¹And Jehovah hath looked after Sarah as He hath said, and Jehovah doth to Sarah as He hath spoken;

¹Ja Issand hoolitses Saara eest, nõnda nagu ta oli lubanud. Issand toimis Saaraga, nõnda nagu ta oli öelnud:

²and Sarah conceiveth, and beareth a son to Abraham, to his old age, at the appointed time that God hath spoken of with him;

²Saara jäi lapseootele ja tõi Aabrahamile poja ilmale ta vanas eas, määratud ajal, millest Jumal temaga oli rääkinud.

³and Abraham calleth the name of his son who is born to him, whom Sarah hath born to him — Isaac;

³Ja Aabraham pani oma pojale, kes temale sündis, kelle Saara temale ilmale tõi, Iisak nimeks.

⁴and Abraham circumciseth Isaac his son, [being] a son of eight days, as God hath commanded him.

⁴Ja Aabraham lõikas ümber oma poja Iisaki, kui see kaheksapäevane oli, nõnda nagu Jumal teda oli käskinud.

⁵And Abraham [is] a son of a hundred years in Isaac his son being born to him,

⁵Ja Aabraham oli sada aastat vana, kui ta poeg Iisak temale sündis.

⁶and Sarah saith, `God hath made laughter for me; every one who is hearing laugheth for me.`

⁶Aga Saara ütles: 'Jumal pani mind naerma! Igaüks, kes sellest kuuleb, naerab mind!'

⁷She saith also, `Who hath said to Abraham, Sarah hath suckled sons, that I have born a son for his old age?`

⁷Ja ta ütles: 'Kes oleks võinud Aabrahamile kuulutada, et Saara imetab veel lapsi? Ometi tõin ma temale poja ilmale ta vanas eas!'

⁸And the lad groweth, and is weaned, and Abraham maketh a great banquet in the day of Isaac`s being weaned;

⁸Laps kasvas ja võõrutati; ja Aabraham tegi suure peo Iisaki võõrutamispäeval.

⁹and Sarah seeth the son of Hagar the Egyptian, whom she hath borne to Abraham, mocking,

⁹Kui Saara nägi mängimas egiptlanna Haagari poega, kelle see Aabrahamile oli ilmale toonud,

¹⁰and she saith to Abraham, `Cast out this handmaid and her son; for the son of this handmaid hath no possession with my son — with Isaac.`

¹⁰siis ta ütles Aabrahamile: 'Kihuta minema see teenija ja tema poeg, sest selle teenija poeg ei või pärida koos minu poja Iisakiga!'

¹¹And the thing is very wrong in the eyes of Abraham, for his son`s sake;

¹¹See kõne aga oli Aabrahami silmis ta poja kohta väga paha.

¹²and God saith unto Abraham, `Let it not be wrong in thine eyes because of the youth, and because of thy handmaid: all that Sarah saith unto thee — hearken to her voice, for in Isaac is a seed called to thee.

¹²Aga Jumal ütles Aabrahamile: 'Ärgu olgu see su silmis paha ei poisi ega su teenija kohta. Kõiges, mis Saara sulle ütleb, kuula ta sõna, sest Iisakist loetakse sinu sugu!

¹³As to the son of the handmaid also, for a nation I set him, because he [is] thy seed.`

¹³Aga ka teenija poja teen ma rahvaks, sest ta on ju sinu järeltulija.'

¹⁴And Abraham riseth early in the morning, and taketh bread, and a bottle of water, and giveth unto Hagar (placing [it] on her shoulder), also the lad, and sendeth her out; and she goeth on, and goeth astray in the wilderness of Beer-Sheba;

¹⁴Ja Aabraham tõusis hommikul vara, võttis leiva ja veelähkri ning andis Haagarile, pannes need temale selga, samuti lapse ja saatis ta minema. Ja tema läks ning eksles Beer-Seba kõrbes.

¹⁵and the water is consumed from the bottle, and she placeth the lad under one of the shrubs.

¹⁵Kui vesi lähkrist lõppes, siis ta jättis lapse ühe põõsa alla

¹⁶And she goeth and sitteth by herself over-against, afar off, about a bow-shot, for she said, `Let me not look on the death of the lad;` and she sitteth over-against, and lifteth up her voice, and weepeth.

¹⁶ja läks ning istus temaga kohastikku, ammulaske kauguses, sest ta ütles: 'Ma ei või näha lapse surma!' Nõnda ta istus temaga kohastikku, tõstis häält ja nuttis.

