¹Blessed be the LORD my strength which teacheth my hands to war, and my fingers to fight:

¹Taaveti laul. Tänatud olgu Issand, mu kalju, kes õpetab mu käsi lahinguks ja mu sõrmi sõjaks,

²My goodness, and my fortress; my high tower, and my deliverer; my shield, and he in whom I trust; who subdueth my people under me.

²tema, kes on mu heldus ja mu mäelinnus, mu kindel varjupaik ja mu päästja, minu kilp ja see, kelle juures ma pelgupaika otsin; ta alistab minule mu rahva.

³LORD, what is man, that thou takest knowledge of him! or the son of man, that thou makest account of him!

³Oh Issand! Mis on inimene, et sa tahad teda tunda? Mis on inimlaps, et sa paned teda tähele?

⁴Man is like to vanity: his days are as a shadow that passeth away.

⁴Inimene on tuuleõhu sarnane: tema päevad on nagu mööduv vari.

⁵Bow thy heavens, O LORD, and come down: touch the mountains, and they shall smoke.

⁵Issand, kalluta oma taevaid ja tule alla, puuduta mägesid, et need suitseksid!

⁶Cast forth lightning, and scatter them: shoot out thine arrows, and destroy them.

⁶Löö välku ja pilluta nad laiali, läkita oma nooled ja peleta neid!

⁷Send thine hand from above; rid me, and deliver me out of great waters, from the hand of strange children;

⁷Siruta oma käed ülalt, päästa ja tõmba mind välja suurest veest, võõramaa laste käest,

⁸Whose mouth speaketh vanity, and their right hand is a right hand of falsehood.

⁸kelle suu räägib tühja ja kelle parem käsi on valetaja käsi!

⁹I will sing a new song unto thee, O God: upon a psaltery and an instrument of ten strings will I sing praises unto thee.

⁹Jumal, ma laulan sulle uue laulu! Ma mängin kümnekeelsel naablil sinule,

¹⁰It is he that giveth salvation unto kings: who delivereth David his servant from the hurtful sword.

¹⁰kes annad abi kuningaile, kes päästsid oma sulase Taaveti kurja mõõga eest.

¹¹Rid me, and deliver me from the hand of strange children, whose mouth speaketh vanity, and their right hand is a right hand of falsehood:

¹¹Päästa mind ja vabasta mind võõramaa laste käest, kelle suu räägib tühja ja kelle parem käsi on valetaja käsi,

¹²That our sons may be as plants grown up in their youth; that our daughters may be as corner stones, polished after the similitude of a palace:

¹²et meie pojad oleksid noorpõlves nagu hästi kasvatatud taimed, ja meie tütred nagu templi ehituses ilusasti voolitud nurgasambad,

¹³That our garners may be full, affording all manner of store: that our sheep may bring forth thousands and ten thousands in our streets:

¹³et meie aidad oleksid täis ning annaksid iga liiki vilja, et meie lambakari kasvaks tuhandekordseks ja kümne tuhande kordseks meie nurmedel,

¹⁴That our oxen may be strong to labour; that there be no breaking in, nor going out; that there be no complaining in our streets.

¹⁴et meie veised oleksid tiined, et ei juhtuks kahju ega kaotust, et ei oleks hädakisa meie tänavatel!

¹⁵Happy is that people, that is in such a case: yea, happy is that people, whose God is the LORD.

¹⁵Õnnis on rahvas, kelle käsi nõnda käib. Õnnis on rahvas, kelle Jumal on Issand.