¹And all the tribes of Israel come unto David, to Hebron, and speak, saying, `Lo, we [are] thy bone and thy flesh;

¹Siis tulid kõik Iisraeli suguharud Taaveti juurde Hebronisse ja rääkisid ning ütlesid: 'Vaata, me oleme sinu luu ja liha.

²also heretofore, in Saul`s being king over us, thou hast been he who is bringing out and bringing in Israel, and Jehovah saith to thee, Thou dost feed My people Israel, and thou art for leader over Israel.`

²Juba varem, kui Saul oli veel meie kuningas, olid sina Iisraeli väljaviijaks ja tagasitoojaks. Sinule on Issand öelnud: Sina pead hoidma mu rahvast Iisraeli kui karjane ja sina pead olema Iisraeli vürst!'

³And all the elders of Israel come unto the king, to Hebron, and king David maketh with them a covenant in Hebron before Jehovah, and they anoint David for king over Israel.

³Ja kõik Iisraeli vanemad tulid kuninga juurde Hebronisse ning kuningas Taavet tegi Hebronis Issanda ees nendega lepingu; siis nad võidsid Taaveti Iisraeli kuningaks.

⁴A son of thirty years [is] David in his being king; forty years he hath reigned;

⁴Taavet oli kuningaks saades kolmkümmend aastat vana; ta valitses nelikümmend aastat.

⁵in Hebron he reigned over Judah seven years and six months, and in Jerusalem he reigned thirty and three years, over all Israel and Judah.

⁵Hebronis valitses ta Juuda üle seitse aastat ja kuus kuud; ja Jeruusalemmas valitses ta kolmkümmend kolm aastat kogu Iisraeli ja Juuda üle.

⁶And the king goeth, and his men, to Jerusalem, unto the Jebusite, the inhabitant of the land, and they speak to David, saying, `Thou dost not come in hither, except thou turn aside the blind and the lame;` saying, `David doth not come in hither.`

⁶Kui kuningas läks oma meestega Jeruusalemma selle maa elanike jebuuslaste vastu, ütlesid need Taavetile: 'Siia sisse sa ei pääse, sest pimedad ja lonkurid kihutavad su tagasi!' See pidi tähendama, et Taavet sinna ei pääse.

⁷And David captureth the fortress of Zion, it [is] the city of David.

⁷Aga Taavet vallutas Siioni linnuse, mis nüüd on Taaveti linn.

⁸And David saith on that day, `Any one smiting the Jebusite, (let him go up by the watercourse), and the lame and the blind — the hated of David`s soul,` — because the blind and lame say, `He doth not come into the house.`

⁸Ja Taavet oli sel päeval öelnud: 'Igaüks, kes lööb jebuuslasi, tabagu veejuhtmes neid 'lonkureid ja pimedaid', keda Taaveti hing vihkab.' Sellepärast öeldakse: 'Pime ja lonkaja ei pääse kotta.'

⁹And David dwelleth in the fortress, and calleth it — City of David, and David buildeth round about, from Millo and inward,

⁹Ja Taavet asus linnusesse ning nimetas selle Taaveti linnaks. Ja Taavet ehitas ümberringi linna, kantsist alates siselinna suunas.

¹⁰and David goeth, going on and becoming great, and Jehovah, God of Hosts, [is] with him.

¹⁰Ja Taavet läks üha vägevamaks, sest Issand, vägede Jumal, oli temaga.

¹¹And Hiram king of Tyre sendeth messengers unto David, and cedar-trees, and artificers of wood, and artificers of stone, for walls, and they build a house for David,

¹¹Ja Hiiram, Tüürose kuningas, läkitas Taaveti juurde saadikud seedripuudega, samuti puuseppi ja müürseppi; ja nemad ehitasid Taavetile koja.

¹²and David knoweth that Jehovah hath established him for king over Israel, and that He hath lifted up his kingdom, because of His people Israel.

