¹And Samuel taketh the vial of the oil, and poureth on his head, and kisseth him, and saith, `Is it not because Jehovah hath appointed thee over His inheritance for leader?

¹Siis Saamuel võttis õlikruusi ja valas temale pähe, suudles teda ning ütles: 'Eks ole nõnda, et Issand on võidnud sind vürstiks oma pärisosale?

²In thy going to-day from me — then thou hast found two men by the grave of Rachel, in the border of Benjamin, at Zelzah, and they have said unto thee, The asses have been found which thou hast gone to seek; and lo, thy father hath left the matter of the asses, and hath sorrowed for you, saying, What do I do for my son?

²Kui sa täna mu juurest ära lähed, siis sa leiad kaks meest Raaheli haua juures Benjamini maa-alal Selsahis, ja need ütlevad sulle: Emaeeslid, keda sa käisid otsimas, on leitud; vaata, su isa on emaeeslite asja jätnud ja on mures teie pärast, öeldes: Mida peaksin tegema oma poja heaks?

³`And thou hast passed on thence, and beyond, and hast come in unto the oak of Tabor, and found thee there have three men going up unto God to Beth-El, one bearing three kids, and one bearing three cakes of bread, and one bearing a bottle of wine,

³Ja kui sa sealt edasi lähed ja jõuad Taabori tamme juurde, siis tulevad seal sulle vastu kolm meest, kes lähevad Jumala juurde üles Peetelisse: üks kannab kolme sikutalle, üks kannab kolme leivakakku ja üks kannab veinikruusi.

⁴and they have asked of thee of welfare, and given to thee two loaves, and thou hast received from their hand.

⁴Nemad küsivad sinult, kuidas su käsi käib, ja annavad sulle kaks leiba; võta need nende käest vastu!

⁵`Afterwards thou dost come unto the hill of God, where the garrison of the Philistines [is], and it cometh to pass, at thy coming in thither to the city, that thou hast met a band of prophets coming down from the high place, and before them psaltery, and tabret, and pipe, and harp, and they are prophesying;

⁵Ja selle järel tuled sa Jumala Gibeasse, kus asub vilistite linnavägi; ja kui sa jõuad sinna linna, siis sa kohtad ohvrikünkalt alla tulevat prohvetite salka, naablid, trummid, viled ja kandled ees, ja nad ise räägivad prohvetlikult.

⁶and prospered over thee hath the Spirit of Jehovah, and thou hast prophesied with them, and hast been turned to another man;

⁶Siis tuleb Issanda Vaim võimsasti su peale, sa hakkad koos nendega prohvetlikult rääkima ja muutud ise teiseks meheks.

⁷and it hath been, when these signs come to thee — do for thyself as thy hand findeth, for God [is] with thee.

⁷Kui need märgid täide lähevad, siis tee, mis sul tuleb teha, sest Jumal on sinuga!

⁸`And thou hast gone down before me to Gilgal, and lo, I am going down unto thee, to cause to ascend burnt-offerings, to sacrifice sacrifices of peace-offerings; seven days thou dost wait till my coming in unto thee, and I have made known to thee that which thou dost do.`

⁸Mine siis minu ees alla Gilgalisse, ja vaata, ma tulen su juurde põletusohvreid ohverdama ja tänuohvreid tapma; oota seitse päeva, kuni ma tulen su juurde ja teen sulle teatavaks, mida sa pead tegema!'

⁹And it hath been, at his turning his shoulder to go from Samuel, that God turneth to him another heart, and all these signs come on that day,

⁹Kui Saul pööras selja, et minna Saamueli juurest ära, sündiski, et Jumal muutis tema südame teiseks, ja kõik need märgid läksid täide selsamal päeval.

¹⁰and they come in thither to the height, and lo, a band of prophets — to meet him, and prosper over him doth the Spirit of God, and he prophesieth in their midst.

¹⁰Ja kui nad jõudsid Gibeasse, vaata, siis tuli temale vastu salkkond prohveteid. Ja Jumala Vaim tuli võimsasti tema peale ja ta hakkas nende keskel prohvetlikult rääkima.

¹¹And it cometh to pass, all his acquaintance heretofore, see, and lo, with prophets he hath prophesied, and the people say one unto another, `What [is] this hath happened to the son of Kish? is Saul also among the prophets?`

¹¹Ja kui kõik, kes teda varem tundsid, nägid, ja vaata, ta rääkis prohvetlikult koos prohvetitega, siis ütles rahvas üksteisele: 'Mis Kiisi pojaga on juhtunud? Kas Saulgi on prohvetite seas?'

¹²And a man thence answereth and saith, `And who [is] their father?` therefore it hath been for a simile, `Is Saul also among the prophets?`

¹²Ja keegi sealolijaist vastas ning ütles: 'Ja kes on nende isa?' Seepärast on saanud kõnekäänuks: 'Kas Saulgi on prohvetite seas?'

