¹`And it hath been, if thou dost hearken diligently to the voice of Jehovah thy God, to observe to do all His commands which I am commanding thee to-day, that Jehovah thy God hath made thee uppermost above all the nations of the earth,

¹Ja kui sa tõesti kuulad Issanda, oma Jumala häält ja pead hoolsasti kõiki tema käske, mis ma täna sulle annan, siis tõstab sind Issand, su Jumal, kõrgemaks kõigist rahvaist maa peal.

²and all these blessings have come upon thee, and overtaken thee, because thou dost hearken to the voice of Jehovah thy God:

²Ja kõik need õnnistused saavad sulle osaks ja tabavad sind, kui sa võtad kuulda Issanda, oma Jumala häält.

³`Blessed [art] thou in the city, and blessed [art] thou in the field.

³Õnnistatud oled sa linnas ja õnnistatud oled sa väljal.

⁴`Blessed [is] the fruit of thy womb, and the fruit of thy ground, and the fruit of thy cattle, increase of thine oxen, and wealth of thy flock.

⁴Õnnistatud on su ihuvili, su maapinna saak, su karja juurdekasv, su veiste vasikad ning su lammaste ja kitsede talled.

⁵`Blessed [is] thy basket and thy kneading-trough.

⁵Õnnistatud on su korv ja su leivaküna.

⁶`Blessed [art] thou in thy coming in, and blessed [art] thou in thy going out.

⁶Õnnistatud oled sa tulles ja õnnistatud oled sa minnes.

⁷`Jehovah giveth thine enemies, who are rising up against thee — smitten before thy face; in one way they come out unto thee, and in seven ways they flee before thee.

⁷Issand paneb vaenlased, kes kipuvad sulle kallale, su ette kaotust kandma: ühte teed nad tulevad su vastu, aga seitset teed nad põgenevad su eest.

⁸`Jehovah commandeth with thee the blessing in thy storehouses, and in every putting forth of thy hand, and hath blessed thee in the land which Jehovah thy God is giving to thee.

⁸Issand käsib seda õnnistust olla sinuga su aitades ja kõiges, mille külge sa oma käe paned, ja ta õnnistab sind maal, mille Issand, su Jumal, sulle annab.

⁹`Jehovah doth establish thee to Himself for a holy people, as He hath sworn to thee, when thou keepest the commands of Jehovah thy God, and hast walked in His ways;

⁹Issand ülendab sind enesele pühitsetud rahvaks, nagu ta sulle on vandega tõotanud, kui sa pead Issanda, oma Jumala käske ja käid tema teedel.

¹⁰and all the peoples of the land have seen that the name of Jehovah is called upon thee, and they have been afraid of thee.

¹⁰Ja kõik maailma rahvad näevad, et sinule on pandud Issanda nimi, ja nad kardavad sind.

¹¹`And Jehovah hath made thee abundant in good, in the fruit of the womb, and in the fruit of thy cattle, and in the fruit of thy ground, on the ground which Jehovah hath sworn to thy fathers to give to thee.

¹¹Ja Issand annab sulle külluses head su ihuvilja, karja kasvu ja maapinna saagi poolest maal, mille Issand, su Jumal, vandega su vanemaile on tõotanud sulle anda.

¹²`Jehovah doth open to thee his good treasure — the heavens — to give the rain of thy land in its season, and to bless all the work of thy hand, and thou hast lent to many nations, and thou — thou dost not borrow.

¹²Issand avab sulle oma rikkaliku varaaida, taeva, andes su maale vihma õigel ajal ja õnnistades kõiki su kätetöid; ja sina võid laenu anda paljudele rahvastele, aga sa ise ei tarvitse laenata.

¹³`And Jehovah hath given thee for head, and not for tail; and thou hast been only above, and art not beneath, for thou dost hearken unto the commands of Jehovah thy God, which I am commanding thee to-day, to keep and to do,

¹³Ja Issand paneb sind peaks ja mitte sabaks, sa lähed ikka ülespoole, aga mitte allapoole, kui sa kuulad Issanda, oma Jumala käske, mida ma täna sind käsin pidada ja täita,

¹⁴and thou dost not turn aside from all the words which I am commanding you to-day — right or left — to go after other gods, to serve them.

¹⁴ja kui sa ei kaldu kõrvale kõigist sõnadest, mis ma täna teile käsuna annan, ei paremale ega vasakule, ega käi teiste jumalate järel, et neid teenida.

