¹In thee, O LORD, do I put my trust; let me never be ashamed: deliver me in thy righteousness.

¹Laulujuhatajale: Taaveti laul.

²Bow down thine ear to me; deliver me speedily: be thou my strong rock, for an house of defence to save me.

²Sinu juures ma otsin pelgupaika, Issand, ärgu ma jäägu iialgi häbisse! Oma õiglust mööda päästa mind!

³For thou art my rock and my fortress; therefore for thy name's sake lead me, and guide me.

³Pööra oma kõrv mu poole, tõtta mind kiskuma välja hädast, ole mulle kaitsjaks kaljuks, mäelinnuse hooneks mu päästmiseks!

⁴Pull me out of the net that they have laid privily for me: for thou art my strength.

⁴Sest sina oled mu kalju ja mu mäelinnus, ja oma nime pärast juhatad ja talutad sa mind.

⁵Into thine hand I commit my spirit: thou hast redeemed me, O LORD God of truth.

⁵Sa viid mu välja võrgust, mis mulle salaja on pandud, sest sina oled mu tugev kaitse.

⁶I have hated them that regard lying vanities: but I trust in the LORD.

⁶Sinu kätte ma usaldan oma vaimu, sest sina oled mu lunastanud, Issand, sa tõe Jumal.

⁷I will be glad and rejoice in thy mercy: for thou hast considered my trouble; thou hast known my soul in adversities;

⁷Ma vihkan neid, kes enesele peavad tühje ebajumalaid, ja loodan Issanda peale.

⁸And hast not shut me up into the hand of the enemy: thou hast set my feet in a large room.

⁸Ma ilutsen ja olen rõõmus su heldusest, et sa oled vaadanud mu viletsuse peale ja oled tundnud mu hinge kitsikust.

⁹Have mercy upon me, O LORD, for I am in trouble: mine eye is consumed with grief, yea, my soul and my belly.

⁹Sa ei andnud mind vaenlaste kätte, vaid sa asetasid mu jalad avarasse kohta.

¹⁰For my life is spent with grief, and my years with sighing: my strength faileth because of mine iniquity, and my bones are consumed.

¹⁰Ole mulle armuline, Issand, sest mul on kitsas käes; meelekibedusest on vajunud auku mu silmad, mu hing ja mu ihu!

¹¹I was a reproach among all mine enemies, but especially among my neighbours, and a fear to mine acquaintance: they that did see me without fled from me.

¹¹Sest mu elu on kulunud südamevalus ja mu aastad ohkamises; mu ramm on raugenud mu pahategude pärast ja mu luud on vajunud kokku.

¹²I am forgotten as a dead man out of mind: I am like a broken vessel.

¹²Kõigi oma vastaste tõttu olen ma saanud pilkealuseks, oma naabritele koormaks, oma tuttavaile hirmuks; kes mind väljas näevad, hoiduvad minust kõrvale.

¹³For I have heard the slander of many: fear was on every side: while they took counsel together against me, they devised to take away my life.

¹³Ma olen inimeste meelest ununenud nagu surnu, ma olen nagu katkiläinud saviriist.

¹⁴But I trusted in thee, O LORD: I said, Thou art my God.

¹⁴Sest ma olen kuulnud paljude laimujuttu, ähvardusi igalt poolt; üheskoos nõu pidades mu vastu nad mõtlevad võtta mu hinge.

¹⁵My times are in thy hand: deliver me from the hand of mine enemies, and from them that persecute me.

¹⁵Aga mina loodan sinu peale, Issand! Ma ütlen: 'Sina oled mu Jumal!'

¹⁶Make thy face to shine upon thy servant: save me for thy mercies' sake.

¹⁶Sinu käes on kõik mu ajad; tõmba mind ära mu vaenlaste ja mu tagaajajate käest!

¹⁷Let me not be ashamed, O LORD; for I have called upon thee: let the wicked be ashamed, and let them be silent in the grave.

¹⁷Lase oma pale paista oma sulase peale, päästa mind oma helduses!

¹⁸Let the lying lips be put to silence; which speak grievous things proudly and contemptuously against the righteous.

¹⁸Issand, ärgu ma jäägu häbisse, sest ma hüüan sind appi! Jäägu õelad häbisse, jäägu nad vait ning vajugu surmavalda!

¹⁹Oh how great is thy goodness, which thou hast laid up for them that fear thee; which thou hast wrought for them that trust in thee before the sons of men!

¹⁹Jäägu tummaks valetajad huuled, kes jultunult räägivad õige vastu, kõrgilt ja põlgavalt!

²⁰Thou shalt hide them in the secret of thy presence from the pride of man: thou shalt keep them secretly in a pavilion from the strife of tongues.

²⁰Kui suur on sinu headus, mille sa oled tallele pannud neile, kes sind kardavad, ja oled osutanud neile, kes sinu juures pelgupaika otsivad inimlaste nähes.

²¹Blessed be the LORD: for he hath shewed me his marvellous kindness in a strong city.

²¹Sa varjad neid oma palge varju all meeste õeluse eest; sa peidad nad ulualla tigedate keelte riiu eest.

²²For I said in my haste, I am cut off from before thine eyes: nevertheless thou heardest the voice of my supplications when I cried unto thee.

²²Tänu olgu Issandale, et ta kitsikuses on minule imeliselt osutanud oma heldust!

²³O love the LORD, all ye his saints: for the LORD preserveth the faithful, and plentifully rewardeth the proud doer.

²³Mina ütlesin oma hädas: 'Ma olen ära lõigatud su silma eest!' Siiski kuulsid sa mu anumiste häält, kui ma sind appi hüüdsin.

²⁴Be of good courage, and he shall strengthen your heart, all ye that hope in the LORD.

²⁴Armastage Issandat, kõik tema vagad! Issand varjab ustavaid, aga ta tasub rohkesti kätte neile, kes ülbesti toimivad.

²⁵Olge kindlad, ja saagu tugevaks südamed teil kõigil, kes ootate Issandat!