1And David speaketh to Jehovah the words of this song in the day Jehovah hath delivered him out of the hand of all his enemies, and out of the hand of Saul,
1Ja Taavet kõneles selle laulu sõnad Issandale sel ajal, kui Issand oli ta päästnud kõigi ta vaenlaste käest ja Sauli käest.
2and he saith: `Jehovah [is] my rock, And my bulwark, and a deliverer to me,
2Ta ütles nõnda: 'Issand on mu kalju, mu mäelinnus ja mu päästja.
3My God [is] my rock — I take refuge in Him; My shield, and the horn of my salvation, My high tower, and my refuge! My Saviour, from violence Thou savest me!
3Mu Jumal on mu kalju, kus ma pelgupaika otsin, mu kilp ja abisarv, mu kõrge kants ja varjupaik. Mu päästja, sa päästad mind vägivallast.
4The Praised One, I call Jehovah: And from mine enemies I am saved.
4'Kiidetud olgu Issand!' nõnda ma hüüan ja ma pääsen oma vaenlaste käest.
5When the breakers of death compassed me, The streams of the worthless terrify me,
5Sest surmalained piirasid mind ja nurjatuse jõed tegid mulle hirmu.
6The cords of Sheol have surrounded me, Before me have been the snares of death.
6Surmavalla köied ümbritsesid mind, surma võrgud sattusid mu ette.
7In mine adversity I call Jehovah, And unto my God I call, And He heareth from His temple my voice, And my cry [is] in His ears,
7Oma kitsikuses ma hüüdsin Issandat ja kisendasin oma Jumala poole. Ta kuulis mu häält oma templist ja mu appihüüd jõudis ta kõrvu.
8And shake and tremble doth the earth, Foundations of the heavens are troubled, And are shaken, for He hath wrath!
8Siis värises ja vabises maa, taeva alused kõikusid ja põrusid, sest ta viha süttis.
9Gone up hath smoke by His nostrils. And fire from His mouth devoureth, Brands have been kindled by it.
9Suits tõusis ta sõõrmeist ja tuli ta suust oli neelamas, tulised söed lõõmasid tema seest.
10And He inclineth heaven, and cometh down, And thick darkness [is] under His feet.
10Ta vajutas taeva ja tuli maha, ja ta jalge all oli tume pilv.
11And He rideth on a cherub, and doth fly, And is seen on the wings of the wind.
11Ta sõitis keerubi peal ja lendas ning teda nähti tuule tiibadel.
12And He setteth darkness Round about Him — tabernacles, Darkness of waters — thick clouds of the skies.
12Ta pani onniks enese ümber pimeduse, mustavad veed, paksud pilved.
13From the brightness before Him Were brands of fire kindled!
13Kumast tema ees lõõmasid tulised söed.
14Thunder from the heavens doth Jehovah, And the Most High giveth forth His voice.
14Issand müristas taevast ja Kõigekõrgem andis kuulda oma häält.
15And He sendeth forth arrows, And scattereth them; Lightning, and troubleth them;
15Ta ambus nooli ja pillutas neid, heitis välke ja pani need sähvima.
16And seen are the streams of the sea, Revealed are foundations of the world, By the rebuke of Jehovah, From the breath of the spirit of His anger.
16Siis said nähtavaks mere sügavused, maailma alused paljastusid Issanda sõitluse läbi tema sõõrmete tuule puhangust.
17He sendeth from above — He taketh me, He draweth me out of many waters.
17Ta ulatas kõrgusest käe, ta võttis minu, ta tõmbas mu välja suurest veest.
18He delivereth me from my strong enemy, From those hating me, For they were stronger than I.
18Ta päästis minu mu tugeva vaenlase käest, mu vihkajate käest, sest nad olid minust vägevamad.
19They are before me in a day of my calamity, And Jehovah is my support,
19Nad tulid mu kallale mu õnnetuse päeval, aga Issand oli mulle toeks.
20And He bringeth me out to a large place, He draweth me out for He delighted in me.
20Ta tõi mu välja avarusse, ta päästis minu, sest tal oli minust hea meel.
21Jehovah recompenseth me, According to my righteousness, According to the cleanness of my hands, He doth return to me.
21Issand teeb mulle head mu õigust mööda, ta tasub mulle mu käte puhtust mööda.
22For I have kept the ways of Jehovah, And have not done wickedly against my God.
22Sest ma hoidsin Issanda teid ega taganenud õelasti Jumalast.
23For all His judgments [are] before me, As to His statutes, I turn not from them.
23Sest kõik ta seadlused on mu ees ja ma ei hüljanud tema määrusi.
24And I am perfect before Him, And I keep myself from mine iniquity.
24Ma olin laitmatu tema ees ja hoidusin oma pahateost.
25And Jehovah returneth to me, According to my righteousness, According to my cleanness before His eyes.
25Seepärast Issand tasus mulle mu õigust mööda, mu puhtust mööda tema silma ees.