¹⁵`And it hath been, if thou dost not hearken unto the voice of Jehovah thy God to observe to do all His commands, and His statutes, which I am commanding thee to-day, that all these revilings have come upon thee, and overtaken thee:

¹⁵Aga kui sa ei kuula Issanda, oma Jumala häält, ei pea hoolsasti kõiki tema käske ja seadlusi, mis ma täna sulle annan, siis tulevad su peale kõik need needused ja tabavad sind.

¹⁶`Cursed [art] thou in the city, and cursed [art] thou in the field.

¹⁶Neetud oled sa linnas ja neetud oled sa väljal.

¹⁷`Cursed [is] thy basket and thy kneading-trough.

¹⁷Neetud on su korv ja su leivaküna.

¹⁸`Cursed [is] the fruit of thy body, and the fruit of thy land, increase of thine oxen, and wealth of thy flock.

¹⁸Neetud on su ihuvili ja su maapinna saak, su veiste vasikad ning su lammaste ja kitsede talled.

¹⁹`Cursed [art] thou in thy coming in, and cursed [art] thou in thy going out.

¹⁹Neetud oled sa tulles ja neetud oled sa minnes.

²⁰`Jehovah doth send on thee the curse, the trouble, and the rebuke, in every putting forth of thy hand which thou dost, till thou art destroyed, and till thou perish hastily, because of the evil of thy doings [by] which thou hast forsaken Me.

²⁰Issand saadab sulle needuse, segaduse ja ähvarduse kõiges, mille külge sa oma käe paned, mida sa teed, kuni sa hukkud ja kuni sa äkitselt kaod oma kurjade tegude pärast, sellepärast et sa mind oled maha jätnud.

²¹`Jehovah doth cause to cleave to thee the pestilence, till He consume thee from off the ground whither thou art going in to possess it.

²¹Issand nakatab su külge katkutõve, kuni see lõpetab sind sellelt maalt, mida sa lähed pärima.

²²`Jehovah doth smite thee with consumption, and with fever, and with inflammation, and with extreme burning, and with sword, and with blasting, and with mildew, and they have pursued thee till thou perish

²²Issand lööb sind kõhetustõvega, palavikuga, põletikuga, kuumtõvega, põuaga, viljakõrvetuse ja -roostega, ja need jälitavad sind, kuni sa hukkud.

²³`And thy heavens which [are] over thy head have been brass, and the earth which [is] under thee iron;

²³Siis on su pea kohal olev taevas nagu vask ja su all olev maa nagu raud.

²⁴Jehovah giveth the rain of thy land — dust and ashes; from the heavens it cometh down on thee till thou art destroyed.

²⁴Issand muudab su maa vihma tolmuks ja põrmuks: see sajab taevast su peale, kuni sa kaod.

²⁵`Jehovah giveth thee smitten before thine enemies; in one way thou goest out unto them, and in seven ways dost flee before them, and thou hast been for a trembling to all kingdoms of the earth;

²⁵Issand paneb sind su vaenlaste ette kaotust kandma: ühte teed sa lähed nende vastu, aga seitset teed sa põgened nende eest, ja sa oled hirmutuseks kõigile kuningriikidele maa peal.

²⁶and thy carcase hath been for food to every fowl of the heavens, and to the beast of the earth, and there is none causing trembling.

²⁶Su laibad jäävad roaks kõigile taeva lindudele ja maa loomadele ja ükski ei peleta neid.

²⁷`Jehovah doth smite thee with the ulcer of Egypt, and with emerods, and with scurvy, and with itch, of which thou art not able to be healed.

²⁷Issand lööb sind Egiptuse paisetega, katkumuhkudega, kärnadega ja sügelistega, millest sa ei parane.

²⁸`Jehovah doth smite thee with madness, and with blindness, and with astonishment of heart;

²⁸Issand lööb sind hullumeelsusega, sõgedusega ja meeltesegadusega.

²⁹and thou hast been gropling at noon, as the blind gropeth in darkness; and thou dost not cause thy ways to prosper; and thou hast been only oppressed and plundered all the days, and there is no saviour.

²⁹Sa kobad päise päeva ajal nagu pime, kes kobab pimeduses, ja su teed ei õnnestu: üksnes rõhutav ja röövitav oled sa kogu aja ja ükski ei päästa sind.

³⁰`A woman thou dost betroth, and another man doth lie with her; a house thou dost build, and dost not dwell in it; a vineyard thou dost plant, and dost not make it common;

³⁰Sa kihlud naisega, aga teine mees häbistab tema; sa ehitad koja, aga ei saa sinna asuda; sa istutad viinamäe, aga ei saa seda kasutada.

