¹And certain having come down from Judea, were teaching the brethren — `If ye be not circumcised after the custom of Moses, ye are not able to be saved;`

¹Siis tulid mõned Juudamaalt alla ja õpetasid vendi: 'Kui te ei lase endid Moosese kombe järgi ümber lõigata, siis te ei või pääseda.'

²there having been, therefore, not a little dissension and disputation to Paul and Barnabas with them, they arranged for Paul and Barnabas, and certain others of them, to go up unto the apostles and elders to Jerusalem about this question,

²Et sellest tuli tüli ning Paulusel ja Barnabasel oli nendega palju vaidlemist, siis määrati nii, et Paulus, Barnabas ja mõned muud nende seast lähevad selle tüliküsimuse pärast Jeruusalemma apostlite ja vanemate juurde.

³they indeed, then, having been sent forward by the assembly, were passing through Phenice and Samaria, declaring the conversion of the nations, and they were causing great joy to all the brethren.

³Siis kogudus saatis nad teele ja nad läksid läbi Foiniikia ning Samaaria ja jutustasid paganate pöördumisest, tehes selle sõnumiga suurt rõõmu kõigile vendadele.

⁴And having come to Jerusalem, they were received by the assembly, and the apostles, and the elders, they declared also as many things as God did with them;

⁴Kui nad Jeruusalemma saabusid, võtsid kogudus, apostlid ja vanemad nad vastu. Ja nemad kuulutasid, mida kõike Jumal oli teinud nende juures.

⁵and there rose up certain of those of the sect of the Pharisees who believed, saying — `It behoveth to circumcise them, to command them also to keep the law of Moses.`

⁵Aga mõned variseride hulgast, kes olid saanud usklikuks, tõusid ja ütlesid: 'Neid peab ümber lõikama ja käskima pidada Moosese Seadust.'

⁶And there were gathered together the apostles and the elders, to see about this matter,

⁶Apostlid ja vanemad tulid nüüd kokku seda kõike arutama.

⁷and there having been much disputing, Peter having risen up said unto them, `Men, brethren, ye know that from former days, God among us did make choice, through my mouth, for the nations to hear the word of the good news, and to believe;

⁷Kui siis sündis palju vaidlemist, tõusis Peetrus ja ütles neile: 'Mehed-vennad, te teate, et Jumal juba ammusest ajast on valinud teie seast minu, et minu suu läbi paganad kuuleksid evangeeliumi sõna ja saaksid usklikuks.

⁸and the heart-knowing God did bare them testimony, having given to them the Holy Spirit, even as also to us,

⁸Ja südametundja Jumal on nende eest tunnistanud, andes neile Püha Vaimu nagu meilegi,

⁹and did put no difference also between us and them, by the faith having purified their hearts;

⁹ja ei ole teinud mingit vahet meie ja nende vahel, olles usu läbi puhastanud nende südamed.

¹⁰now, therefore, why do ye tempt God, to put a yoke upon the neck of the disciples, which neither our fathers nor we were able to bear?

¹⁰Miks te siis nüüd kiusate Jumalat, soovides panna jüngrite kaela iket, mida ei ole jaksanud kanda ei meie isad ega meie?

¹¹but, through the grace of the Lord Jesus Christ, we believe to be saved, even as also they.`

¹¹Ent meie usume end päästetud olevat Issanda Jeesuse armu läbi samal kombel nagu nemadki.'

¹²And all the multitude did keep silence, and were hearkening to Barnabas and Paul, declaring as many signs and wonders as God did among the nations through them;

¹²Siis jäi kogu hulk vait ja kuulas, kuidas Barnabas ja Paulus jutustasid, kui palju tunnustähti ja imetegusid Jumal oli teinud paganate seas nende kaudu.

¹³and after they are silent, James answered, saying, `Men, brethren, hearken to me;

¹³Pärast, kui nad olid lõpetanud, hakkas Jaakobus kõnelema: 'Mehed-vennad, kuulge mind!

¹⁴Simeon did declare how at first God did look after to take out of the nations a people for His name,

¹⁴Siimeon on rääkinud, kuidas Jumal algusest peale on pidanud hoolt, et koguda paganate seast endale rahvast.

¹⁵and to this agree the words of the prophets, as it hath been written:

¹⁵Sellega sobivad kokku prohvetite sõnad, nagu on kirjutatud:

¹⁶After these things I will turn back, and I will build again the tabernacle of David, that is fallen down, and its ruins I will build again, and will set it upright —

¹⁶'Pärast seda ma pöördun tagasi ja ehitan üles Taaveti mahalangenud telgi ja ehitan üles selle varemed ja püstitan selle uuesti,

¹⁷that the residue of men may seek after the Lord, and all the nations, upon whom My name hath been called, saith the Lord, who is doing all these things.

¹⁷et muudki inimesed otsiksid Issandat ja kõik rahvad, kelle üle on hüütud minu nime. Nii ütleb Issand, kes teeb seda,

¹⁸`Known from the ages to God are all His works;

¹⁸mis on teada igavikust alates.'

¹⁹wherefore I judge: not to trouble those who from the nations do turn back to God,

¹⁹Seepärast otsustan mina, et neile, kes paganate seast pöörduvad Jumala poole, ei valmistataks raskusi,

²⁰but to write to them to abstain from the pollutions of the idols, and the whoredom, and the strangled thing; and the blood;

²⁰vaid neile tuleb kirja teel teatada, et nad hoiduksid ebajumalate rüvedusest ja pilastusest ning lämbunud loomadest ja verest.

