¹Comfort ye, comfort ye my people, saith your God.

¹Trööstige, trööstige minu rahvast, ütleb teie Jumal.

²Speak ye comfortably to Jerusalem, and cry unto her, that her warfare is accomplished, that her iniquity is pardoned: for she hath received of the LORD's hand double for all her sins.

²Rääkige Jeruusalemma meele järgi ja kuulutage temale, et ta vaev on lõppenud, et ta süü on lepitatud, et ta on saanud Issanda käest kahekordselt kõigi oma pattude eest.

³The voice of him that crieth in the wilderness, Prepare ye the way of the LORD, make straight in the desert a highway for our God.

³Hüüdja hääl: 'Valmistage kõrbes Issanda teed, tehke lagendikul maantee tasaseks meie Jumalale!

⁴Every valley shall be exalted, and every mountain and hill shall be made low: and the crooked shall be made straight, and the rough places plain:

⁴Kõik orud ülendatagu ja kõik mäed ning künkad alandatagu: mis mätlik, saagu tasaseks, ja mis konarlik, siledaks maaks!

⁵And the glory of the LORD shall be revealed, and all flesh shall see it together: for the mouth of the LORD hath spoken it.

⁵Siis ilmub Issanda au ja kõik liha näeb seda üheskoos. Jah, Issanda suu on rääkinud.'

⁶The voice said, Cry. And he said, What shall I cry? All flesh is grass, and all the goodliness thereof is as the flower of the field:

⁶Hääl ütleb: 'Kuuluta!' Ja teine kostab: 'Mida ma pean kuulutama?' 'Kõik liha on nagu rohi ja kõik tema hiilgus nagu õieke väljal.

⁷The grass withereth, the flower fadeth: because the spirit of the LORD bloweth upon it: surely the people is grass.

⁷Rohi kuivab ära, õieke närtsib, kui Issanda tuul puhub selle peale. Tõesti, rahvas on nagu rohi.

⁸The grass withereth, the flower fadeth: but the word of our God shall stand for ever.

⁸Rohi kuivab ära, õieke närtsib, aga meie Jumala sõna püsib igavesti.'

⁹O Zion, that bringest good tidings, get thee up into the high mountain; O Jerusalem, that bringest good tidings, lift up thy voice with strength; lift it up, be not afraid; say unto the cities of Judah, Behold your God!

⁹Astu kõrgele mäele, Siioni sõnumiviija, tõsta valjusti häält, Jeruusalemma sõnumiviija, tõsta, ära karda! Ütle Juuda linnadele: 'Vaata, teie Jumal!'

¹⁰Behold, the Lord GOD will come with strong hand, and his arm shall rule for him: behold, his reward is with him, and his work before him.

¹⁰Vaata, Issand Jumal tuleb jõuliselt ja tema käsivars valitseb. Vaata, temaga koos on te palk ja tema ees on teie töötasu.

¹¹He shall feed his flock like a shepherd: he shall gather the lambs with his arm, and carry them in his bosom, and shall gently lead those that are with young.

¹¹Otsekui karjane hoiab ta oma karja, kogub oma käsivarrega tallekesi ja kannab neid süles, talutab imetajaid lambaid.

¹²Who hath measured the waters in the hollow of his hand, and meted out heaven with the span, and comprehended the dust of the earth in a measure, and weighed the mountains in scales, and the hills in a balance?

¹²Kes on mõõtnud pihuga vee? Või määranud vaksaga taeva? Või kogunud vakaga maa põrmu? Või vaaginud margapuuga mäed ja kaalukaussidega künkad?

¹³Who hath directed the Spirit of the LORD, or being his counsellor hath taught him?

¹³Kes on juhatanud Issanda Vaimu või teda õpetanud tema nõuandjana?

¹⁴With whom took he counsel, and who instructed him, and taught him in the path of judgment, and taught him knowledge, and shewed to him the way of understanding?

¹⁴Kellega on ta nõu pidanud, et see annaks temale arusaamise ja õpetaks õiguse rada, õpetaks temale tarkust ja teeks teatavaks mõistuse tee?

¹⁵Behold, the nations are as a drop of a bucket, and are counted as the small dust of the balance: behold, he taketh up the isles as a very little thing.

¹⁵Vaata, rahvad on otsekui tilk ämbris ja neid peetakse kübemeks kaalukaussidel. Vaata, ta tõstab saared üles kui tolmukübemed.