³¹thine ox [is] slaughtered before thine eyes, and thou dost not eat of it; thine ass [is] taken violently away from before thee, and it is not given back to thee; thy sheep [are] given to thine enemies, and there is no saviour for thee.

³¹Su härg tapetakse su silma all, aga sa ei saa sellest süüa; su eesel röövitakse su nähes, aga sa ei saa seda tagasi; su lambad ja kitsed antakse su vaenlastele, aga ükski ei aita sind.

³²`Thy sons and thy daughters [are] given to another people, and thine eyes are looking and consuming for them all the day, and thy hand is not to God!

³²Su pojad ja su tütred antakse võõrale rahvale; su silmad näevad seda ja igatsevad neid päevast päeva, aga su käsi on jõuetu.

³³The fruit of thy ground, and all thy labour, eat up doth a people whom thou hast not known; and thou hast been only oppressed and bruised all the days;

³³Su maa vilja ja kogu su töötulu sööb sulle tundmatu rahvas; sa oled ainult rõhutav ja tõugatav kogu aja.

³⁴and thou hast been mad, because of the sight of thine eyes which thou dost see.

³⁴Ja sa lähed hulluks vaate pärast, mida su silmad näevad.

³⁵`Jehovah doth smite thee with an evil ulcer, on the knees, and on the legs (of which thou art not able to be healed), from the sole of thy foot even unto thy crown.

³⁵Issand lööb sind kurjade paisetega su põlvedel ja reitel, millest sa ei parane, jalatallast pealaeni.

³⁶`Jehovah doth cause thee to go, and thy king whom thou raisest up over thee, unto a nation which thou hast not known, thou and thy fathers, and thou hast served there other gods, wood and stone;

³⁶Issand viib sinu ja su kuninga, kelle sa enesele tõstad, ühe rahva juurde, keda ei ole tundnud ei sina ega su vanemad, ja seal sa teenid teisi jumalaid - puust ja kivist.

³⁷and thou hast been for an astonishment, for a simile, and for a byword among all the peoples whither Jehovah doth lead thee.

³⁷Ja sa saad hirmutuseks, kõnekäänuks ja pilkesõnaks kõigi rahvaste keskel, kuhu Issand sind ajab.

³⁸`Much seed thou dost take out into the field, and little thou dost gather in, for the locust doth consume it;

³⁸Sa viid küll palju seemet põllule, aga saad koguda pisut, sest rohutirtsud õgivad selle.

³⁹vineyards thou dost plant, and hast laboured, and wine thou dost not drink nor gather, for the worm doth consume it;

³⁹Sa istutad ja harid viinamägesid, aga veini sa ei saa juua ega talletada, sest ussid söövad marjad.

⁴⁰olives are to thee in all thy border, and oil thou dost not pour out, for thine olive doth fall off.

⁴⁰Õlipuid on sul kogu su maa-alal, aga sa ei saa ennast õliga võida, sest su õlimarjad varisevad maha.

⁴¹`Sons and daughters thou dost beget, and they are not with thee, for they go into captivity;

⁴¹Sa sünnitad poegi ja tütreid, aga need ei jää sinule, vaid nad lähevad vangi.

⁴²all thy trees and the fruit of thy ground doth the locust possess;

⁴²Viljakahjurid vallutavad kõik su puud ja su maa vilja.

⁴³the sojourner who [is] in thy midst goeth up above thee very high, and thou goest down very low;

⁴³Võõras, kes su keskel on, tõuseb üha kõrgemale sinust, sina aga vajud üha madalamale.

⁴⁴he doth lend [to] thee, and thou dost not lend [to] him; he is for head, and thou art for tail.

⁴⁴Tema laenab sulle, aga sina ei saa temale laenata; tema saab peaks, aga sina jääd sabaks.

⁴⁵`And come upon thee have all these curses, and they have pursued thee, and overtaken thee, till thou art destroyed, because thou hast not hearkened to the voice of Jehovah thy God, to keep His commands, and His statutes, which he hath commanded thee;

⁴⁵Ja sinu peale tulevad kõik need needused, jälitavad sind ja tabavad sind, kuni sa hävid, sellepärast et sa ei ole võtnud kuulda Issanda, oma Jumala häält, et sa pead pidama tema käske ja seadlusi, mis ta sulle on andnud,

⁴⁶and they have been on thee for a sign and for a wonder, also on thy seed — to the age.

