I was grieved with that generation, and said, They do alway err in their heart; and they have not known my ways.

¹⁰Seepärast tõusis mu viha selle sugupõlve vastu ja ma ütlesin: Nad aina eksivad oma südames, aga minu teid nad ei ole ära tundnud.

¹¹So I sware in my wrath, They shall not enter into my rest.)

¹¹Nii ma vandusin oma vihas: Nad ei saa minu hingamisse!'

¹²Take heed, brethren, lest there be in any of you an evil heart of unbelief, in departing from the living God.

¹²Vaadake, vennad, kas ehk kellelgi teie seast ei ole kuri süda, mis uskmatuses ära taganeb elavast Jumalast!

¹³But exhort one another daily, while it is called To day; lest any of you be hardened through the deceitfulness of sin.

¹³Pigem julgustagem üksteist iga päev, niikaua kui veel öeldakse 'täna', et keegi teist ei paaduks patu pettuse läbi!

¹⁴For we are made partakers of Christ, if we hold the beginning of our confidence stedfast unto the end;

¹⁴Me oleme ju saanud Kristuse osalisteks, kui me vaid lõpuni kinni peame sellest, mis meil alguses oli.

¹⁵While it is said, To day if ye will hear his voice, harden not your hearts, as in the provocation.

¹⁵Selles ütlemises: 'Täna, kui teie tema häält kuulete, ärge tehke oma südant kõvaks nagu nurina ajal' -

¹⁶For some, when they had heard, did provoke: howbeit not all that came out of Egypt by Moses.

¹⁶kes siis olid need kuuljad, kes nurisesid? Eks ju kõik need, kes olid Egiptusest välja läinud Moosese juhtimisel?

¹⁷But with whom was he grieved forty years? was it not with them that had sinned, whose carcases fell in the wilderness?

¹⁷Aga kelle peale ta viha tõusis neljakümneks aastaks? Eks nende peale, kes patustasid, kelle kehad langesid kõrbes surnuna?

¹⁸And to whom sware he that they should not enter into his rest, but to them that believed not?

¹⁸Aga kellele ta siis vandus, et nemad ei saa tema hingamisse, kui mitte neile, kes olid sõnakuulmatud?

¹⁹So we see that they could not enter in because of unbelief.

¹⁹Nii me näeme, et nad ei võinud sisse pääseda oma uskmatuse pärast.