¹The thing that Isaiah son of Amoz hath seen concerning Judah and Jerusalem:

¹Kõne Jesaja, Aamotsi poja nägemusest Juuda ja Jeruusalemma kohta:

²And it hath come to pass, In the latter end of the days, Established is the mount of Jehovah`s house, Above the top of the mounts, And it hath been lifted up above the heights, And flowed unto it have all the nations.

²Aga viimseil päevil sünnib, et Issanda koja mägi seisab kindlana kui mägede tipp ja tõuseb kõrgemale küngastest ning kõik paganad voolavad ta juurde.

³And gone have many peoples and said, `Come, and we go up unto the mount of Jehovah, Unto the house of the God of Jacob, And He doth teach us of His ways, And we walk in His paths, For from Zion goeth forth a law, And a word of Jehovah from Jerusalem.

³Ja paljud rahvad lähevad ning ütlevad: 'Tulge, mingem üles Issanda mäele, Jaakobi Jumala kotta, et ta meile õpetaks oma teid ja et võiksime käia tema radu: sest Siionist lähtub Seadus ja Jeruusalemmast Issanda sõna!'

⁴And He hath judged between the nations, And hath given a decision to many peoples, And they have beat their swords to ploughshares, And their spears to pruning-hooks, Nation doth not lift up sword unto nation, Nor do they learn any more — war.

⁴Ja tema mõistab kohut paganate vahel ning juhatab paljusid rahvaid. Siis nad taovad oma mõõgad sahkadeks ja piigid sirpideks; rahvas ei tõsta mõõka rahva vastu ja nad ei õpi enam sõdimist.

⁵O house of Jacob, come, And we walk in the light of Jehovah.`

⁵Jaakobi sugu, tulge, käigem Issanda valguses!

⁶For Thou hast left Thy people, the house of Jacob. For they have been filled from the east, And [are] sorcerers like the Philistines, And with the children of strangers strike hands.

⁶Kuid sa oled hüljanud oma rahva, Jaakobi soo, sest nad on täis idamaa kombeid ja nõiuvad vilistite sarnaselt, nad löövad kätt võõramaa lastega.

⁷And its land is full of silver and gold, And there is no end to its treasures, And its land is full of horses, And there is no end to its chariots,

⁷Nende maa on täis hõbedat ja kulda, nende varandustel ei ole lõppu; nende maa on täis hobuseid ja nende sõjavankreid on otsatult.

⁸And its land is full of idols, To the work of its hands it boweth itself, To that which its fingers have made,

⁸Nende maa on täis ebajumalaid, nad kummardavad oma kätetööd, seda, mis nende sõrmed on teinud.

⁹And the low boweth down, and the high is humbled, And Thou acceptest them not.

⁹Aga inimene painutatakse ja mees heidetakse maha. Ära anna neile andeks!

¹⁰Enter into a rock, and be hidden in dust, Because of the fear of Jehovah, And because of the honour of His excellency.

¹⁰Poe kalju sisse ja peida ennast põrmu Issanda kartuse pärast ja tema kõrge aupaistuse eest!

¹¹The haughty eyes of man have been humbled, And bowed down hath been the loftiness of men, And set on high hath Jehovah alone been in that day.

¹¹Inimeste suurelised silmad alandatakse ja meeste kõrkus painutatakse. Jah, sel päeval on Issand üksinda kõrge.

¹²For a day [is] to Jehovah of Hosts, For every proud and high one, And for every lifted up and low one,

¹²Sest vägede Issandal on päev: kõigi suureliste ja kõrkide jaoks, kõigi jaoks, kes kõrgele on tõusnud, et neid alandada,

¹³And for all cedars of Lebanon, The high and the exalted ones, And for all oaks of Bashan,

¹³kõigi Liibanoni kõrgete ja uhkete seedrite jaoks ja kõigi Baasani tammede jaoks,

¹⁴And for all the high mountains, And for all the exalted heights,

¹⁴kõigi kõrgete mägede jaoks ja kõigi kõrgemate küngaste jaoks,

¹⁵And for every high tower, And for every fenced wall,

¹⁵kõigi kõrgete tornide jaoks ja kõigi tugevate müüride jaoks,

¹⁶And for all ships of Tarshish, And for all desirable pictures.

¹⁶kõigi Tarsise laevade jaoks, kõigi toredate laevade jaoks.

¹⁷And bowed down hath been the haughtiness of man, And humbled the loftiness of men, And set on high hath Jehovah alone been in that day.

¹⁷Siis painutatakse inimeste ülbus ja alandatakse meeste kõrkus. Jah, sel päeval on Issand üksinda kõrge.

¹⁸And the idols — they completely pass away.

¹⁸Ebajumalad aga kaovad täiesti.

¹⁹And [men] have entered into caverns of rocks, And into caves of dust, Because of the fear of Jehovah, And because of the honour of His excellency, In His rising to terrify the earth.

¹⁹Siis poetakse kaljulõhedesse ja muldkoobastesse Issanda kartuse pärast ja tema kõrge aupaistuse eest, kui ta tõuseb maad hirmutama.

²⁰In that day doth man cast his idols of silver, And his idols of gold, That they have made for him to worship, To moles, and to bats,

²⁰Sel päeval viskavad inimesed oma hõbedased ja kuldsed ebajumalad, mis nad endile kummardamiseks on teinud, muttidele ja nahkhiirtele,

²¹To enter into cavities of the rocks, And into clefts of the high places, Because of the fear of Jehovah, And because of the honour of His excellency, In His rising to terrify the earth.

²¹et aga saaks pugeda kaljupragudesse ja kivilõhedesse Issanda kartuse pärast ja tema kõrge aupaistuse eest, kui ta tõuseb maad hirmutama.

²²Cease for you from man, Whose breath [is] in his nostrils, For — in what is he esteemed?

²²Seepärast lakake lootmast inimestele, kellel on ainult hingeõhk ninas, sest neid ei saa ju panna mikski!