¹²Taavet mõistis, et Issand oli kinnitanud tema Iisraeli kuningaks ja et ta oli ülendanud tema kuningriiki oma Iisraeli rahva pärast.

¹³And David taketh again concubines and wives out of Jerusalem, after his coming from Hebron, and there are born again to David sons and daughters.

¹³Ja Taavet võttis veel rohkem liignaisi ja naisi Jeruusalemmast, pärast seda kui ta Hebronist oli tulnud; ja Taavetile sündis veelgi poegi ja tütreid.

¹⁴And these [are] the names of those born to him in Jerusalem: Shammuah, and Shobab, and Nathan, and Solomon,

¹⁴Ja need olid nende nimed, kes temale Jeruusalemmas sündisid: Sammua, Soobab, Naatan ja Saalomon;

¹⁵and Ibhar, and Elishua, and Nepheg, and Japhia,

¹⁵Jibhar, Elisua, Nefeg ja Jaafia;

¹⁶and Elishama, and Eliada, and Eliphalet.

¹⁶Elisama, Eljada ja Elifelet.

¹⁷And the Philistines hear that they have anointed David for king over Israel, and all the Philistines come up to seek David, and David heareth, and goeth down unto the fortress,

¹⁷Aga kui vilistid kuulsid, et Taavet oli võitud Iisraeli kuningaks, siis läksid kõik vilistid Taavetit otsima. Kui Taavet seda kuulis, siis läks ta linnusesse.

¹⁸and the Philistines have come, and are spread out in the valley of Rephaim.

¹⁸Ja vilistid tulid ning luusisid Refaimi orus.

¹⁹And David asketh of Jehovah, saying, `Do I go up unto the Philistines? dost Thou give them into my hand?` And Jehovah saith unto David, `Go up, for I certainly give the Philistines into thy hand.`

¹⁹Taavet küsis siis Issandalt, öeldes: 'Kas pean minema vilistite vastu? Kas sa annad nad minu kätte?' Ja Issand ütles Taavetile: 'Mine, sest ma annan tõesti vilistid su kätte!'

²⁰And David cometh in to Baal-Perazim, and David smiteth them there, and saith, `Jehovah hath broken forth [on] mine enemies before me, as the breaking forth of waters;` therefore he hath called the name of that place Baal-Perazim.

²⁰Siis tuli Taavet Baal-Peratsimi, ja Taavet lõi neid seal ning ütles: 'Issand on murdnud mu vaenlased minu ees, otsekui oleks vesi läbi murdnud!' Seepärast pandi sellele paigale nimeks Baal-Peratsim.

²¹And they forsake there their idols, and David and his men lift them up.

²¹Nad jätsid sinna oma ebajumalad, ja Taavet ja ta mehed võtsid need kaasa.

²²And the Philistines add again to come up, and are spread out in the valley of Rephaim,

²²Aga vilistid tulid jälle ja luusisid Refaimi orus.

²³and David asketh of Jehovah, and He saith, `Thou dost not go up, turn round unto their rear, and thou hast come to them over-against the mulberries,

²³Ja Taavet küsis Issandalt, ja tema vastas: 'Ära mine! Piira nad tagant ümber ja tule neile kallale baakapõõsaste poolt!

²⁴and it cometh to pass, in thy hearing the sound of a stepping in the tops of the mulberries, then thou dost move sharply, for then hath Jehovah gone out before thee to smite in the camp of the Philistines.`

²⁴Kui sa kuuled baakapõõsaste ladvus otsekui astumise kahinat, siis kiirusta, sest siis on Issand su ees välja läinud vilistite leeri lööma!'

²⁵And David doth so, as Jehovah commanded him, and smiteth the Philistines from Geba unto thy coming to Gazer.

²⁵Ja Taavet tegi nõnda, nagu Issand teda käskis, ja lõi vilisteid Gebast kuni Geseri teelahkmeni.