²¹for Moses from former generations in every city hath those preaching him — in the synagogues every sabbath being read.`

²¹Sest Moosesel on ammusest ajast kõigis linnades küllalt kuulutajaid ja teda loetakse sünagoogides igal hingamispäeval.'

²²Then it seemed good to the apostles and the elders, with the whole assembly, chosen men out of themselves to send to Antioch with Paul and Barnabas — Judas surnamed Barsabas, and Silas, leading men among the brethren —

²²Siis apostlid ja vanemad koos terve kogudusega arvasid heaks valida endi seast mehi ja saata need Antiookiasse koos Pauluse ja Barnabasega, nimelt Juuda, hüüdnimega Barsabas, ja Siilase, kes mõlemad olid juhid vendade hulgas.

²³having written through their hand thus: `The apostles, and the elders, and the brethren, to those in Antioch, and Syria, and Cilicia, brethren, who [are] of the nations, greeting;

²³Nendega nad saatsid järgmise kirja: 'Apostlid ja vanemad, teie vennad, tervitavad vendi paganate seast, kes elavad Antiookias ja Süüria- ja Kiliikiamaal!

²⁴seeing we have heard that certain having gone forth from us did trouble you with words, subverting your souls, saying to be circumcised and to keep the law, to whom we did give no charge,

²⁴Et me oleme kuulnud, et mõned, kes meie seast on välja läinud, kuigi meie neid ei ole volitanud, on oma kõnedega teid rahutuks teinud ja teie hinged kitsikusse viinud,

²⁵it seemed good to us, having come together with one accord, chosen men to send unto you, with our beloved Barnabas and Paul —

²⁵siis oleme meie üksmeelselt arvanud heaks valida mehi ja saata need teie juurde koos meie armsate Barnabase ja Paulusega,

²⁶men who have given up their lives for the name of our Lord Jesus Christ —

²⁶meestega, kes on pannud oma elu kaalule meie Issanda Jeesuse Kristuse nime pärast.

²⁷we have sent, therefore, Judas and Silas, and they by word are telling the same things.

²⁷Nii me siis läkitasime Juuda ja Siilase, et need teile ka suusõnal teataksid sedasama.

²⁸`For it seemed good to the Holy Spirit, and to us, no more burden to lay upon you, except these necessary things:

²⁸Sest Püha Vaim ja meie oleme arvanud heaks, et teie peale ei tohi panna ühtegi muud koormat kui need hädavajalikud -

²⁹to abstain from things offered to idols, and blood, and a strangled thing, and whoredom; from which keeping yourselves, ye shall do well; be strong!`

²⁹hoiduda ebajumalate ohvriliha ja vere ja lämbunu söömisest ning pilastusest. Teete hästi, kui te neist hoidute! Jääge terveks!'

³⁰They then, indeed, having been let go, went to Antioch, and having brought the multitude together, did deliver the epistle,

³⁰Nii nad saadeti teele ja nad tulid Antiookiasse, kutsusid kokku rahvahulga ja andsid kirja edasi.

³¹and they having read, did rejoice for the consolation;

³¹Kui nood olid selle läbi lugenud, rõõmustasid nad saadud julgustuse pärast.

³²Judas also and Silas, being themselves also prophets, through much discourse did exhort the brethren, and confirm,

³²Juudas ja Siilas, kes ka ise olid prohvetid, julgustasid vendi mitmete sõnadega ja kinnitasid neid.

³³and having passed some time, they were let go with peace from the brethren unto the apostles;

³³Aga kui nad seal mõnda aega olid viibinud, lasksid vennad nad rahuga minema nende juurde, kes neid olid läkitanud.

³⁴and it seemed good to Silas to remain there still.

³⁴[Siilas arvas aga heaks jääda nende juurde.]

³⁵And Paul and Barnabas continued in Antioch, teaching and proclaiming good news — with many others also — the word of the Lord;

³⁵Paulus ja Barnabas jäid Antiookiasse, õpetades ja kuulutades koos paljude teistega Issanda evangeeliumi sõna.

³⁶and after certain days, Paul said unto Barnabas, `Having turned back again, we may look after our brethren, in every city in which we have preached the word of the Lord — how they are.`

³⁶Mõne päeva pärast ütles Paulus Barnabasele: 'Läki jälle vaatama vendi kõikides linnades, kus me oleme kuulutanud Issanda sõna, kuidas nende käsi käib.'

³⁷And Barnabas counseled to take with [them] John called Mark,

³⁷Barnabas andis nõu võtta kaasa ka Johannes, keda kutsutakse Markuseks.

³⁸and Paul was not thinking it good to take him with them who withdrew from them from Pamphylia, and did not go with them to the work;

³⁸Aga Paulus pidas õigeks mitte võtta enesega kaasa teda, kes neist Pamfüülias oli lahkunud ega olnud nendega koos tööle läinud.

³⁹there came, therefore, a sharp contention, so that they were parted from one another, and Barnabas having taken Mark, did sail to Cyprus,

³⁹Sellest tekkis nii suur tüli, et nad teineteisest lahkusid. Barnabas võttis enesega Markuse ja purjetas Küprosele.

⁴⁰and Paul having chosen Silas, went forth, having been given up to the grace of God by the brethren;

⁴⁰Paulus valis aga Siilase ja läks teele, ning vennad andsid ta Issanda armu hooleks.

⁴¹and he went through Syria and Cilicia, confirming the assemblies.

⁴¹Ja ta käis läbi Süüria- ja Kiliikiamaa, kinnitades kogudusi.