¹And Elisha spake unto the woman whose son he had revived, saying, `Rise and go, thou and thy household, and sojourn where thou dost sojourn, for Jehovah hath called for a famine, and also, it is coming unto the land seven years.`

¹Eliisa rääkis naisega, kelle poja ta oli teinud elavaks, ja ütles: 'Võta kätte ja mine, sina ja su pere, ja ela võõrana, kus saad, sest Issand kutsub nälja ja see tuleb ka sellele maale seitsmeks aastaks!'

²And the woman riseth, and doth according to the word of the man of God, and goeth, she and her household, and sojourneth in the land of the Philistines seven years.

²Siis naine võttis kätte ja tegi jumalamehe sõna järgi: ta läks koos oma perega ning elas võõrana vilistite maal seitse aastat.

³And it cometh to pass, at the end of seven years, that the woman turneth back from the land of the Philistines, and goeth out to cry unto the king, for her house, and for her field.

³Aga seitsme aasta pärast tuli naine vilistite maalt tagasi ja läks paluma kuningalt abi oma koja ja põllu pärast.

⁴And the king is speaking unto Gehazi, servant of the man of God, saying, `Recount, I pray thee, to me, the whole of the great things that Elisha hath done.`

⁴Kuningas rääkis parajasti Geehasiga, jumalamehe teenriga, ja ütles: 'Jutusta mulle kõigist neist suurtest tegudest, mis Eliisa on teinud!'

⁵And it cometh to pass, he is recounting to the king how he had revived the dead, and lo, the woman whose son he had revived is crying unto the king, for her house and for her field, and Gehazi saith, `My lord, O king, this [is] the woman, and this her son, whom Elisha revived.`

⁵Ja parajasti kui ta kuningale jutustas, kuidas Eliisa oli surnu ellu äratanud, vaata, siis hüüdis naine, kelle poja ta oli ellu äratanud, kuninga poole oma koja ja põllu pärast. Ja Geehasi ütles: 'Mu isand kuningas, see on too naine, ja see on tema poeg, kelle Eliisa ellu äratas.'

⁶And the king asketh at the woman, and she recounteth to him, and the king appointeth to her a certain eunuch, saying, `Give back all that she hath, and all the increase of the field from the day of her leaving the land even till now.`

⁶Ja kuningas küsis naiselt ning too jutustas temale. Siis andis kuningas naisele kaasa ühe hoovkondlase ja ütles: 'Muretse tagasi kõik, mis on tema oma, ja kogu põllusaak maalt lahkumise päevast kuni tänaseni!'

⁷And Elisha cometh in to Damascus, and Ben-Hadad king of Aram is sick, and it is declared to him, saying, `The man of God hath come hither.`

⁷Ja Eliisa tuli Damaskusesse. Süüria kuningas Ben-Hadad oli siis haige. Kui temale teatati ja öeldi: 'Jumalamees on tulnud siia',

⁸And the king saith unto Hazael, `Take in thy hand a present, and go to meet the man of God, and thou hast sought Jehovah by him, saying, Do I revive from this sickness?`

⁸siis ütles kuningas Hasaelile: 'Võta kaasa and, mine jumalamehele vastu ja küsi temalt Issanda vastust, kas ma saan terveks sellest haigusest!'

⁹And Hazael goeth to meet him, and taketh a present in his hand, even of every good thing of Damascus, a burden of forty camels, and he cometh in and standeth before him, and saith, `Thy son Ben-Hadad, king of Aram, hath sent me unto thee, saying, Do I revive from this sickness?`

⁹Ja Hasael läks temale vastu ning võttis kaasa anni ja kõike head, mida Damaskuses oli olemas, nelikümmend kaamelikoormat; ja ta tuli ning astus tema ette ja ütles: 'Sinu poeg Ben-Hadad, Süüria kuningas, läkitas mind sinu juurde küsima: Kas ma saan terveks sellest haigusest?'

¹⁰And Elisha saith unto him, `Go, say, Thou dost certainly not revive, seeing Jehovah hath shewed me that he doth surely die.`

¹⁰Ja Eliisa vastas temale: 'Mine ütle temale: Sa võiksid küll terveks saada. Aga Issand on mulle ilmutanud, et ta siiski sureb.'

¹¹And he setteth his face, yea, he setteth [it] till he is ashamed, and the man of God weepeth.

¹¹Ja ta vaatas üksisilmi Hasaelile kuni piinlikkuseni; siis jumalamees hakkas nutma.

¹²And Hazael saith, `Wherefore is my lord weeping?` and he saith, `Because I have known the evil that thou dost to the sons of Israel — their fenced places thou dost send into fire, and their young men with sword thou dost slay, and their sucklings thou dost dash to pieces, and their pregnant women thou dost rip up.`

¹²Ja Hasael küsis: 'Mispärast mu isand nutab?' Ja ta vastas: 'Sellepärast et ma tean, millist kurja sa teed Iisraeli lastele: sa pistad põlema nende kindlustused, tapad mõõgaga nende noored mehed, paiskad nende lapsed vastu kaljut ja lõikad lõhki nende rasedad.'

¹³And Hazael saith, `But what, [is] thy servant the dog, that he doth this great thing?` And Elisha saith, `Jehovah hath shewed me thee — king of Aram.`

¹³Aga Hasael küsis: 'Mis on siis su sulane, see koer, et ta võiks teha nii suuri asju?' Ja Eliisa vastas: 'Issand on mulle ilmutanud, et sina saad Süüria kuningaks.'

