¹And Huram king of Tyre sendeth messengers unto David, and cedar-wood, and artificers of walls, and artificers of wood, to build to him a house.

¹Ja Hiiram, Tüürose kuningas, läkitas Taaveti juurde saadikud seedripuudega, samuti müürseppi ja puuseppi temale koda ehitama.

²And David knoweth that Jehovah hath established him for king over Israel, because of the lifting up on high of his kingdom, for the sake of His people Israel.

²Taavet mõistis, et Issand oli ta kinnitanud Iisraeli kuningaks, et ta kuningriik oli ülendatud tema Iisraeli rahva pärast.

³And David taketh again wives in Jerusalem, and David begetteth again sons and daughters;

³Jeruusalemmas võttis Taavet veelgi naisi, ja Taavetile sündis veelgi poegi ja tütreid.

⁴and these [are] the names of the children whom he hath in Jerusalem: Shammua, and Shobab, Nathan, and Solomon,

⁴Ja need olid nende laste nimed, kes temale Jeruusalemmas sündisid: Sammua, Soobab, Naatan ja Saalomon,

⁵and Ibhar, and Elishua, and Elpalet,

⁵Jibhar, Elisua ja Elpelet,

⁶and Nogah, and Nepheg, and Japhia,

⁶Noga, Nefeg ja Jaafia,

⁷and Elishama, and Beeliada, and Eliphalet.

⁷Elisama, Beeljada ja Elifelet.

⁸And the Philistines hear that David hath been anointed for king over all Israel, and all the Philistines go up to seek David, and David heareth, and goeth out before them.

⁸Aga kui vilistid kuulsid, et Taavet oli võitud kogu Iisraeli kuningaks, siis läksid kõik vilistid Taavetit otsima; kui Taavet sellest kuulis, siis ta läks neile vastu.

⁹And the Philistines have come, and rush into the valley of Rephaim,

⁹Ja vilistid tulid ning tungisid kõikjale Refaimi orgu.

¹⁰and David asketh of God, saying, `Do I go up against the Philistines — and hast Thou given them into my hand?` And Jehovah saith to him, `Go up, and I have given them into thy hand.`

¹⁰Taavet küsis siis Jumalalt, öeldes: 'Kas ma pean vilistitele vastu minema? Kas sa annad nad minu kätte?' Ja Issand ütles temale: 'Mine, ja ma annan nad sinu kätte!'

¹¹And they go up into Baal-Perazim, and David smiteth them there, and David saith, `God hath broken up mine enemies by my hand, like the breaking up of waters;` therefore they have called the name of that place Baal-Perazim.

¹¹Ja kui nad läksid üles Baal-Peratsimi, siis Taavet lõi neid seal. Ja Taavet ütles: 'Jumal on mu vaenlased minu käega murdnud, otsekui oleks vesi läbi murdnud!' Seepärast pandi sellele paigale nimeks Baal-Peratsim.

¹²And they leave there their gods, and David speaketh, and they are burnt with fire.

¹²Nad jätsid sinna oma jumalad ja Taavet käskis need tulega ära põletada.

¹³And the Philistines add again, and rush into the valley,

¹³Ja vilistid tulid uuesti ning tungisid sinna orgu.

¹⁴and David asketh again of God, and God saith to him, `Do not go up after them, turn round from them, and thou hast come to them from over-against the mulberries;

¹⁴Ja Taavet küsis taas Jumalalt, ja Jumal ütles talle: 'Ära mine neile järele, vaid mine neist mööda ja tule neile kallale baakapõõsaste poolt.

¹⁵and it cometh to pass, when thou hearest the sound of the stepping at the heads of the mulberries, then thou goest out into battle, for God hath gone out before thee to smite the camp of the Philistines.`

¹⁵Kui sa kuuled baakapõõsaste ladvus otsekui astumise kahinat, siis mine sõdima, sest Jumal on su ees välja läinud vilistite leeri lööma!'

¹⁶And David doth as God commanded him, and they smite the camp of the Philistines from Gibeon even unto Gazer;

¹⁶Ja Taavet tegi nõnda, nagu Jumal teda käskis, ja nad lõid vilistite leeri Gibeonist kuni Geserini.

¹⁷and the name of David goeth out into all the lands, and Jehovah hath put his fear on all the nations.

¹⁷Taavet sai kuulsaks kõigis maades, ja Issand pani kõigi rahvaste peale hirmu tema ees.