¹And Saul speaketh unto Jonathan his son, and unto all his servants, to put David to death,

¹Ja Saul rääkis oma pojale Joonatanile ja kõigile oma sulaseile, et nad surmaksid Taaveti; aga Sauli pojale Joonatanile meeldis Taavet väga.

²and Jonathan son of Saul delighted exceedingly in David, and Jonathan declareth to David, saying, `Saul my father is seeking to put thee to death, and, now, take heed, I pray thee, in the morning, and thou hast abode in a secret place, and been hidden,

²Ja Joonatan teatas Taavetile, öeldes: 'Mu isa Saul püüab sind surmata. Ole siis nüüd hommikul valvel, jää varjule ja peida ennast!

³and I — I go out, and have stood by the side of my father in the field where thou [art], and I speak of thee unto my father, and have seen what [is coming], and have declared to thee.`

³Mina aga lähen ja seisan oma isa kõrvale väljal, kus sinagi oled, ja ma räägin isaga sinu pärast; kui ma midagi märkan, siis ma teatan sulle.'

⁴And Jonathan speaketh good of David unto Saul his father, and saith unto him, `Let not the king sin against his servant, against David, because he hath not sinned against thee, and because his works for thee [are] very good;

⁴Ja Joonatan kõneles Taavetist head oma isale Saulile ning ütles temale: 'Kuningas ärgu tehku pattu oma sulase Taaveti vastu, sest tema ei ole sinu vastu pattu teinud ja pealegi on ta teod olnud sulle väga head!

⁵yea, he putteth his life in his hand, and smiteth the Philistine, and Jehovah worketh a great salvation for all Israel; thou hast seen, and dost rejoice, and why dost thou sin against innocent blood, to put David to death for nought?`

⁵Ta pani kaalule oma elu ja lõi vilisti maha, ja Issand andis nõnda kogu Iisraelile suure võidu; sa nägid seda ise ja olid rõõmus. Miks sa tahad nüüd teha pattu süütu vere vastu ja Taaveti põhjuseta surmata?'

⁶And Saul hearkeneth to the voice of Jonathan, and Saul sweareth, `Jehovah liveth — he doth not die.`

⁶Ja Saul kuulas Joonatani häält ning Saul vandus: 'Nii tõesti kui Issand elab, teda ei surmata!'

⁷And Jonathan calleth for David, and Jonathan declareth to him all these words, and Jonathan bringeth in David unto Saul, and he is before him as heretofore.

⁷Siis Joonatan kutsus Taaveti ja andis temale edasi kõik need sõnad; ja Joonatan viis Taaveti Sauli juurde ning Taavet oli Sauli teenistuses nagu ennegi.

⁸And there addeth to be war, and David goeth out and fighteth against the Philistines, and smiteth among them — a great smiting, and they flee from his face.

⁸Ja jälle puhkes sõda; ja Taavet läks välja ning sõdis vilistite vastu ja lõi neid suure kaotusega, nõnda et nad põgenesid tema eest.

⁹And a spirit of sadness [from] Jehovah is unto Saul, and he is sitting in his house, and his javelin in his hand, and David is playing with the hand,

⁹Aga kuri vaim Issandalt tuli Sauli peale; ta istus oma kojas ja tal oli piik käes, kuna Taavet mängis oma käega kannelt.

¹⁰and Saul seeketh to smite with the javelin through David, and through the wall, and he freeth himself from the presence of Saul, and he smiteth the javelin through the wall; and David hath fled and escapeth during that night.

¹⁰Saul püüdis lüüa Taavetit piigiga seina külge, aga tema põikas kõrvale Sauli eest, kes lõi piigi seinasse; ja Taavet põgenes ning pääses sel ööl.

¹¹And Saul sendeth messengers unto the house of David to watch him, and to put him to death in the morning; and Michal his wife declareth to David, saying, `If thou art not delivering thy life to-night — tomorrow thou art put to death.`

¹¹Siis läkitas Saul käskjalad Taaveti koja juurde teda varitsema ja hommikul surmama. Aga Taaveti naine Miikal teatas Taavetile, öeldes: 'Kui sa oma hinge sel ööl ei päästa, surmatakse sind homme.'

¹²And Michal causeth David to go down through the window, and he goeth on, and fleeth, and escapeth;

¹²Ja Miikal laskis Taaveti läbi akna alla; ta läks ja põgenes ning pääses.