⁴⁶ja need jäävad igaveseks ajaks tunnustähtedeks ja imetegudeks sinule ja su järglastele.

⁴⁷`Because that thou hast not served Jehovah thy God with joy, and with gladness of heart, because of the abundance of all things —

⁴⁷Et sa ei ole teeninud Issandat, oma Jumalat, rõõmuga ja heast südamest kõige külluse eest,

⁴⁸thou hast served thine enemies, whom Jehovah sendeth against thee, in hunger, and in thirst, and in nakedness, and in lack of all things; and he hath put a yoke of iron on thy neck, till He hath destroyed thee.

⁴⁸siis sa pead teenima oma vaenlasi, keda Issand saadab su kallale, näljas, janus, alasti ja täielikus puuduses. Ja ta paneb su kaela peale raudikke, kuni ta sinu on hävitanud.

⁴⁹`Jehovah doth lift up against thee a nation, from afar, from the end of the earth, as the eagle it flieth; a nation whose tongue thou hast not heard,

⁴⁹Issand toob kaugelt maailma äärest su kallale ühe rahva, kes lendab nagu kotkas, rahva, kelle keelt sa ei mõista,

⁵⁰a nation — fierce of countenance — which accepteth not the face of the aged, and the young doth not favour;

⁵⁰jultunud rahva, kes ei hooli vanast ega anna armu noorele.

⁵¹and it hath eaten the fruit of thy cattle, and the fruit of thy ground, till thou art destroyed; which leaveth not to thee corn, new wine, and oil, increase of thine oxen, and wealth of thy flock, till it hath destroyed thee.

⁵¹See sööb ära su karja ja su maa vilja, kuni sa oled kadunud; see ei jäta sulle midagi, ei teravilja, veinivirret ega õli, ei veiste vasikaid ega lammaste ja kitsede tallesid, kuni ta sinu on hävitanud.

⁵²`And it hath laid siege to thee in all thy gates, till thy walls come down, the high and the fenced ones in which thou art trusting, in all thy land; yea, it hath laid siege to thee in all thy gates, in all thy land, which Jehovah thy God hath given to thee;

⁵²Ja see ahistab sind kõigis su väravais, kuni varisevad su kõrged ja kindlad müürid, mille peale sa loodad kogu oma maal; see ahistab sind kõigis su väravais kogu su maal, mille Issand, su Jumal, sulle annab.

⁵³and thou hast eaten the fruit of thy body, flesh of thy sons and thy daughters (whom Jehovah thy God hath given to thee), in the siege, and in the straitness with which thine enemies do straiten thee.

⁵³Ja sina sööd oma ihuvilja, oma poegade ja tütarde liha, keda Issand, su Jumal, sulle on andnud, piiramisel ja kitsikuses, millega su vaenlane sind ahistab.

⁵⁴`The man who is tender in thee, and who [is] very delicate — his eye is evil against his brother, and against the wife of his bosom, and against the remnant of his sons whom he leaveth,

⁵⁴Isegi su keskel oleva õrna ja hellitatud mehe silm vaatab kurjalt oma vennale ja naisele oma süles ja oma järelejäänud lastele, kes tal veel alles on,

⁵⁵against giving to one of them of the flesh of his sons whom he eateth, because he hath nothing left to him, in the siege, and in the straitness with which thine enemy doth straiten thee in all thy gates.

⁵⁵ega anna ühelegi neist oma laste lihast, mida ta ise sööb, sest midagi muud ei ole temale jäänud piiramisel ja kitsikuses, millega su vaenlane sind ahistab kõigis su väravais.

⁵⁶`The tender woman in thee, and the delicate, who hath not tried the sole of her foot to place on the ground because of delicateness and because of tenderness — her eye is evil against the husband of her bosom, and against her son, and against her daughter,

⁵⁶Su keskel olev õrn ja hellitatud naine, kes oma õrnuses ja hellitatuses ei ole katsunud jalataldagi maha panna, vaatab kurjalt mehele oma süles ja oma pojale ja tütrele

⁵⁷and against her seed which cometh out from between her feet, even against her sons whom she doth bear, for she doth eat them for the lacking of all things in secret, in the siege and in the straitness with which thine enemy doth straiten thee within thy gates.

⁵⁷oma järelsünnitiste pärast, mis tulevad välja ta jalgade vahelt, ja laste pärast, keda ta sünnitab, sest ta tahab ise neid salaja süüa täielikus puuduses piiramisel ja kitsikuses, kui su vaenlane sind ahistab su väravais.

