¹Go, now, ye rich! weep, howling over your miseries that are coming upon [you];

¹Kuulge nüüd, rikkad, nutke ja ulguge oma tulevaste hädade pärast!

²your riches have rotted, and your garments have become moth-eaten;

²Teie rikkus on pehkinud ja teie rõivad koitanud,

³your gold and silver have rotted, and the rust of them for a testimony shall be to you, and shall eat your flesh as fire. Ye made treasure in the last days!

³teie kuld ja hõbe on roostes ning nende rooste saab tunnistuseks teie vastu ja sööb teie liha nagu tuli. Te olete kogunud tagavara viimseil päevil.

⁴lo, the reward of the workmen, of those who in-gathered your fields, which hath been fraudulently kept back by you — doth cry out, and the exclamations of those who did reap into the ears of the Lord of Sabaoth have entered;

⁴Vaata, tööliste palk, mille te olete jätnud oma põldudel lõikajatele maksmata, kisendab, ja viljakoristajate karjed on tunginud vägede Issanda kõrvu.

⁵ye did live in luxury upon the earth, and were wanton; ye did nourish your hearts, as in a day of slaughter;

⁵Te olete priisanud ja prassinud maa peal, nuumanud end tapapäeval,

⁶ye did condemn — ye did murder the righteous one, he doth not resist you.

⁶te olete hukka mõistnud õige ja ta mõrvanud. Tema ju ei hakka teile vastu.

⁷Be patient, then, brethren, till the presence of the Lord; lo, the husbandman doth expect the precious fruit of the earth, being patient for it, till he may receive rain — early and latter;

⁷Olge nüüd pika meelega, vennad, Issanda tulemiseni! Vaata, põllumees ootab kallist põlluvilja pika meelega, kuni ta saab varase ja hilise vihma.

⁸be patient, ye also; establish your hearts, because the presence of the Lord hath drawn nigh;

⁸Olge siis teiegi pika meelega, kinnitage oma südant, sest Issanda tulemine on lähedal!

⁹murmur not against one another, brethren, that ye may not be condemned; lo, the Judge before the door hath stood.

⁹Vennad, ärge nurisege üksteise vastu, et teie üle ei mõistetaks kohut! Vaata, kohtunik seisab ukse ees!

¹⁰An example take ye of the suffering of evil, my brethren, and of the patience, the prophets who did speak in the name of the Lord;

¹⁰Vennad, võtke prohveteid, kes on rääkinud Issanda nimel, kurja kannatamise ja pika meele eeskujuks.

¹¹lo, we call happy those who are enduring; the endurance of Job ye heard of, and the end of the Lord ye have seen, that very compassionate is the Lord, and pitying.

¹¹Vaata, me kiidame õndsaks kannatlikke. Te olete kuulnud Iiobi kannatlikkusest ja näinud Issanda antud elulõppu, sest Issand on halastav ja armuline.

¹²And before all things, my brethren, do not swear, neither by the heaven, neither by the earth, neither by any other oath, and let your Yes be Yes, and the No, No; that under judgment ye may not fall.

¹²Aga ennekõike, mu vennad, ärge vanduge ei taeva ega maa juures ega mingit muud vannet. Teie 'jah' olgu 'jah' ja 'ei' olgu 'ei', et te ei langeks kohtu alla.

¹³Doth any one suffer evil among you? let him pray; is any of good cheer? let him sing psalms;

¹³Kui keegi teie seast kannatab kurja, siis ta palvetagu! Kui kellelgi on hea meel, siis ta laulgu tänulaule!

¹⁴is any infirm among you? let him call for the elders of the assembly, and let them pray over him, having anointed him with oil, in the name of the Lord,

¹⁴Kui keegi teie seast on haige, siis ta kutsugu kogudusevanemad enese juurde ja need palvetagu tema kohal teda õliga võides Issanda nimel.

¹⁵and the prayer of the faith shall save the distressed one, and the Lord shall raise him up, and if sins he may have committed, they shall be forgiven to him.

¹⁵Ja usupalve päästab tõbise ja Issand tõstab ta üles, ja kui ta on pattu teinud, siis antakse talle andeks.

¹⁶Be confessing to one another the trespasses, and be praying for one another, that ye may be healed; very strong is a working supplication of a righteous man;

¹⁶Tunnistage siis üksteisele patud üles ja palvetage üksteise eest, et te saaksite terveks! Õige inimese mõjuvõimas eestpalve saadab palju korda.

¹⁷Elijah was a man like affected as we, and with prayer he did pray — not to rain, and it did not rain upon the land three years and six months;

¹⁷Eelija oli meiesugune inimene, ent ta palvetas püsivalt, et ei sajaks vihma, ning kolm aastat ja kuus kuud ei sadanud piiskagi vihma maa peale.

¹⁸and again he did pray, and the heaven did give rain, and the land did bring forth her fruit.

¹⁸Siis ta palvetas taas ja taevas andis vihma ning maa laskis tärgata oma viljal.

¹⁹Brethren, if any among you may go astray from the truth, and any one may turn him back,

¹⁹Mu vennad, kui keegi teist on ära eksinud tõest ning keegi pöörab ta tagasi,

²⁰let him know that he who did turn back a sinner from the straying of his way shall save a soul from death, and shall cover a multitude of sins.

²⁰siis ta teadku: see, kes patuse pöörab ta eksiteelt, päästab tema hinge surmast ja katab kinni pattude hulga.