¹³and Michal taketh the teraphim, and layeth on the bed, and the mattress of goats` [hair] she hath put [for] his pillows, and covereth with a garment.

¹³Miikal aga võttis teeravi ja asetas voodisse, pani selle pea katteks kitsekarvust võrgu ja kattis selle vaibaga.

¹⁴And Saul sendeth messengers to take David, and she saith, `He [is] sick.`

¹⁴Kui Saul läkitas käskjalad Taavetit tooma, siis ütles Miikal: 'Ta on haige.'

¹⁵And Saul sendeth the messengers to see David, saying, `Bring him up in the bed unto me,` — to put him to death.

¹⁵Siis Saul läkitas käskjalad Taavetit vaatama, öeldes: 'Tooge ta voodiga minu juurde, et ma ta surmaksin!'

¹⁶And the messengers come in, and lo, the teraphim [are] on the bed, and the mattress of goats` [hair], [for] his pillows.

¹⁶Ja kui käskjalad tulid, vaata, siis oli voodis teerav, pea katteks kitsekarvust võrk.

¹⁷And Saul saith unto Michal, `Why thus hast thou deceived me — that thou dost send away mine enemy, and he is escaped?` and Michal saith unto Saul, `He said unto me, Send me away: why do I put thee to death?`

¹⁷Ja Saul küsis Miikalilt: 'Mispärast sa petsid mind nõnda ja lasksid mu vaenlasel pääseda?' Ja Miikal vastas Saulile: 'Tema ütles mulle: Lase mind minna, muidu ma tapan su!'

¹⁸And David hath fled, and is escaped, and cometh in unto Samuel to Ramath, and declareth to him all that Saul hath done to him, and he goeth, he and Samuel, and they dwell in Naioth.

¹⁸Ja Taavet põgenes ja pääses ning tuli Saamueli juurde Raamasse ja jutustas temale kõik, mis Saul temale oli teinud. Siis läksid tema ja Saamuel Naajotisse ning jäid sinna.

¹⁹And it is declared to Saul, saying, `Lo, David [is] in Naioth in Ramah.`

¹⁹Ja Saulile teatati ning öeldi: 'Vaata, Taavet on Raama Naajotis.'

²⁰And Saul sendeth messengers to take David, and they see the assembly of the prophets prophesying, and Samuel standing, set over them, and the Spirit of God is on Saul`s messengers, and they prophesy — they also.

²⁰Siis Saul läkitas käskjalad Taavetit tooma; aga kui need nägid prohvetlikult kõnelevate prohvetite salka ja Saamueli seisvat ülevaatajana nende üle, siis tuli Jumala Vaim Sauli käskjalgade peale ja nemadki hakkasid prohvetlikult rääkima.

²¹And they declare [it] to Saul, and he sendeth other messengers, and they prophesy — they also; and Saul addeth and sendeth messengers a third time, and they prophesy — they also.

²¹Kui sellest Saulile teatati, siis ta läkitas teised käskjalad, aga needki hakkasid prohvetlikult rääkima; siis läkitas Saul veel kolmandad käskjalad, aga needki hakkasid prohvetlikult rääkima.

²²And he goeth — he also — to Ramath, and cometh in unto the great well which [is] in Sechu, and asketh, and saith, `Where [are] Samuel and David?` and [one] saith, `Lo, in Naioth in Ramah.`

²²Siis ta läks ka ise Raamasse. Ja kui ta jõudis suure kaevu juurde Sekusse ja küsis ning ütles: 'Kus on Saamuel ja Taavet?', siis vastati: 'Vaata, Raama Naajotis.'

²³And he goeth thither — unto Naioth in Ramah, and the Spirit of God is upon him — him also; and he goeth, going on, and he prophesyeth till his coming in to Naioth in Ramah,

²³Siis ta läks sealt Raama Naajoti poole ja Jumala Vaim tuli ka tema peale; ja ta aina läks ning kõneles prohvetlikult, kuni ta jõudis Raama Naajotisse.

²⁴and he strippeth off — he also — his garments, and prophesieth — he also — before Samuel, and falleth down naked all that day and all the night; therefore they say, `Is Saul also among the prophets?`

²⁴Ja temagi võttis oma riided seljast ja temagi kõneles prohvetlikult Saamueli ees ning lamas alasti kogu selle päeva ja kogu selle öö; sellepärast on ütluseks: 'Kas ka Saul on prohvetite hulgas?'