1Having put aside, then, all evil, and all guile, and hypocrisies, and envyings, and all evil speakings,
1Pange siis maha kogu kurjus ja kogu kavalus ja silmakirjatsemine, kadetsemine ja mis tahes keelepeks!
2as new-born babes the word`s pure milk desire ye, that in it ye may grow,
2Nagu äsjasündinud lapsed igatsege vaimulikku selget piima, et te selle varal kasvaksite pääste poole,
3if so be ye did taste that the Lord [is] gracious,
3kui te olete tunda saanud, et Issand on helde.
4to whom coming — a living stone — by men, indeed, having been disapproved of, but with God choice, precious,
4Tulles tema, elava kivi juurde, kes küll inimeste poolt on tunnistatud kõlbmatuks, ent Jumala silmis on valitud ja hinnaline,
5and ye yourselves, as living stones, are built up, a spiritual house, a holy priesthood, to offer up spiritual sacrifices acceptable to God through Jesus Christ.
5laske ka endid ehitada elavate kividena vaimulikuks kojaks. Saage pühaks preesterkonnaks, kes toob vaimulikke ohvreid, mis on Jumalale meelepärased Jeesuse Kristuse kaudu.
6Wherefore, also, it is contained in the Writing: `Lo, I lay in Zion a chief corner-stone, choice, precious, and he who is believing on him may not be put to shame;`
6Seepärast seisabki Pühakirjas: 'Ennäe, ma panen Siionisse kivi, valitud, hinnalise nurgakivi, ja see, kes usub temasse, ei jää iial häbisse.'
7to you, then, who are believing [is] the preciousness; and to the unbelieving, a stone that the builders disapproved of, this one did become for the head of a corner,
7Teile siis, kes te usute, on see au, uskmatuile aga 'kivi, mille ehitajad tunnistasid kõlbmatuks, ning just see on saanud nurgakiviks',
8and a stone of stumbling and a rock of offence — who are stumbling at the word, being unbelieving, — to which also they were set;
8ning 'komistuskiviks' ja 'pahanduskaljuks'. Uskmatud komistavad, sest nad on sõnale allumatud ja selleks nad ongi määratud.
9and ye [are] a choice race, a royal priesthood, a holy nation, a people acquired, that the excellences ye may shew forth of Him who out of darkness did call you to His wondrous light;
9Teie aga olete 'valitud sugu, kuninglik preesterkond, püha rahvas, omandrahvas, et te kuulutaksite tema kiidetavust', kes teid on kutsunud pimedusest oma imelisse valgusse -
10who [were] once not a people, and [are] now the people of God; who had not found kindness, and now have found kindness.
10teid, kes te muiste polnud rahvas, nüüd aga olete Jumala rahvas, teie, kelle peale polnud halastatud, nüüd aga on.
11Beloved, I call upon [you], as strangers and sojourners, to keep from the fleshly desires, that war against the soul,
11Armsad, ma manitsen teid kui majalisi ja võõraid siin ilmas - hoiduge lihalikest himudest, mis sõdivad hinge vastu!
12having your behaviour among the nations right, that in that which they speak against you as evil-doers, of the good works having beheld, they may glorify God in a day of inspection.
12Käituge hästi paganate keskel, et kuigi nad teist räägivad paha kui kurjategijaist, siiski, pannes tähele teie häid tegusid, annaksid nad Jumalale au aruandmise päeval.
13Be subject, then, to every human creation, because of the Lord, whether to a king, as the highest,
13Alistuge Issanda pärast kogu inimlikule korrale, olgu kuningale kui kõige ülemale,
14whether to governors, as to those sent through him, for punishment, indeed, of evil-doers, and a praise of those doing good;
14olgu maavalitsejale kui tema poolt saadetule kurjategijaid karistama, aga heategijaid kiitma.
15because, so is the will of God, doing good, to put to silence the ignorance of the foolish men;
15Selline on ju Jumala tahtmine, et te head tehes paneksite vaikima rumalate inimeste arutuse.
16as free, and not having the freedom as the cloak of the evil, but as servants of God;
16Elage otsekui vabad, ent ärge kasutage oma vabadust kurjuse katteks, vaid olge nagu Jumala sulased!
17to all give ye honour; the brotherhood love ye; God fear ye; the king honour ye.
17Austage kõiki, armastage vendi, kartke Jumalat ja austage kuningat!
18The domestics! be subjecting yourselves in all fear to the masters, not only to the good and gentle, but also to the cross;
18Orjad, alistuge täie aukartusega peremeestele, mitte üksnes headele ja leebetele, vaid ka tujukatele.
19for this [is] gracious, if because of conscience toward God any one doth endure sorrows, suffering unrighteously;
19Sest see on arm, kui keegi südametunnistuse pärast Jumala ees talub viletsust, kannatades süütult.
20for what renown [is it], if sinning and being buffeted, ye do endure [it]? but if, doing good and suffering [for it], ye do endure, this [is] gracious with God,
20Sest mis kuulsus see on, kui teid süü pärast pekstakse ja teie seda peate taluma? Aga kui te head tehes ja kannatades talute peksu, siis on see arm Jumalalt.
21for to this ye were called, because Christ also did suffer for you, leaving to you an example, that ye may follow his steps,
21Selleks te olete kutsutud, sest ka Kristus kannatas teie eest, jättes teile eeskuju, et te käiksite tema jälgedes.
22who did not commit sin, nor was guile found in his mouth,
22'Tema ei teinud pattu ega leitud pettust tema suust';
23who being reviled — was not reviling again, suffering — was not threatening, and was committing himself to Him who is judging righteously,
23ta ei sõimanud vastu, kui teda sõimati; ta kannatas ega ähvardanud, vaid jättis kõik selle hoolde, kes mõistab kohut õiglaselt;
24who our sins himself did bear in his body, upon the tree, that to the sins having died, to the righteousness we may live; by whose stripes ye were healed,
24ta kandis ise meie patud oma ihus üles ristipuule, et meie, olles surnud pattudele, elaksime õigusele; tema vermete varal te olete saanud terveks.
25for ye were as sheep going astray, but ye turned back now to the shepherd and overseer of your souls.
25Teie olite ju 'nagu lambad ekslemas', kuid nüüd te olete pöördunud oma hingede Karjase ja Ülevaataja poole.