¹And it cometh to pass, in those days, when there is no king in Israel, that there is a man a Levite, a sojourner in the sides of the hill-country of Ephraim, and he taketh to him a wife, a concubine, out of Beth-Lehem-Judah;

¹Ja neil päevil, kui Iisraelis ei olnud kuningat, elas keegi leviit võõrana Efraimi mäestikus kõrvalises kohas ja võttis enesele liignaise Petlemmast Juudamaalt.

²and commit whoredom against him doth his concubine, and she goeth from him unto the house of her father, unto Beth-Lehem-Judah, and is there days — four months.

²Aga tema liignaine vihastas ta peale ja läks tema juurest ära oma isakotta Petlemma Juudamaale ning oli seal neli kuud.

³And her husband riseth and goeth after her, to speak unto her heart, to bring her back, and his young man [is] with him, and a couple of asses; and she bringeth him into the house of her father, and the father of the young woman seeth him, and rejoiceth to meet him.

³Siis ta mees võttis kätte ja läks temale järele, et rääkida temale südamesse ja tuua ta tagasi; mehega koos oli ta teener ja eeslipaar. Naine viis tema oma isakotta ja kui nooriku isa teda nägi, siis tuli ta rõõmsasti temale vastu.

⁴And keep hold on him doth his father-in-law, father of the young woman, and he abideth with him three days, and they eat and drink, and lodge there.

⁴Ja tema äi, nooriku isa, pidas teda kinni, nõnda et ta jäi tema juurde kolmeks päevaks; nad sõid ja jõid ning ööbisid seal.

⁵And it cometh to pass, on the fourth day, that they rise early in the morning, and he riseth to go, and the father of the young woman saith unto his son-in-law, `Support thy heart with a morsel of bread, and afterward ye go on.`

⁵Neljandal päeval tõusid nad hommikul vara teeleminekuks, aga nooriku isa ütles oma väimehele: 'Toeta oma südant leivapalukesega, pärast seda võite siis minna!'

⁶And they sit and eat both of them together, and drink, and the father of the young woman saith unto the man, `Be willing, I pray thee, and lodge all night, and let thy heart be glad.`

⁶Ja nad istusid ning sõid ja jõid üheskoos; siis ütles nooriku isa mehele: 'Ole ometi nõus ja jää ööseks, ja su süda olgu rõõmus!'

⁷And the man riseth to go, and his father-in-law presseth on him, and he turneth back and lodgeth there.

⁷Aga mees tõusis minekule; siis ta äi käis temale väga peale ja ta pöördus ümber ning jäi ööseks sinna.

⁸And he riseth early in the morning, on the fifth day, to go, and the father of the young woman saith, `Support, I pray thee, thy heart;` and they have tarried till the turning of the day, and they eat, both of them.

⁸Ja ta tõusis viienda päeva hommikul vara teeleminekuks, aga nooriku isa ütles temale: 'Toeta oma südant ja viibige kuni päevaloodeni!' Ja nad sõid kahekesi.

⁹And the man riseth to go, he and his concubine, and his young man, and his father-in-law, father of the young woman, saith to him, `Lo, I pray thee, the day hath fallen toward evening, lodge all night, I pray thee; lo, the declining of the day! lodge here, and let thine heart be glad — and ye have risen early to-morrow for your journey, and thou hast gone to thy tent.`

⁹Siis tõusis mees minekule, tema ja ta liignaine ja ta teener, aga tema äi, nooriku isa, ütles talle: 'Vaata ometi, päev kaldub õhtusse! Jääge ööseks, näe, päev on ju lõppemas! Jää ööseks siia ja su süda olgu rõõmus! Aga homme tõuske vara teeleminekuks, et sa jõuaksid oma telki!'

¹⁰And the man hath not been willing to lodge all night, and he riseth, and goeth, and cometh in till over-against Jebus (It [is] Jerusalem), and with him [are] a couple of asses saddled; and his concubine [is] with him.

