¹And after the ceasing of the tumult, Paul having called near the disciples, and having embraced [them], went forth to go on to Macedonia;

¹Kui nüüd lärm oli vaibunud, kutsus Paulus jüngrid enese juurde, ja neid julgustades jättis nad jumalaga ning asus teele Makedooniasse.

²and having gone through those parts, and having exhorted them with many words, he came to Greece;

²Ta käis läbi sealsed maakohad ja rääkis kogudustele palju julgustussõnu. Siis ta tuli Kreekamaale

³having made also three months` [stay] — a counsel of the Jews having been against him — being about to set forth to Syria, there came [to him] a resolution of returning through Macedonia.

³ja veetis seal kolm kuud. Kuna juudid alustasid ta vastu salasepitsust, sellal kui tema valmistus minema meritsi Süüriasse, siis ta võttis nõuks tagasi pöörduda Makedoonia kaudu.

⁴And there were accompanying him unto Asia, Sopater of Berea, and of Thessalonians Aristarchus and Secundus, and Gaius of Derbe, and Timotheus, and of Asiatics Tychicus and Trophimus;

⁴Teda saatsid beroialane Soopatros, Pürrose poeg, tessalooniklased Aristarhos ja Sekundus, derbelane Gaius ning Timoteos ja aasialased Tühhikos ja Trofimos.

⁵these, having gone before, did remain for us in Troas,

⁵Nemad läksid ette ja ootasid meid Troases.

⁶and we sailed, after the days of the unleavened food, from Philippi, and came unto them to Troas in five days, where we abode seven days.

⁶Meie aga purjetasime pärast hapnemata leibade päevi Filippist ära ja jõudsime viiendal päeval nende juurde Troasesse, kus me viibisime seitse päeva.

⁷And on the first of the week, the disciples having been gathered together to break bread, Paul was discoursing to them, about to depart on the morrow, he was also continuing the discourse till midnight,

⁷Aga nädala esimesel päeval, kui me olime kogunenud leiba murdma, arutles ja väitles Paulus nendega, ja et ta tahtis järgmisel päeval lahkuda, pikendas ta kõnet keskööni.

⁸and there were many lamps in the upper chamber where they were gathered together,

⁸Ülemises toas, kuhu me olime kogunenud, põles hulk lampe.

⁹and there was sitting a certain youth, by name Eutychus, upon the window — being borne down by a deep sleep, Paul discoursing long — he having sunk down from the sleep, fell down from the third story, and was lifted up dead.

⁹Aga üks noormees, Eutühhos nimi, istus aknalaual, ja kui Paulus pikalt arutles, jäi ta raskelt magama. Magades kukkus ta kolmandalt korruselt alla ning tõsteti üles surnuna.

¹⁰And Paul, having gone down, fell upon him, and having embraced [him], said, `Make no tumult, for his life is in him;`

¹⁰Aga Paulus läks alla ja heitis ennast tema peale, haaras ta ümbert kinni ja ütles: 'Ärge käratsege, tal on ju hing sees!'

¹¹and having come up, and having broken bread, and having tasted, for a long time also having talked — till daylight, so he went forth,

¹¹Siis ta läks jälle üles ja murdis leiba ja sõi ning kõneles kaua, kuni koiduni. Siis asus Paulus teele,

¹²and they brought up the lad alive, and were comforted in no ordinary measure.

¹²aga poiss viidi ära elusana ja oldi suuresti lohutatud.

¹³And we having gone before unto the ship, did sail to Assos, thence intending to take in Paul, for so he had arranged, intending himself to go on foot;

¹³Meie aga läksime varem laeva ja purjetasime Assosesse, kus me pidime Pauluse pardale võtma, sest nõnda oli ta käskinud, kuna ta ise tahtis sinna tulla jalgsi.

¹⁴and when he met with us at Assos, having taken him up, we came to Mitylene,

¹⁴Kui ta nüüd meiega Assoses kokku sai, võtsime ta pardale ja tulime Mitüleenesse.

¹⁵and thence having sailed, on the morrow we came over-against Chios, and the next day we arrived at Samos, and having remained in Trogyllium, on the following day we came to Miletus,

¹⁵Sealt me purjetasime järgmisel päeval edasi ja jõudsime Kiose saarega kohakuti, teisel päeval aga sõitsime Samose saareni ja sellele järgneval päeval saabusime Mileetosesse.

¹⁶for Paul decided to sail past Ephesus, that there may not be to him a loss of time in Asia, for he hasted, if it were possible for him, on the day of the Pentecost to be at Jerusalem.

¹⁶Sest Paulus oli otsustanud Efesosest mööda purjetada, et tal ei tuleks Aasias aega raisata; ta ju kiirustas, et võimaluse korral nelipühapäevaks jõuda Jeruusalemma.

¹⁷And from Miletus, having sent to Ephesus, he called for the elders of the assembly,

¹⁷Mileetosest saatis Paulus sõna Efesosse ja kutsus kogudusevanemad enese juurde.

