¹And the heavens and the earth are completed, and all their host;

¹Nõnda on taevas ja maa ning kõik nende väed valmis saanud.

²and God completeth by the seventh day His work which He hath made, and ceaseth by the seventh day from all His work which He hath made.

²Ja Jumal oli lõpetanud seitsmendaks päevaks oma töö, mis ta tegi, ja hingas seitsmendal päeval kõigist oma tegudest, mis ta oli teinud.

³And God blesseth the seventh day, and sanctifieth it, for in it He hath ceased from all His work which God had prepared for making.

³Ja Jumal õnnistas seitsmendat päeva ja pühitses seda, sest ta oli siis hinganud kõigist oma tegudest, mis Jumal luues oli teinud.

⁴These [are] births of the heavens and of the earth in their being prepared, in the day of Jehovah God`s making earth and heavens;

⁴See on lugu taeva ja maa sündimisest, kui need loodi. Sel ajal, kui Issand Jumal tegi maa ja taeva,

⁵and no shrub of the field is yet in the earth, and no herb of the field yet sprouteth, for Jehovah God hath not rained upon the earth, and a man there is not to serve the ground,

⁵kui ainsatki väljapõõsast ei olnud veel maa peal ja ainsatki väljarohtu ei olnud veel tärganud, sest Issand Jumal ei olnud lasknud vihma sadada maa peale, ja inimest ei olnud põldu harimas,

⁶and a mist goeth up from the earth, and hath watered the whole face of the ground.

⁶tõusis udu maast ja kastis kogu mullapinda.

⁷And Jehovah God formeth the man — dust from the ground, and breatheth into his nostrils breath of life, and the man becometh a living creature.

⁷Ja Issand Jumal valmistas inimese, kes põrm on, mullast, ja puhus tema ninasse eluhinguse: nõnda sai inimene elavaks hingeks.

⁸And Jehovah God planteth a garden in Eden, at the east, and He setteth there the man whom He hath formed;

⁸Ja Issand Jumal istutas Eedeni rohuaia päevatõusu poole ja pani sinna inimese, kelle ta oli valmistanud.

⁹and Jehovah God causeth to sprout from the ground every tree desirable for appearance, and good for food, and the tree of life in the midst of the garden, and the tree of knowledge of good and evil.

⁹Ja Issand Jumal laskis maast tõusta kõiksugu puid, mis olid armsad pealtnäha ja millest oli hea süüa, ja elupuu keset aeda, ning hea ja kurja tundmise puu.

¹⁰And a river is going out from Eden to water the garden, and from thence it is parted, and hath become four chief [rivers];

¹⁰Ja Eedenist sai alguse jõgi, mis kastis rohuaeda, jagunedes sealtpeale neljaks haruks:

¹¹the name of the one [is] Pison, it [is] that which is surrounding the whole land of the Havilah where the gold [is],

¹¹esimese nimi on Piison, see voolab ümber kogu Havilamaa, kus on kulda;

¹²and the gold of that land [is] good, there [is] the bdolach and the shoham stone;

¹²selle maa kuld on hea, seal on bedolavaiku ja karneoolikive.

¹³and the name of the second river [is] Gibon, it [is] that which is surrounding the whole land of Cush;

¹³Ja teise jõe nimi on Giihon, see voolab ümber kogu Kuusimaa.

¹⁴and the name of the third river [is] Hiddekel, it [is] that which is going east of Asshur; and the fourth river is Phrat.

¹⁴Ja kolmanda jõe nimi on Hiddekel, see voolab hommiku pool Assurit; ja neljas jõgi on Frat.

¹⁵And Jehovah God taketh the man, and causeth him to rest in the garden of Eden, to serve it, and to keep it.

¹⁵Ja Issand Jumal võttis inimese ja pani ta Eedeni aeda harima ja hoidma.

¹⁶And Jehovah God layeth a charge on the man, saying, `Of every tree of the garden eating thou dost eat;

¹⁶Ja Issand Jumal keelas inimest ja ütles: 'Kõigist aia puudest sa võid küll süüa,

¹⁷and of the tree of knowledge of good and evil, thou dost not eat of it, for in the day of thine eating of it — dying thou dost die.`

¹⁷aga hea ja kurja tundmise puust sa ei tohi süüa, sest päeval, mil sa sellest sööd, pead sa surma surema!'

¹⁸And Jehovah God saith, `Not good for the man to be alone, I do make to him an helper — as his counterpart.`

¹⁸Ja Issand Jumal ütles: 'Inimesel ei ole hea üksi olla; ma tahan teha temale abi, kes tema kohane on.'

¹⁹And Jehovah God formeth from the ground every beast of the field, and every fowl of the heavens, and bringeth in unto the man, to see what he doth call it; and whatever the man calleth a living creature, that [is] its name.

¹⁹Ja Issand Jumal valmistas mullast kõik loomad väljal ja kõik linnud taeva all ning tõi inimese juurde, et näha, kuidas tema neid nimetab. Ja kuidas inimene igat elavat olendit nimetas, nõnda pidi selle nimi olema.

²⁰And the man calleth names to all the cattle, and to fowl of the heavens, and to every beast of the field; and to man hath not been found an helper — as his counterpart.

²⁰Ja inimene pani nimed kõigile kariloomadele ja lindudele taeva all ja kõigile metsloomadele, aga inimesele ei leidunud abilist, kes tema kohane oleks.

²¹And Jehovah God causeth a deep sleep to fall upon the man, and he sleepeth, and He taketh one of his ribs, and closeth up flesh in its stead.

²¹Siis Issand Jumal laskis tulla raske une inimese peale ja see jäi magama; siis ta võttis ühe tema küljeluudest ning sulges selle aseme taas lihaga.

²²And Jehovah God buildeth up the rib which He hath taken out of the man into a woman, and bringeth her in unto the man;

²²Ja Issand Jumal ehitas küljeluu, mille ta inimesest oli võtnud, naiseks ja tõi tema Aadama juurde.

²³and the man saith, `This [is] the [proper] step! bone of my bone, and flesh of my flesh!` for this it is called Woman, for from a man hath this been taken;

²³Ja Aadam ütles: 'See on nüüd luu minu luust ja liha minu lihast. Teda peab hüütama mehe naiseks, sest ta on mehest võetud!'

²⁴therefore doth a man leave his father and his mother, and hath cleaved unto his wife, and they have become one flesh.

²⁴Seepärast jätab mees maha oma isa ja ema ning hoiab oma naise poole, ja nemad on üks liha!

²⁵And they are both of them naked, the man and his wife, and they are not ashamed of themselves.

²⁵Ja nad olid mõlemad alasti, Aadam ja tema naine, ega häbenenud.