¹⁰Aga mees ei tahtnud jääda ööseks, vaid tõusis ja läks ning jõudis Jebuusi, see on Jeruusalemma kohale; temal oli kaasas saduldatud eeslipaar, samuti oli ta liignaine koos temaga.

¹¹They [are] near Jebus, and the day hath gone greatly down, and the young man saith unto his lord, `Come, I pray thee, and we turn aside unto this city of the Jebusite, and lodge in it.`

¹¹Kui nad olid Jebuusi juures, oli päike juba väga madalal ja teener ütles oma isandale: 'Tule nüüd, põikame sellesse jebuuslaste linna ja jääme sinna ööseks!'

¹²And his lord saith unto him, `Let us not turn aside unto the city of a stranger, that is not of the sons of Israel, thither, but we have passed over unto Gibeah.`

¹²Aga ta isand ütles temale: 'Me ei pöördu mitte võõraste linna, kes pole Iisraeli laste hulgast, vaid läheme edasi Gibeasse!'

¹³And he saith to his young man, `Come, and we draw near to one of the places, and have lodged in Gibeah, or in Ramah.`

¹³Ja ta ütles oma teenrile: 'Tule, et jõuaksime ühte neist paikadest ja saaksime ööbida Gibeas või Raamas!'

¹⁴And they pass over, and go on, and the sun goeth in upon them near Gibeah, which is to Benjamin;

¹⁴Siis nad läksid sealt mööda ja käisid edasi ning päike loojus, kui nad olid Benjaminile kuuluva Gibea ligidal.

¹⁵and they turn aside there to go in to lodge in Gibeah, and he goeth in and sitteth in a broad place of the city, and there is no man gathering them into the house to lodge.

¹⁵Ja nad põikasid sinna, et minna Gibeasse öömajale; ta tuli ja jäi linna turule, sest ei olnud kedagi, kes oleks neid võtnud oma kotta öömajale.

¹⁶And lo, a man, an aged one, hath come from his work from the field in the evening, and the man [is] of the hill-country of Ephraim, and he [is] a sojourner in Gibeah, and the men of the place [are] Benjamites.

¹⁶Aga vaata, õhtul tuli üks vana mees väljalt töölt; see mees oli Efraimi mäestikust ja elas võõrana Gibeas; selle paiga mehed olid aga benjaminlased.

¹⁷And he lifteth up his eyes, and seeth the man, the traveller, in a broad place of the city, and the aged man saith, `Whither goest thou? and whence comest thou?`

¹⁷Ja tõstes oma silmad üles ning nähes teekäijat meest linna turul, ütles vana mees: 'Kuhu sa lähed ja kust sa tuled?'

¹⁸And he saith unto him, `We are passing over from Beth-Lehem-Judah unto the sides of the hill-country of Ephraim — thence I [am], and I go unto Beth-Lehem-Judah; and to the house of Jehovah I am going, and there is no man gathering me into the house,

¹⁸Ja ta vastas temale: 'Me oleme teel Petlemmast Juudamaalt Efraimi mäestiku ääremaile, sest ma olen sealt; ma käisin Petlemmas Juudamaal ja olen minemas Issanda koja poole; aga keegi ei võta mind oma kotta.

¹⁹and both straw and provender are for our asses, and also bread and wine there are for me, and for thy handmaid, and for the young man with thy servants; there is no lack of anything.`

¹⁹Meie eeslite jaoks on niihästi õlgi kui toitu, nõndasamuti on mul ka leiba ja veini; su teenijal ja poisil, kes on koos su sulasega, ei puudu midagi.'

²⁰And the old man saith, `Peace to thee; only, all thy lack [is] on me, only in the broad place lodge not.`

²⁰Siis ütles vana mees: 'Rahu olgu sulle! Igatahes on mul olemas kõik, mis sul on vaja, ära ainult jää ööseks turule!'

²¹And he bringeth him in to his house, and mixeth [food] for the asses, and they wash their feet, and eat and drink.

