¹Lo, for righteousness doth a king reign, As to princes, for judgment they rule.

¹Vaata, kuningas hakkab valitsema õigluses ja vürstid asuvad juhtima, nagu on kohus.

²And each hath been as a hiding-place [from] wind, And as a secret hiding-place [from] inundation, As rivulets of waters in a dry place, As a shadow of a heavy rock in a weary land.

²Siis on igaüks neist otsekui pelgupaik tuule või ulualune vihmahoo eest, otsekui veeojad põuases paigas, otsekui võimsa kalju vari märga igatseval maal.

³And not dazzled are the eyes of beholders, And the ears of hearers do attend.

³Siis pole nägijate silmad suletud ja kuuljate kõrvad panevad tähele.

⁴And the heart of those hastened Understandeth to know, And the tongue of stammerers hasteth to speak clearly.

⁴Läbematute süda õpib tundma tõde ja kogelejate keel ruttab selgesti rääkima.

⁵A fool is no more called `noble,` And to a miser it is not said, `rich;`

⁵Jõledat ei hüüta enam õilsaks ja petist ei nimetata auliseks.

⁶For a fool speaketh folly, And his heart doth iniquity, to do profanity, And to speak concerning Jehovah error, To empty the soul of the hungry, Yea, drink of the thirsty he causeth to lack.

⁶Sest jõle räägib jõledust ja ta süda taotleb nurjatust, et teha jumalavallatust ja rääkida Issanda kohta valet, et näljast hinge lasta nälgida ja janusele keelata jooki.

⁷And the miser — his instruments [are] evil, He hath counselled wicked devices, To corrupt the poor with lying sayings, Even when the needy speaketh justly.

⁷Petise relvad on kurjad, ta kavatseb häbitegusid, et hävitada hädalisi valekõnega, isegi kui vaene räägib õigust.

⁸And the noble counselled noble things, And he for noble things riseth up.

⁸Aga õilis kavatseb õilsaid asju ja jääb püsima õilsate asjade juurde.

⁹Women, easy ones, rise, hear my voice, Daughters, confident ones, give ear [to] my saying,

⁹Muretud naised, tõuske üles, kuulake mu häält; hooletud tütred, kuulake mu kõnet!

¹⁰Days and a year ye are troubled, O confident ones, For consumed hath been harvest, The gathering cometh not.

¹⁰Veel aasta ja mõned päevad, siis te, hooletud, värisete, sest viinamarjalõikusel on lõpp, korjamist enam ei tule.

¹¹Tremble ye women, ye easy ones, Be troubled, ye confident ones, Strip and make bare, with a girdle on the loins,

¹¹Vabisege, muretud, värisege, muretud, värisege, hooletud, riietuge lahti, võtke endid alasti ja vöötage niuded!

¹²For breasts they are lamenting, For fields of desire, for the fruitful vine.

¹²Siis lüüakse endile vastu rindu toredate põldude pärast, viljakate viinapuude pärast,

¹³Over the ground of my people thorn — brier goeth up, Surely over all houses of joy of the exulting city,

¹³minu rahva põllumaa pärast, mis kasvatab kibuvitsu ja ohakaid, jah, kõigi lusthoonete pärast selles ülemeelikus linnas.

¹⁴Surely the palace hath been left, The multitude of the city forsaken, Fort and watch-tower hath been for dens unto the age, A joy of wild asses — a pasture of herds;

¹⁴Sest palee jääb maha, linna lärm lakkab, templiküngas ja vahitorn muutuvad igavesti kõledaiks väljadeks, metseeslitele rõõmuks, karjadele karjamaaks,

¹⁵Till emptied out on us is the Spirit from on high, And a wilderness hath become a fruitful field, And the fruitful field for a forest is reckoned.

¹⁵kuni meie peale valatakse Vaim ülalt. Siis saab kõrb viljapuuaiaks ja viljapuuaeda hakatakse pidama metsaks.

¹⁶And dwelt in the wilderness hath judgment, And righteousness in the fruitful field remaineth.

¹⁶Siis elab õigus kõrbes ja õiglus võtab aset viljapuuaias.

¹⁷And a work of the righteousness hath been peace, And a service of the righteousness — Keeping quiet and confidence unto the age.

¹⁷Ja õigluse vili on rahu, õigluse tulemuseks püsiv rahulik elu ning julgeolek.

¹⁸And dwelt hath My people in a peaceful habitation, And in stedfast tabernacles, And in quiet resting-places.

¹⁸Ja mu rahvas elab rahu eluasemel, kindlais elamuis ning häirimatuis hingamispaigus,

¹⁹And it hath hailed in the going down of the forest, And in the valley is the city low.

¹⁹kui sajab rahet, mets langeb maha ja linn vajub madalusse.

²⁰Happy [are] ye sowing by all waters, Sending forth the foot of the ox and the ass!

²⁰Õnnelikud olete teie, külvajad kõigi vete ääres, kes te võite härja ja eesli jalga lasta vabalt joosta.