¹And Rehoboam goeth to Shechem, for [to] Shechem have all Israel come to cause him to reign.

¹Ja Rehabeam läks Sekemisse, sest kogu Iisrael oli tulnud Sekemisse teda kuningaks tõstma.

²And it cometh to pass, at Jeroboam son of Nebat's -- who [is] in Egypt because he hath fled from the face of Solomon the king -- hearing, that Jeroboam turneth back out of Egypt;

²Kui Jerobeam, Nebati poeg, seda kuulis - tema oli Egiptuses, kuhu ta oli põgenenud kuningas Saalomoni eest -, siis Jerobeam tuli Egiptusest tagasi.

³and they send and call for him, and Jeroboam cometh in, and all Israel, and speak unto Rehoboam, saying,

³Ja nad läkitasid käskjalad talle järele ning kutsusid ta; ja Jerobeam ja kogu Iisrael tulid ning rääkisid Rehabeamiga, öeldes:

⁴`Thy father made our yoke sharp, and now, make light [somewhat] of the sharp service of thy father, and of his heavy yoke that he put upon us, and we serve thee.'

⁴'Sinu isa tegi meie ikke raskeks. Aga kergenda nüüd sina oma isa rasket teenistust ja tema ränka iket, mille ta meile on peale pannud, siis me teenime sind!'

⁵And he saith unto them, `Yet three days -- then return ye unto me;' and the people go.

⁵Aga tema vastas neile: 'Tulge kolme päeva pärast jälle tagasi mu juurde!' Ja rahvas läks ära.

⁶And king Rehoboam consulteth with the aged men who have been standing before Solomon his father in his being alive, saying, `How are ye counselling to answer this people?'

⁶Ja kuningas Rehabeam pidas nõu vanematega, kes olid seisnud tema isa Saalomoni teenistuses, kui too veel elas, öeldes: 'Mis nõu te annate, et sellele rahvale midagi vastata?'

⁷And they speak unto him, saying, `If thou dost become good to this people, and hast been pleased with them, and spoken unto them good words, then they have been to thee servants all the days.'

⁷Nad vastasid temale, öeldes: 'Kui sa oled selle rahva vastu hea, meelitad neid ja räägid neile häid sõnu, siis jäävad nad sulle sulaseiks kogu eluajaks.'

⁸And he forsaketh the counsel of the aged men that they counselled him, and consulteth with the lads who have grown up with him, those standing before him,

⁸Aga ta hülgas vanemate nõu, mida need temale andsid, ja pidas nõu noorematega, kes olid kasvanud koos temaga ja seisid tema teenistuses.

⁹and he saith unto them, `What are ye counselling, and we answer this people that have spoken unto me, saying, Make light [somewhat] of the yoke that thy father put upon us?'

⁹Ta ütles neile: 'Mis nõu teie annate, et saaksime midagi vastata sellele rahvale, kes minuga kõneles, öeldes: Kergenda iket, mille su isa on meile peale pannud!?'

¹⁰And the lads who have grown up with him, speak with him, saying, `Thus dost thou say to the people who have spoken unto thee, saying, Thy father made our yoke heavy, and thou, make light [somewhat] of our yoke; thus dost thou say unto them, My little finger is thicker than the loins of my father;

¹⁰Ja nooremad, kes olid kasvanud koos temaga, vastasid temale, öeldes: 'Ütle nõnda rahvale, kes sinuga on kõnelnud ja sulle on öelnud: Su isa tegi meie ikke raskeks, aga kergenda sina seda meile - ütle neile nõnda: Minu väike sõrm on jämedam kui mu isa puusad.

¹¹and now, my father laid on you a heavy yoke, and I -- I add unto your yoke; my father chastised you with whips, and I -- with scorpions.'

¹¹Ja kui nüüd mu isa on teile peale pannud ränga ikke, siis mina annan teie ikkele veel lisa! Kui mu isa karistas teid piitsadega, siis mina karistan teid okaspiitsadega!'

¹²And Jeroboam cometh in, and all the people, unto Rehoboam on the third day, as the king spake, saying, `Return unto me on the third day.'

¹²Ja Jerobeam ja kogu rahvas tulid kolmandal päeval Rehabeami juurde, nagu kuningas oli käskinud, öeldes: 'Tulge kolmandal päeval tagasi minu juurde!'

¹³And the king answereth them sharply, and king Rehoboam forsaketh the counsel of the aged men,

¹³Ja kuningas vastas neile karmilt. Kuningas Rehabeam hülgas vanemate nõu

¹⁴and speaketh unto them according to the counsel of the lads, saying, `My father made your yoke heavy, and I -- I add unto it; my father chastised you with whips, and I -- with scorpions.'

¹⁴ja kõneles neile nooremate nõu järgi, öeldes: 'Mu isa on teie ikke teinud rängaks, aga mina annan sellele lisa! Mu isa karistas teid piitsadega, aga mina karistan okaspiitsadega!'

¹⁵And the king hath not hearkened unto the people, for the revolution hath been from God, for the sake of Jehovah's establishing His word that He spake by the hand of Abijah the Shilonite unto Jeroboam son of Nebat.

¹⁵Ja kuningas ei võtnud kuulda rahvast, sest see pööre oli Jumalalt, et Issand saaks tõeks teha oma sõna, mis ta siilolase Ahija läbi oli kõnelnud Jerobeamile, Nebati pojale.

¹⁶And all Israel have seen that the king hath not hearkened to them, and the people send back [to] the king, saying, `What portion have we in David? yea, there is no inheritance in a son of Jesse; each to thy tents, O Israel; now, see thy house -- David,' and all Israel go to their tents.

¹⁶Kui kogu Iisrael nägi, et kuningas ei võtnud neid kuulda, siis vastas rahvas kuningale ja ütles: 'Mis osa on meil Taavetis? Ei ole meil pärisosa Iisai pojas! Igamees oma telkidesse, Iisrael! Karjata nüüd omaenese sugu, Taavet!' Ja kogu Iisrael läks oma telkidesse.

¹⁷As to the sons of Israel who are dwelling in the cities of Judah -- Rehoboam reigneth over them.

¹⁷Siis Rehabeam valitses nende Iisraeli laste üle, kes elasid Juuda linnades.

¹⁸And king Rehoboam sendeth Hadoram, who [is] over the tribute, and the sons of Israel cast at him stones, and he dieth; and king Rehoboam hath strengthened himself to go up into a chariot to flee to Jerusalem;

¹⁸Ja kui kuningas Rehabeam läkitas Hadorami, kes oli sunnitöö ülevaataja, siis Iisraeli lapsed viskasid teda kividega ja ta suri. Kuningas Rehabeam ise aga suutis astuda vankrisse ja põgeneda Jeruusalemma.

¹⁹and Israel transgress against the house of David unto this day.

¹⁹Nõnda on Iisrael Taaveti soost taganenud kuni tänapäevani.