⁵⁸`If thou dost not observe to do all the words of this law which are written in this book, to fear this honoured and fearful name — Jehovah thy God —

⁵⁸Kui sa ei pea hoolsasti kõiki selle Seaduse sõnu, mis sellesse raamatusse on kirjutatud, et sa kardaksid seda aulist ja kardetavat nime, Issandat, oma Jumalat,

⁵⁹then hath Jehovah made wonderful thy strokes, and the strokes of thy seed — great strokes, and stedfast, and evil sicknesses, and stedfast.

⁵⁹siis teeb Issand erakordseks sinu nuhtlused ja sinu järglaste nuhtlused, suured ja kestvad nuhtlused, pahad ja kestvad nuhtlused.

⁶⁰`And He hath brought back on thee all the diseases of Egypt, of the presence of which thou hast been afraid, and they have cleaved to thee;

⁶⁰Ja ta saadab su kallale kõik Egiptuse tõved, mille ees sa tunned hirmu, ja need jäävad su külge.

⁶¹also every sickness and every stroke which is not written in the book of this law; Jehovah doth cause them to go up upon thee till thou art destroyed,

⁶¹Ka kõiki muid haigusi ja kõiksugu nuhtlusi, millest ei ole kirjutatud selles Seaduse raamatus, saadab Issand su kallale, kuni sa hävid.

⁶²and ye have been left with few men, instead of which ye have been as stars of the heavens for multitude, because thou hast not hearkened to the voice of Jehovah thy God.

⁶²Ja teid jääb pisut inimesi nende asemel, kes te olite rohkuse poolest nagu taevatähed, sellepärast et sa ei võtnud kuulda Issanda, oma Jumala häält.

⁶³`And it hath been, as Jehovah hath rejoiced over you to do you good, and to multiply you, so doth Jehovah rejoice over you to destroy you, and to lay you waste; and ye have been pulled away from off the ground whither thou art going in to possess it;

⁶³Ja nagu Issand tundis teist rõõmu, tehes teile head ja sigitades teid, nõnda tunneb Issand teist rõõmu, saates teid hukka ja hävitades teid, ja teid kistakse ära sellelt maalt, mida sa lähed pärima.

⁶⁴and Jehovah hath scattered thee among all the peoples, from the end of the earth even unto the end of the earth; and thou hast served there other gods which thou hast not known, thou and thy fathers — wood and stone.

⁶⁴Ja Issand pillutab sind kõigi rahvaste sekka, ühest maa äärest teise, ja sa teenid seal teisi jumalaid, keda ei ole tundnud ei sina ega su vanemad - puust ja kivist.

⁶⁵`And among those nations thou dost not rest, yea, there is no resting-place for the sole of thy foot, and Jehovah hath given to thee there a trembling heart, and failing of eyes, and grief of soul;

⁶⁵Ja nende rahvaste hulgas ei ole sul rahu, su jalatallal ei ole puhkepaika ja Issand annab sulle seal väriseva südame, kustuvad silmad ja masendatud hinge.

⁶⁶and thy life hath been hanging in suspense before thee, and thou hast been afraid by night and by day, and dost not believe in thy life;

⁶⁶Su elu ripub nagu juuksekarva küljes, sa värised ööd ja päevad ega ole kindel oma elu pärast.

⁶⁷in the morning thou sayest, O that it were evening! and in the evening thou sayest, O that it were morning! from the fear of thy heart, with which thou art afraid, and from the sight of thine eyes which thou seest.

⁶⁷Sa ütled hommikul: 'Oleks juba õhtu!' Aga õhtul sa ütled: 'Oleks juba hommik!' kartuse pärast, mis täidab su südant, ja vaate pärast, mida su silmad näevad.

⁶⁸`And Jehovah hath brought thee back to Egypt with ships, by a way of which I said to thee, Thou dost not add any more to see it, and ye have sold yourselves there to thine enemies, for men-servants and for maid-servants, and there is no buyer.`

⁶⁸Ja Issand saadab sind laevadega tagasi Egiptusesse, teekond, mille kohta ma sulle ütlesin: 'Sa ei näe seda enam.' Ja seal te pakute endid müüa oma vaenlastele sulaseiks ja teenijaiks, aga ükski ei osta.'

⁶⁹Need on selle seaduse sõnad, mis Issand käskis Moosest anda Iisraeli lastele Moabimaal, peale selle seaduse, mille ta neile andis Hoorebil.