¹Him that is weak in the faith receive ye, but not to doubtful disputations.

¹Võtke vastu ka usus nõder ja ärge vaielge arvamuste üle!

²For one believeth that he may eat all things: another, who is weak, eateth herbs.

²Mõni usub, et ta võib süüa kõike, aga kes on nõder, sööb ainult taimetoitu.

³Let not him that eateth despise him that eateth not; and let not him which eateth not judge him that eateth: for God hath received him.

³Kes sööb kõike, ärgu pangu halvaks seda, kes ei söö, ja kes ei söö, ärgu mõistku kohut selle üle, kes sööb, sest Jumal on tema vastu võtnud.

⁴Who art thou that judgest another man's servant? to his own master he standeth or falleth. Yea, he shall be holden up: for God is able to make him stand.

⁴Kes oled sina, et sa mõistad kohut võõra sulase üle? Oma isanda ees ta seisab või langeb. Aga ta jääb seisma, sest Issand suudab teda püsti hoida.

⁵One man esteemeth one day above another: another esteemeth every day alike. Let every man be fully persuaded in his own mind.

⁵Mõni jälle hindab ühte päeva muudest paremaks, ent teine hindab kõiki päevi ühesuguseks. Igaüks olgu oma mõtlemises kindel!

⁶He that regardeth the day, regardeth it unto the Lord; and he that regardeth not the day, to the Lord he doth not regard it. He that eateth, eateth to the Lord, for he giveth God thanks; and he that eateth not, to the Lord he eateth not, and giveth God thanks.

⁶Kes arvestab teatavat päeva, arvestab seda Issandale; kes sööb, sööb Issandale, sest ta tänab Jumalat, ja kes ei söö, jätab söömata Issandale ja tänab Jumalat.

⁷For none of us liveth to himself, and no man dieth to himself.

⁷Keegi meist ei ela ju iseenesele ja keegi ei sure iseenesele,

⁸For whether we live, we live unto the Lord; and whether we die, we die unto the Lord: whether we live therefore, or die, we are the Lord's.

⁸sest kui me elame, siis elame Issandale, ja kui me sureme, siis sureme Issandale. Kas me nüüd elame või sureme - me oleme Issanda päralt.

⁹For to this end Christ both died, and rose, and revived, that he might be Lord both of the dead and living.

⁹Selleks on ju Kristus surnud ja saanud jälle elavaks, et ta oleks nii surnute kui elavate Issand.

¹⁰But why dost thou judge thy brother? or why dost thou set at nought thy brother? for we shall all stand before the judgment seat of Christ.

¹⁰Sina aga, miks sa mõistad kohut oma venna üle? Või sina, miks sa paned oma venda halvaks? Kõik me ju astume Jumala kohtujärje ette,

¹¹For it is written, As I live, saith the Lord, every knee shall bow to me, and every tongue shall confess to God.

¹¹nagu on kirjutatud: 'Nii tõesti kui ma elan, ütleb Issand, minu ees nõtkub iga põlv ja iga keel annab tunnustust Jumalale.'

¹²So then every one of us shall give account of himself to God.

¹²Nõnda peab siis igaüks meist enda kohta Jumalale aru andma.

¹³Let us not therefore judge one another any more: but judge this rather, that no man put a stumblingblock or an occasion to fall in his brother's way.

¹³Ärgem siis enam mõistkem kohut üksteise üle, vaid pigem võtkem kohustuseks mitte saada vennale komistuseks või kiusatuseks!

¹⁴I know, and am persuaded by the Lord Jesus, that there is nothing unclean of itself: but to him that esteemeth any thing to be unclean, to him it is unclean.

¹⁴Ma tean ja olen veendunud Issandas Jeesuses, et miski pole ebapuhas iseenesest, vaid on keelatud üksnes sellele, kes arvab midagi keelatu olevat - sellele on see keelatud.

¹⁵But if thy brother be grieved with thy meat, now walkest thou not charitably. Destroy not him with thy meat, for whom Christ died.

¹⁵Aga kui su vend saab toidu pärast kurvaks, siis sa ei käi enam armastuse järgi. Ära saada hukka oma toiduga seda, kelle eest Kristus on surnud!

¹⁶Let not then your good be evil spoken of:

¹⁶Ja ärgu olgu teotatav see, mis teie jaoks on hea.

¹⁷For the kingdom of God is not meat and drink; but righteousness, and peace, and joy in the Holy Ghost.

¹⁷Jumala riik ei ole ju söömine ega joomine, vaid õigus ja rahu ja rõõm Pühas Vaimus.

¹⁸For he that in these things serveth Christ is acceptable to God, and approved of men.

¹⁸Sest kes sel kombel teenib Kristust, see on Jumalale meelepärane ja tunnustatud inimeste poolt.

¹⁹Let us therefore follow after the things which make for peace, and things wherewith one may edify another.

¹⁹Niisiis, taotlegem seda, mida on vaja rahuks ja üksteise ülesehitamiseks!

²⁰For meat destroy not the work of God. All things indeed are pure; but it is evil for that man who eateth with offence.

²⁰Ära kisu toidu pärast maha Jumala teost! Kõik on küll puhas, kuid häda inimesele, kes sööb teisele komistuseks!

²¹It is good neither to eat flesh, nor to drink wine, nor any thing whereby thy brother stumbleth, or is offended, or is made weak.

²¹Hea on liha mitte süüa ja veini mitte juua ja mitte teha seda, mis on su vennale komistuseks.

²²Hast thou faith? have it to thyself before God. Happy is he that condemneth not himself in that thing which he alloweth.

²²Usku, mis sul on, pea iseenese jaoks Jumala ees. Õnnis on see, kes enda üle kohut ei mõista selles, mis ta leiab õige olevat.

²³And he that doubteth is damned if he eat, because he eateth not of faith: for whatsoever is not of faith is sin.

²³Kui aga keegi sööb kõheldes, siis on ta süüdi mõistetud, sest see ei tule ta usust. Aga kõik, mis ei tule usust, on patt.