¹Remember, O Jehovah, what hath befallen us, Look attentively, and see our reproach.

¹Mõtle, Issand, sellele, mis on meiega juhtunud, vaata ja näe meie teotust!

²Our inheritance hath been turned to strangers, Our houses to foreigners.

²Meie pärisosa on läinud võõraste, meie kojad muulaste kätte.

³Orphans we have been — without a father, our mothers [are] as widows.

³Me oleme jäänud orbudeks, isatuiks, meie emad on lesed.

⁴Our water for money we have drunk, Our wood for a price doth come.

⁴Vett me joome raha eest, puid me saame ostes.

⁵For our neck we have been pursued, We have laboured — there hath been no rest for us.

⁵Jälitajad on meil kaela peal, me väsime, meile ei anta asu.

⁶[To] Egypt we have given a hand, [To] Asshur, to be satisfied with bread.

⁶Egiptusele ja Assurile me andsime käe, et saada kõhutäit leiba.

⁷Our fathers have sinned — they are not, We their iniquities have borne.

⁷Meie vanemad tegid pattu: neid ei ole enam. Meie kanname nende süüd.

⁸Servants have ruled over us, A deliverer there is none from their hand.

⁸Orjad valitsevad meie üle, ei ole nende käest lahtikiskujat.

⁹With our lives we bring in our bread, Because of the sword of the wilderness.

⁹Elu ohustades toome enestele leiba, sest kõrbes on mõõk.

¹⁰Our skin as an oven hath been burning, Because of the raging of the famine.

¹⁰Meie nahk hõõgub nagu ahi näljakõrvetuste pärast.

¹¹Wives in Zion they have humbled, Virgins — in cities of Judah.

¹¹Siionis on naised raisatud ja Juuda linnades neitsid.

¹²Princes by their hand have been hanged, The faces of elders have not been honoured.

¹²Vürstid on poodud nende käe läbi, vanade vastu ei ole olnud austust.

¹³Young men to grind they have taken, And youths with wood have stumbled.

¹³Noored mehed peavad ajama käsikivi ja poisid komistavad puukoorma all.

¹⁴The aged from the gate have ceased, Young men from their song.

¹⁴Vanemad on kadunud väravast, noorukid pillimängude juurest.

¹⁵Ceased hath the joy of our heart, Turned to mourning hath been our dancing.

¹⁵On lõppenud meie südame rõõm, meie tants on muutunud leinaks.

¹⁶Fallen hath the crown [from] our head, Wo [is] now to us, for we have sinned.

¹⁶Kroon on langenud meie peast. Häda meile, et oleme pattu teinud!

¹⁷For this hath our heart been sick, For these have our eyes been dim.

¹⁷Seepärast on meie süda haige, nende asjade pärast on meie silmad jäänud pimedaks,

¹⁸For the mount of Zion — that is desolate, Foxes have gone up on it.

¹⁸Siioni mäe pärast, mis on nii laastatud, et seal luusivad rebased.

¹⁹Thou, O Jehovah, to the age remainest, Thy throne to generation and generation.

¹⁹Sina, Issand, valitsed igavesti, sinu aujärg jääb põlvest põlve.

²⁰Why for ever dost Thou forget us? Thou forsakest us for length of days!

²⁰Mispärast sa tahad meid unustada alatiseks, meid maha jätta pikaks ajaks?

²¹Turn us back, O Jehovah, unto Thee, And we turn back, renew our days as of old.

²¹Too meid, Issand, tagasi enese juurde, siis me pöördume! Uuenda meie päevi nagu muiste!

²²For hast Thou utterly rejected us? Thou hast been wroth against us — exceedingly?

²²Või oled sa meid tõuganud hoopis ära, vihastunud meie peale üliväga?