¹And David cometh in to Nob, unto Ahimelech the priest, and Ahimelech trembleth at meeting David, and saith to him, `Wherefore [art] thou thyself alone, and no man with thee?`

¹Ja Taavet võttis kätte ja läks ära, aga Joonatan tuli tagasi linna.

²And David saith to Ahimelech the priest, `The king hath commanded me a matter, and he saith unto me, Let no man know anything of the matter about which I am sending thee, and which I have commanded thee; and the young men I have caused to know at such and such a place;

²Ja Taavet jõudis Noobi preester Ahimeleki juurde. Aga Ahimelek tuli värisedes Taavetile vastu ja küsis temalt: 'Mispärast sa oled üksi ega ole kedagi koos sinuga?'

³and now, what is there under thy hand? five loaves give into my hand, or that which is found.`

³Ja Taavet vastas preester Ahimelekile: 'Kuningas käskis mind asja pärast ja ütles mulle: Ärgu saagu ükski midagi teada sellest asjast, mille pärast ma sind läkitan ja mida ma olen sind käskinud teha! Seepärast ma juhatasin poisid ühte ja teise paika.

⁴And the priest answereth David, and saith, `There is no common bread under my hand, but there is holy bread; if the youths have been kept only from women.`

⁴Anna nüüd mulle, mis sul käepärast on, viis leiba või muud, mis leidub!'

⁵And David answereth the priest, and saith to him, `Surely, if women have been restrained from us as heretofore in my going out, then the vessels of the young men are holy, and it [is] a common way: and also, surely to-day it is sanctified in the vessel.`

⁵Aga preester kostis Taavetile ja ütles: 'Tavalist leiba pole mul käepärast, küll aga on pühitsetud leiba, kui ainult poisid oleksid naistest hoidunud!'

⁶And the priest giveth to him the holy thing, for there was no bread there except the bread of the Presence which is turned aside from the presence of Jehovah to put hot bread in the day of its being taken away.

⁶Taavet kostis preestrile ja ütles talle: 'Muidugi on naised meile keelatud olnud nagu varasematel retkedel; siis oli poiste ihu pühitsetud, kuigi oli tavaline teekond. Seda enam peaks olema täna pühitsetud, mis ihusse puutub.'

⁷And there [is] a man of the servants of Saul on that day detained before Jehovah, and his name [is] Doeg the Edomite, chief of the shepherds whom Saul hath.

⁷Siis andis preester temale pühitsetut, sest seal ei olnud muud leiba kui ohvrileivad, mis võetakse Issanda eest ära, kui äravõtmise päeval värske leib asemele pannakse.

⁸And David saith to Ahimelech, `And is there not here under thy hand spear or sword? for neither my sword nor my vessels have I taken in my hand, for the matter of the king was urgent.`

⁸Aga seal oli sel päeval Issanda ees kinnipeetuna üks Sauli sulaseist, edomlane Doeg, Sauli karjaste ülem.

⁹And the priest saith, `The sword of Goliath the Philistine, whom thou didst smite in the valley of Elah, lo, it is wrapt in a garment behind the ephod, if it thou dost take to thyself, take; for there is none other save it in this [place].` And David saith, `There is none like it — give it to me.`

⁹Ja Taavet ütles Ahimelekile: 'Kas sul on siin käepärast piiki või mõõka? Ma ei ole ju oma mõõka ega muid sõjariistu kaasa võtnud, sest kuninga käsk oli rutuline.'

¹⁰And David riseth and fleeth on that day from the face of Saul, and cometh in unto Achish king of Gath;

¹⁰Ja preester ütles: 'Vaata, vilist Koljati, kelle sa Tammeorus maha lõid, tema mõõk on siin riidesse mähituna õlarüü taga. Kui sa tahad selle enesele võtta, siis võta, sest muud siin ei ole kui see!' Ja Taavet ütles: 'Teist sellesarnast ei ole, anna see mulle!'

¹¹and the servants of Achish say unto him, `Is not this David king of the land? is it not of this one they sing in dances, saying, `Saul smote among his thousands, and David among his myriads?`

¹¹Ja Taavet võttis kätte ja põgenes selsamal päeval Sauli eest ning tuli Gati kuninga Aakise juurde.

¹²And David layeth these words in his heart, and is exceedingly afraid of the face of Achish king of Gath,

¹²Aga Aakisele ütlesid tema sulased: 'Eks see ole Taavet, maa kuningas? Eks see ole tema, kellest nad tantsides vastastikku laulsid ja ütlesid: 'Saul lõi maha oma tuhat, aga Taavet oma kümme tuhat!'?'

¹³and changeth his behaviour before their eyes, and feigneth himself mad in their hand, and scribbleth on the doors of the gate, and letteth down his spittle unto his beard.

¹³Taavet võttis need sõnad südamesse ja kartis väga Gati kuningat Aakist.

¹⁴And Achish saith unto his servants, `Lo, ye see a man acting as a madman; why do ye bring him in unto me?

¹⁴Ta tegi ennast nende silmis rumalaks ja käitus hullumeelsena nende käes, tegi märke väravate peale ja laskis ila habemesse voolata.

¹⁵A lack of madmen [have] I, that ye have brought in this one to act as a madman by me! doth this one come in unto my house?`

¹⁵Siis ütles Aakis oma sulastele: 'Vaata, te näete, et mees on hull! Mispärast te toote ta minu juurde?

¹⁶Kas mul on puudus hulludest, et tõite selle minu juurde hullutempe tegema? Kas niisugune peaks tulema minu kotta?'