¹⁴And he goeth from Elisha, and cometh in unto his lord, and he saith unto him, `What said Elisha to thee?` and he saith, `He said to me, Thou dost certainly recover.`

¹⁴Siis Hasael läks ära Eliisa juurest ja tuli oma isanda juurde, kes küsis temalt: 'Mis Eliisa sulle ütles?' Ja ta vastas: 'Tema ütles mulle, et sa võiksid küll terveks saada.'

¹⁵And it cometh to pass on the morrow, that he taketh the coarse cloth, and dippeth in water, and spreadeth on his face, and he dieth, and Hazael reigneth in his stead.

¹⁵Aga teisel päeval võttis ta vaiba, kastis selle vette ja laotas kuninga näo peale, nõnda et too suri. Ja Hasael sai tema asemel kuningaks.

¹⁶And in the fifth year of Joram son of Ahab king of Israel — and Jehoshaphat [is] king of Judah — hath Jehoram son of Jehoshaphat king of Judah reigned;

¹⁶Ja Iisraeli kuninga Joorami, Ahabi poja viiendal aastal, kui Joosafat oli olnud Juuda kuningas, sai Jooram, Joosafati poeg, Juuda kuningaks.

¹⁷a son of thirty and two years was he in his reigning, and eight years he hath reigned in Jerusalem.

¹⁷Tema oli kuningaks saades kolmkümmend kaks aastat vana ja ta valitses Jeruusalemmas kaheksa aastat.

¹⁸And he walketh in the way of the kings of Israel, as did the house of Ahab, for a daughter of Ahab was to him for a wife, and he doth the evil thing in the eyes of Jehovah,

¹⁸Tema käis Iisraeli kuningate teed, nõnda nagu Ahabi sugu oli teinud, sest temal oli naiseks Ahabi tütar; ta tegi kurja Issanda silmis.

¹⁹and Jehovah was not willing to destroy Judah, for the sake of David his servant, as He said to him, to give to him a lamp — to his sons all the days.

¹⁹Aga oma sulase Taaveti pärast ei tahtnud Issand hävitada Juudat, olles temale tõotanud, et ta annab temale ja ta poegadele lambi kõigiks aegadeks.

²⁰In his days hath Edom revolted from under the hand of Judah, and they cause a king to reign over them,

²⁰Tema ajal taganesid edomlased Juuda käe alt ja tõstsid endile kuninga.

²¹and Joram passeth over to Zair, and all the chariots with him, and he himself hath risen by night, and smiteth Edom, that is coming round about unto him, and the heads of the chariots, and the people fleeth to its tents;

²¹Siis läks Jooram Sairi ja koos temaga kõik ta sõjavankrid; ta tõusis öösel ja lõi edomlasi, kes olid piiranud teda ja sõjavankrite pealikuid; ja rahvas põgenes oma telkidesse.

²²and Edom revolteth from under the hand of Judah till this day; then doth Libnah revolt at that time.

²²Nii on Edom tänapäevani taganenud Juuda käe alt; sel ajal taganes ka Libna.

²³And the rest of the matters of Joram, and all that he did, are they not written on the book of the Chronicles of the kings of Judah?

²³Ja mis veel tuleks öelda Jooramist ja kõigest, mis ta tegi, eks sellest ole kirjutatud Juuda kuningate Ajaraamatus?

²⁴And Joram lieth with his fathers, and is buried with his fathers in the city of David, and reign doth Ahaziah his son in his stead.

²⁴Ja Jooram läks magama oma vanemate juurde ja ta maeti oma vanemate juurde Taaveti linna; ja tema poeg Ahasja sai tema asemel kuningaks.

²⁵In the twelfth year of Joram son of Ahab king of Israel reigned hath Ahaziah son of Jehoram king of Judah;

²⁵Ja Iisraeli kuninga Joorami, Ahabi poja kaheteistkümnendal aastal sai kuningaks Ahasja, Juuda kuninga Joorami poeg.

²⁶a son of twenty and two years [is] Ahaziah in his reigning, and one year he hath reigned in Jerusalem, and the name of his mother [is] Athaliah daughter of Omri king of Israel,

²⁶Ahasja oli kuningaks saades kakskümmend kaks aastat vana ja ta valitses Jeruusalemmas ühe aasta; ta ema nimi oli Atalja, Iisraeli kuninga Omri poja tütar.

²⁷and he walketh in the way of the house of Ahab, and doth the evil thing in the eyes of Jehovah, like the house of Ahab, for he [is] son-in-law of the house of Ahab.

²⁷Tema käis Ahabi soo teed ja tegi kurja Issanda silmis, nõnda nagu Ahabi sugu, sest ta oli Ahabi soo väimees.

²⁸And he goeth with Joram son of Ahab to battle with Hazael king of Aram in Ramoth-Gilead, and the Aramaeans smite Joram,

²⁸Ja ta läks koos Ahabi poja Jooramiga sõtta Süüria kuninga Hasaeli vastu Gileadi Raamotisse; aga süürlased haavasid Jooramit.

²⁹and Joram the king turneth back to be healed in Jezreel of the wounds with which the Arameans smite him in Ramah, in his fighting with Hazael king of Aram, and Ahaziah son of Jehoram king of Judah hath gone down to see Joram son of Ahab in Jezreel, for he is sick.

²⁹Siis kuningas Jooram tuli tagasi, et Jisreelis ennast ravida haavadest, mis süürlased temale Raamas olid löönud, kui ta sõdis Süüria kuninga Hasaeli vastu. Ja Juuda kuningas Ahasja, Joorami poeg, tuli alla Jisreeli vaatama Jooramit, Ahabi poega, kui see oli haige.