¹³And he ceaseth from prophesying, and cometh in to the high place,

¹³Ja kui ta oli lõpetanud prohvetliku rääkimise, siis tuli ta ohvrikünkale.

¹⁴and the uncle of Saul saith unto him, and unto his young man, `Whither went ye?` and he saith, `To seek the asses; and we see that they are not, and we come in unto Samuel.`

¹⁴Ja Sauli isa vend küsis temalt ja ta teenrilt: 'Kus te käisite?' Ta vastas: 'Emaeesleid otsimas. Aga kui me nägime, et neid ei olnud, siis läksime Saamueli juurde.'

¹⁵And the uncle of Saul saith, `Declare, I pray thee, to me, what Samuel said to you?`

¹⁵Siis ütles Sauli isa vend: 'Jutusta ometi mulle, mida Saamuel teile rääkis!'

¹⁶And Saul saith unto his uncle, `He certainly declared to us that the asses were found;` and of the matter of the kingdom he hath not declared to him that which Samuel said.

¹⁶Ja Saul vastas oma isa vennale: 'Ta teatas meile lihtsalt, et emaeeslid on leitud.' Aga kuningriigi asjast, millest Saamuel oli rääkinud, ei jutustanud ta temale midagi.

¹⁷And Samuel calleth the people unto Jehovah to Mizpeh,

¹⁷Siis Saamuel hüüdis rahva kokku Issanda juurde Mispasse.

¹⁸and saith unto the sons of Israel, `Thus said Jehovah, God of Israel, I have brought up Israel out of Egypt, and I deliver you out of the hand of the Egyptians, and out of the hand of all the kingdoms who are oppressing you;

¹⁸Ta ütles Iisraeli lastele: 'Nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal: Mina tõin Iisraeli Egiptusest ära ja päästsin teid egiptlaste käest ja kõigi kuningriikide käest, kes teid rõhusid.

¹⁹and ye to-day have rejected your God, who [is] Himself your saviour out of all your evils and your distresses, and ye say, `Nay, but — a king thou dost set over us; and now, station yourselves before Jehovah, by your tribes, and by your thousands.`

¹⁹Aga te olete nüüd ära põlanud oma Jumala, kes teid on päästnud kõigist teie õnnetustest ja ahastustest, ja olete temale öelnud: Pane meile kuningas! Astuge siis nüüd Issanda ette oma suguharude ja tuhandete kaupa!'

²⁰And Samuel bringeth near the whole tribes of Israel, and the tribe of Benjamin is captured,

²⁰Ja Saamuel laskis kõik Iisraeli suguharud ette astuda, ja liisk langes Benjamini suguharule.

²¹and he bringeth near the tribe of Benjamin by its families, and the family of Matri is captured, and Saul son of Kish is captured, and they seek him, and he hath not been found.

²¹Siis laskis ta Benjamini suguharu suguvõsade kaupa ette astuda, ja liisk langes Matri suguvõsale; seejärel langes liisk Saulile, Kiisi pojale. Aga kui teda otsiti, siis teda ei leitud.

²²And they ask again at Jehovah, `Hath the man yet come hither?` and Jehovah saith, `Lo, he hath been hidden near the vessels.`

²²Siis nad küsisid veel kord Issandalt: 'Kas mees veel siia tuleb?' Ja Issand vastas: 'Vaata, ta on ennast peitnud varustuse sekka!'

²³And they run and bring him thence, and he stationed himself in the midst of the people, and he is higher than any of the people from his shoulder and upward.

²³Siis nad jooksid ja tõid ta sealt ära; ja kui ta seisis rahva keskel, siis oli ta peajagu pikem kui kõik muu rahvas.

²⁴And Samuel saith unto all the people, `Have ye seen him on whom Jehovah hath fixed, for there is none like him among all the people?` And all the people shout, and say, `Let the king live!`

²⁴Ja Saamuel ütles kogu rahvale: 'Kas näete, kelle Issand on valinud? Sest tema sarnast ei ole kogu rahva seas.' Siis kogu rahvas hõiskas ja hüüdis: 'Elagu kuningas!'

²⁵And Samuel speaketh unto the people the right of the kingdom, and writeth in a book, and placeth before Jehovah; and Samuel sendeth all the people away, each to his house.

²⁵Ja Saamuel kõneles rahvale kuningriigi õigusest, kirjutas selle raamatusse ja pani Issanda ette. Siis laskis Saamuel kogu rahva ära minna, igaühe oma koju.

²⁶And also Saul hath gone to his house, to Gibeah, and the force go with him whose heart God hath touched;

²⁶Ja Saulgi läks koju Gibeasse ja koos temaga läks sõjavägi, need, kelle südant Jumal oli puudutanud.

²⁷and the sons of worthlessness have said, `What! this one doth save us!` and they despise him, and have not brought to him a present; and he is as one deaf.

²⁷Aga kõlvatud mehed ütlesid: 'Mis abi on meil temast?' Ja nad ei pannud Sauli millekski ega toonud temale andi. Aga tema oli otsekui kurt.