²¹Ja ta viis tema oma kotta ning segas eeslitele toitu; ja nad pesid oma jalgu ning sõid ja jõid.

²²They are making their heart glad, and lo, men of the city, men — sons of worthlessness — have gone round about the house, beating on the door, and they speak unto the old man, the master of the house, saying, `Bring out the man who hath come unto thine house, and we know him.`

²²Aga kui nende südamed olid rõõmsad, vaata, siis piirasid linna mehed, kõlvatud mehed, koja ümber, tagusid ukse pihta ja rääkisid vanale mehele, koja omanikule, öeldes: 'Too välja see mees, kes tuli su kotta, ja me pruugime teda!'

²³And the man, the master of the house, goeth out unto them, and saith unto them, `Nay, my brethren, do not evil, I pray you, after that this man hath come in unto my house, do not this folly;

²³Siis läks mees, koja omanik, välja nende juurde ja ütles neile: 'Ei, mu vennad, ärge tehke kurja, sellepärast et see mees tuli mu kotta! Ärge tehke niisugust jäledust!

²⁴lo, my daughter, the virgin, and his concubine, let me bring them out, I pray you, and humble ye them, and do to them that which is good in your eyes, and to this man do not this foolish thing.`

²⁴Vaata, siin on mu neitsilik tütar ja selle mehe liignaine! Ma toon nemad välja, magatage neid ja talitage nendega, nagu teie silmis hea on! Aga selle mehega ärge tehke seda jäledust!'

²⁵And the men have not been willing to hearken to him, and the man taketh hold on his concubine, and bringeth [her] out unto them without, and they know her, and roll themselves upon her all the night, till the morning, and send her away in the ascending of the dawn;

²⁵Ent mehed ei tahtnud teda kuulata; siis haaras mees oma liignaise ja viis ta õue nende juurde; nad ühtisid naisega ja tarvitasid tema kallal vägivalda kogu öö kuni hommikuni, ja lasksid tal minna, kui hakkas koitma.

²⁶and the woman cometh in at the turning of the morning, and falleth at the opening of the man`s house, where her lord [is], till the light.

²⁶Ja naine tuli hommiku koites ning langes selle mehe koja ukse ette, kus ta isand oli, jäädes sinna, kuni läks valgeks.

²⁷And her lord riseth in the morning, and openeth the doors of the house, and goeth out to go on his way, and lo, the woman, his concubine, is fallen at the opening of the house, and her hands [are] on the threshold,

²⁷Kui tema isand hommikul tõusis ja avas koja uksed ja tuli välja, et minna oma teekonnale, vaata, siis lamas naine, tema liignaine, koja ukse ees ja ta käed olid läve peal.

²⁸and he saith unto her, `Rise, and we go;` and there is none answering, and he taketh her on the ass, and the man riseth and goeth to his place,

²⁸Ta ütles naisele: 'Tõuse ja lähme!' Aga too ei vastanud. Siis tõstis mees ta eesli selga, võttis kätte ja läks koju.

²⁹and cometh in unto his house, and taketh the knife, and layeth hold on his concubine, and cutteth her in pieces to her bones — into twelve pieces, and sendeth her into all the border of Israel.

²⁹Ja kui ta jõudis oma kotta, siis võttis ta noa, haaras oma liignaise ja lõikas tema luid-liikmeid mööda kaheteistkümneks tükiks ning läkitas need Iisraeli kõigisse paigusse.

³⁰And it hath come to pass, every one who seeth hath said, `There hath not been — yea, there hath not been seen like this, from the day of the coming up of the sons of Israel out of the land of Egypt till this day; set your [heart] upon it, take counsel, and speak.`

³⁰Ja igaüks, kes seda nägi, ütles: 'Midagi niisugust ei ole sündinud ega nähtud alates sellest ajast, kui Iisraeli lapsed tulid Egiptusemaalt, kuni tänapäevani. Mõelge sellele, pidage nõu ja kõnelge!'