26With the kind Thou shewest Thyself kind, With the perfect man Thou shewest Thyself perfect,
26Heldele sa osutad heldust, laitmatu mehe vastu sa oled laitmatu;
27With the pure Thou shewest Thyself pure, And with the perverse Thou shewest Thyself a wrestler.
27puhta vastu sa oled puhas ja kõvera vastu sa osutud keeruliseks.
28And the poor people Thou dost save, And Thine eyes on the high causest to fall.
28Sa päästad viletsa rahva, aga sinu silmad on suureliste vastu, sa alandad nad.
29For Thou [art] my lamp, O Jehovah, And Jehovah doth lighten my darkness.
29Sest sina, Issand, oled mu lamp, ja Issand valgustab mu pimedust.
30For by Thee I run — a troop, By my God I leap a wall.
30Sest sinuga ma jooksen väehulga kallale, oma Jumalaga ma hüppan üle müüri.
31God! Perfect [is] His way, The saying of Jehovah is tried, A shield He [is] to all those trusting in Him.
31Jumala tee on laitmatu, Issanda kõne on sulatatud puhtaks; tema on kilbiks kõigile, kes tema juures pelgupaika otsivad.
32For who is God save Jehovah? And who a Rock save our God?
32Sest kes on Jumal peale Issanda? Ja kes muu on kalju, kui mitte meie Jumal?
33God — my bulwark, [my] strength, And He maketh perfect my way;
33Jumal on mu tugev paik ja vägi, tema teeb laitmatuks mu tee.
34Making my feet like hinds, And on my high places causeth me to stand,
34Ta teeb mu jalad emahirve jalgade sarnaseks ja paneb mind seisma mu kõrgustikele.
35Teaching my hands for battle, And brought down was a bow of brass by mine arms,
35Ta õpetab mu käsi sõdima ja mu käsivart vaskambu vinnastama.
36And Thou givest to me the shield of Thy salvation, And Thy lowliness maketh me great.
36Sa annad mulle oma päästekilbi ja su alandus teeb mind suureks.
37Thou enlargest my step under me, And mine ankles have not slidden.
37Sa teed maa avaraks mu sammule, et mu luupeksed ei libiseks.
38I pursue mine enemies and destroy them, And I turn not till they are consumed.
38Ma tahan jälitada oma vaenlasi ja nad hävitada ega taha tulla tagasi enne, kui olen teinud neile lõpu.
39And I consume them, and smite them, And they rise not, and fall under my feet.
39Ma tahan teha neile lõpu ja nad purustada, nõnda et nad enam ei tõuse, vaid langevad mu jalge alla.
40And Thou girdest me [with] strength for battle, Thou causest my withstanders to bow under me.
40Sa vöötad mind rammuga sõja jaoks, sa surud kokku mu alla need, kes tõusevad mu vastu.
41And mine enemies — Thou givest to me the neck, Those hating me — and I cut them off.
41Sa pöörad minu poole mu vaenlaste selja, ma hävitan oma vihamehed.
42They look, and there is no saviour; Unto Jehovah, and He hath not answered them.
42Nad vaatavad ümber, aga päästjat ei ole; hüüavad Issanda poole, aga ta ei vasta neile.
43And I beat them as dust of the earth, As mire of the streets I beat them small — I spread them out!
43Nüüd ma hõõrun nad pihuks nagu maa tolmu; ma põrmustan ja sõtkun nad puruks nagu tänavate pori.
44And — Thou dost deliver me From the strivings of my people, Thou placest me for a head of nations; A people I have not known do serve me.
44Sina päästad minu mu rahva riidlemistest; sa hoiad mind paganate peaks. Rahvad, keda ma ei tunne, hakkavad mind teenima.
45Sons of a stranger feign obedience to me, At the hearing of the ear they hearken to me.
45Võõra rahva lapsed meelitavad mind, kuulduste peale nad kuulevad mu sõna.
46Sons of a stranger fade away, And gird themselves by their close places.
46Võõra rahva lapsed nõrkevad ja nad vöötavad endid oma linnustest välja tulles.
47Jehovah liveth, and blessed [is] my Rock, And exalted is my God — The Rock of my salvation.
47Issand elab, kiidetud olgu mu kalju! Ülistatud olgu Jumal, mu päästekalju,
48God — who is giving vengeance to me, And bringing down peoples under me,
48Jumal, kes mulle annab kättemaksmise ja alistab mulle rahvad,
49And bringing me forth from mine enemies, Yea, above my withstanders Thou raisest me up. From a man of violence Thou deliverest me.
49sina, kes viid mind ära mu vaenlaste käest, tõstad mind kõrgele mu vastaste eest ja vabastad minu vägivalla meeste käest.
50Therefore I confess Thee, O Jehovah, among nations. And to Thy name I sing praise.
50Sellepärast ma tänan sind, Issand, paganate seas ja laulan kiitust su nimele,
51Magnifying the salvations of His king, And doing loving-kindness to His anointed, To David, and to his seed — unto the age!`
51kes teed suureks oma kuninga õnne ning osutad heldust oma võitule, Taavetile ja tema soole igavesti!'