¹⁶And Lebanon is not sufficient to burn, nor the beasts thereof sufficient for a burnt offering.

¹⁶Ja Liibanonist ei jätku tulepuudeks ega selle loomadest põletusohvriks.

¹⁷All nations before him are as nothing; and they are counted to him less than nothing, and vanity.

¹⁷Kõik rahvad on tema ees nagu eimiski, ta peab neid vähemaks kui olematus ja tühjus.

¹⁸To whom then will ye liken God? or what likeness will ye compare unto him?

¹⁸Kellega te siis võrdlete Jumalat ja missuguse kujutise võiksite temast teha?

¹⁹The workman melteth a graven image, and the goldsmith spreadeth it over with gold, and casteth silver chains.

¹⁹Jumalakuju? Selle valab valaja. Ja kullassepp kuldab selle üle ning sepistab sellele hõbekette.

²⁰He that is so impoverished that he hath no oblation chooseth a tree that will not rot; he seeketh unto him a cunning workman to prepare a graven image, that shall not be moved.

²⁰Kes on vaene selleks andi andma, valib kõdunematu puu, otsib enesele osava meistri, et see valmistaks kõikumatu kuju.

²¹Have ye not known? have ye not heard? hath it not been told you from the beginning? have ye not understood from the foundations of the earth?

²¹Kas te ei tea? Kas te ei ole kuulnud? Kas teile ei ole algusest peale kuulutatud? Kas te ei ole taibanud maailma alustest,

²²It is he that sitteth upon the circle of the earth, and the inhabitants thereof are as grasshoppers; that stretcheth out the heavens as a curtain, and spreadeth them out as a tent to dwell in:

²²et see on tema, kes istub maasõõri kohal, mille elanikud on nagu rohutirtsud; kes laotab taevad laiali kui loori ja venitab neid otsekui telki selles elamiseks;

²³That bringeth the princes to nothing; he maketh the judges of the earth as vanity.

²³kes ei pane aukandjaid mikski ja teeb tühiseks maa kohtumõistjad?

²⁴Yea, they shall not be planted; yea, they shall not be sown: yea, their stock shall not take root in the earth: and he shall also blow upon them, and they shall wither, and the whirlwind shall take them away as stubble.

²⁴Vaevalt on nad istutatud, vaevalt on nad külvatud, vaevalt on nende tüvi maas juurdunud, kui ta juba puhub nende peale ja nad kuivavad ning tuulekeeris puhub nad ära kui kõrred.

²⁵To whom then will ye liken me, or shall I be equal? saith the Holy One.

²⁵Kellega te siis võrdlete mind ja kelle sarnane ma olen? ütleb see, kes on Püha.

²⁶Lift up your eyes on high, and behold who hath created these things, that bringeth out their host by number: he calleth them all by names by the greatness of his might, for that he is strong in power; not one faileth.

²⁶Tõstke oma silmad ja vaadake kõrgusse: kes on loonud need seal? Tema, kes nende väe viib välja täiearvuliselt, kes nimetab neid kõiki nimepidi. Tema suure väe ja võimsa jõu tõttu ei puudu neist ainsatki.

²⁷Why sayest thou, O Jacob, and speakest, O Israel, My way is hid from the LORD, and my judgment is passed over from my God?

²⁷Mispärast ütled sina, Jaakob, ja räägid sina, Iisrael: 'Minu tee on varjul Issanda eest ja mu õigus läheb mööda mu Jumalast?'

²⁸Hast thou not known? hast thou not heard, that the everlasting God, the LORD, the Creator of the ends of the earth, fainteth not, neither is weary? there is no searching of his understanding.

²⁸Kas sa ei tea? Kas sa ei ole kuulnud? Igavene Jumal, Issand, on maailma äärte Looja; tema ei väsi ega tüdi, tema mõistus on uurimatu.

²⁹He giveth power to the faint; and to them that have no might he increaseth strength.

²⁹Tema annab rammetule rammu ja jõuetule jõudu.

³⁰Even the youths shall faint and be weary, and the young men shall utterly fall:

³⁰Poisidki väsivad ja tüdivad, noored mehed komistavad ja kukuvad,

³¹But they that wait upon the LORD shall renew their strength; they shall mount up with wings as eagles; they shall run, and not be weary; and they shall walk, and not faint.

³¹aga kes ootavad Issandat, saavad uut rammu, need tõusevad tiibadega üles nagu kotkad: nad jooksevad ega tüdi, nad käivad ega väsi.