¹⁷And God heareth the voice of the youth; and the messenger of God calleth unto Hagar from the heavens, and saith to her, `What to thee, Hagar? fear not; for God hath hearkened unto the voice of the youth where he [is];

¹⁷Aga Jumal kuulis poisi häält ja Jumala ingel hüüdis taevast Haagarit ning ütles temale: 'Mis sul viga on, Haagar? Ära karda, sest Jumal on kuulnud poisi häält seal, kus ta on.

¹⁸rise, lift up the youth, and lay hold on him with thy hand, for for a great nation I set him.`

¹⁸Tõuse, tõsta poiss üles ja võta ta käekõrvale, sest ma tahan temast teha suure rahva!'

¹⁹And God openeth her eyes, and she seeth a well of water, and she goeth and filleth the bottle [with] water, and causeth the youth to drink;

¹⁹Ja Jumal tegi ta silmad lahti, nõnda et ta nägi ühte veekaevu; ta läks ning täitis lähkri veega ja andis poisile juua.

²⁰and God is with the youth, and he groweth, and dwelleth in the wilderness, and is an archer;

²⁰Ja Jumal oli poisiga; ta kasvas ja elas kõrbes, ja temast sai ammukütt.

²¹and he dwelleth in the wilderness of Paran, and his mother taketh for him a wife from the land of Egypt.

²¹Ta elas Paarani kõrbes; ja ta ema võttis temale Egiptusemaalt naise.

²²And it cometh to pass at that time that Abimelech speaketh — Phichol also, head of his host — unto Abraham, saying, `God [is] with thee in all that thou art doing;

²²Sel ajal rääkisid Abimelek ja tema väepealik Piikol Aabrahamiga, öeldes: 'Jumal on sinuga kõiges, mis sa teed.

²³and now, swear to me by God here: thou dost not lie to me, or to my continuator, or to my successor; according to the kindness which I have done with thee thou dost with me, and with the land in which thou hast sojourned.`

²³Ja nüüd vannu mulle siin Jumala juures, et sa ei peta mind ega mu lapsi ja lapselapsi! Heateo pärast, mis ma sulle tegin, tee seda mulle ja maale, kus sa võõrana elad!'

²⁴And Abraham saith, `I — I do swear.`

²⁴Ja Aabraham ütles: 'Ma vannun!'

²⁵And Abraham reasoned with Abimelech concerning the matter of a well of water which Abimelech`s servants have taken violently away,

²⁵Aabraham aga noomis Abimelekit veekaevu pärast, mille Abimeleki sulased väevõimuga olid ära võtnud.

²⁶and Abimelech saith, `I have not known who hath done this thing, and even thou didst not declare to me, and I also, I have not heard save to-day.`

²⁶Kuid Abimelek vastas: 'Mina ei tea, kes seda tegi. Sina pole mulle sellest teatanud ja mina ise pole ka midagi kuulnud enne kui täna.'

²⁷And Abraham taketh sheep and oxen, and giveth to Abimelech, and they make, both of them, a covenant;

²⁷Siis Aabraham võttis lambaid, kitsi ja veiseid ja andis Abimelekile; ja nad mõlemad sõlmisid lepingu.

²⁸and Abraham setteth seven Lambs of the flock by themselves.

²⁸Kui Aabraham pani seitse lambatalle eraldi,

²⁹And Abimelech saith unto Abraham, `What [are] they — these seven lambs which thou hast set by themselves?`

²⁹küsis Abimelek Aabrahamilt: 'Milleks on siin need seitse talle, keda sa oled eraldi pannud?'

³⁰And he saith, `For — the seven lambs thou dost accept from my hand, so that it becometh a witness for me that I have digged this well;`

³⁰Ja tema vastas: 'Sa pead need seitse talle minu käest võtma tõendina minu poolt, et mina olen kaevanud selle kaevu!'

³¹therefore hath he called that place `Beer-Sheba,` for there have both of them sworn.

³¹Seepärast hüütakse seda paika Beer-Sebaks, sest nad mõlemad andsid seal vande.

³²And they make a covenant in Beer-Sheba, and Abimelech riseth — Phichol also, head of his host — and they turn back unto the land of the Philistines;

³²Nõnda sõlmisid nad Beer-Sebas lepingu. Siis Abimelek ja tema väepealik Piikol tõusid ja läksid tagasi vilistite maale.

³³and [Abraham] planteth a tamarask in Beer-Sheba, and preacheth there in the name of Jehovah, God age-during;

³³Aabraham aga istutas Beer-Sebasse ühe tamariskipuu ja hüüdis seal appi Issanda, igavese Jumala nime.

³⁴and Abraham sojourneth in the land of the Philistines many days.

³⁴Ja Aabraham elas võõrana vilistite maal kaua aega.