¹⁸and when they were come unto him, he said to them, `Ye — ye know from the first day in which I came to Asia, how, with you at all times I was;

¹⁸Kui need tema juurde jõudsid, ütles Paulus neile: 'Te teate, kuidas alates esimesest päevast, mil ma Aasiasse tulin, ma kogu selle aja teie juures olen käitunud,

¹⁹serving the Lord with all humility, and many tears, and temptations, that befell me in the counsels of the Jews against [me];

¹⁹teenides Issandat kõige alandlikkusega ja pisaratega ja katsumustega, mis mind tabasid juutide salasepitsuste tõttu,

²⁰how nothing I did keep back of what things are profitable, not to declare to you, and to teach you publicly, and in every house,

²⁰kuidas ma ei ole teie eest pidanud salajas midagi teile tarvilikku, vaid olen seda kuulutanud ja teid õpetanud avalikult ja kodasid mööda.

²¹testifying fully both to Jews and Greeks, toward God reformation, and faith toward our Lord Jesus Christ.

²¹Ma tunnistasin nii juutidele kui kreeklastele pöördumist Jumala poole ja usku meie Issandasse Jeesusesse.

²²`And now, lo, I — bound in the Spirit — go on to Jerusalem, the things that shall befall me in it not knowing,

²²Ja nüüd, vaata, ma lähen vaimus seotuna Jeruusalemma, teadmata, mis mulle seal võib juhtuda

²³save that the Holy Spirit in every city doth testify fully, saying, that for me bonds and tribulations remain;

²³peale selle, mida Püha Vaim mulle igas linnas tunnistab, et mind ootavad ahelad ja viletsused.

²⁴but I make account of none of these, neither do I count my life precious to myself, so that I finish my course with joy, and the ministration that I received from the Lord Jesus, to testify fully the good news of the grace of God.

²⁴Kuid ma ei pea oma elu mingil kombel endale kalliks, vaid püüan lõpule viia oma elutöö ja ülesande, mille ma olen saanud Issanda Jeesuse käest: tunnistada Jumala armu evangeeliumi.

²⁵`And now, lo, I have known that no more shall ye see my face, — ye all among whom I did go preaching the reign of God;

²⁵Ja nüüd, vaata, ma tean, et mitte keegi teist, kelle keskel käies ma olen kuulutanud Jumala riigist, ei saa enam kunagi näha minu palet.

²⁶wherefore I take you to witness this day, that I [am] clear from the blood of all,

²⁶Seepärast ma tunnistan teile tänasel päeval, et mina olen puhas kõikide verest!

²⁷for I did not keep back from declaring to you all the counsel of God.

²⁷Sest ma ei ole midagi teie eest salajas pidanud, vaid olen teile kuulutanud Jumala kogu tahtmist.

²⁸`Take heed, therefore, to yourselves, and to all the flock, among which the Holy Spirit made you overseers, to feed the assembly of God that He acquired through His own blood,

²⁸Seepärast pange tähele iseennast ja kogu karja, kelle ülevaatajaks Püha Vaim on teid pannud, et te karjastena hoiaksite Jumala kogudust, mille ta on saanud iseenese vere läbi.

²⁹for I have known this, that there shall enter in, after my departing, grievous wolves unto you, not sparing the flock,

²⁹Mina tean, et pärast minu äraminekut tulevad teie sekka julmad hundid, kes karja ei säästa,

³⁰and of your own selves there shall arise men, speaking perverse things, to draw away the disciples after them.

³⁰ja teie eneste seast tõusevad mehed, kes moonutavad tõde, et vedada jüngreid eneste järele.

³¹`Therefore, watch, remembering that three years, night and day, I did not cease with tears warning each one;

³¹Seepärast valvake ja pidage meeles, et ma kolm aastat, ööd ja päevad, ei ole lakanud pisarsilmil igaühte manitsemast.

³²and now, I commend you, brethren, to God, and to the word of His grace, that is able to build up, and to give you an inheritance among all those sanctified.

³²Ja nüüd annan ma teid Jumala ja tema armusõna hooleks; temal on vägi teid üles ehitada ja anda teile pärand kõigi pühitsetute seas.

³³`The silver or gold or garments of no one did I covet;

³³Kellegi hõbedat ega kulda ega riideid ei ole ma himustanud.

³⁴and ye yourselves know that to my necessities, and to those who were with me, minister did these hands;

³⁴Te teate ise, et nende kätega olen ma teeninud endale ja oma kaaslastele seda, mis tarvilik.

³⁵all things I did shew you, that, thus labouring, it behoveth [us] to partake with the ailing, to be mindful also of the words of the Lord Jesus, that he himself said, It is more blessed to give than to receive.`

³⁵Ma olen teile kõigiti näidanud, et nõnda vaeva nähes tuleb hoolt kanda nõrkade eest, pidades meeles Issanda Jeesuse sõnu, mis ta on öelnud: 'Õndsam on anda kui võtta!''

³⁶And these things having said, having bowed his knees, with them all, he did pray,

³⁶Ja kui ta seda oli öelnud, laskus ta põlvili ja palvetas koos nende kõikidega.

³⁷and there came a great weeping to all, and having fallen upon the neck of Paul, they were kissing him,

³⁷Siis puhkesid kõik valjusti nutma ja kallistasid Paulust ning andsid talle suud.

³⁸sorrowing most of all for the word that he had said — that they are about no more to see his face; and they were accompanying him to the ship.

³⁸Kõige rohkem tegi neile haiget see, mis ta oli öelnud, et nad ei saavat enam kunagi tema palet näha. Siis nad saatsid ta laevale.