¹And gathered together unto him are the Pharisees, and certain of the scribes, having come from Jerusalem,

¹Ja kui variserid ja mõned kirjatundjad, kes olid tulnud Jeruusalemmast, kogunesid Jeesuse juurde,

²and having seen certain of his disciples with defiled hands — that is, unwashed — eating bread, they found fault;

²nägid nad mõnda tema jüngritest pühitsemata, see tähendab pesemata kätega leiba söövat.

³for the Pharisees, and all the Jews, if they do not wash the hands to the wrist, do not eat, holding the tradition of the elders,

³Variserid ja kõik juudid söövad ju alles siis, kui on kamalutäie veega käsi pesnud, kuna nad peavad kinni esivanemate pärimusest.

⁴and, [coming] from the market-place, if they do not baptize themselves, they do not eat; and many other things there are that they received to hold, baptisms of cups, and pots, and brazen vessels, and couches.

⁴Ja kui nad tulevad turult, siis nad ei söö enne, kui on käsi loputanud, ja on palju muud, mida nad on võtnud pidada: karikate ja kausside ja katelde [ja lavatsite] pesemist.

⁵Then question him do the Pharisees and the scribes, `Wherefore do thy disciples not walk according to the tradition of the elders, but with unwashed hands do eat the bread?`

⁵Ja variserid ja kirjatundjad küsisid Jeesuselt: 'Miks sinu jüngrid ei käi esivanemate pärimuse järgi, vaid võtavad leiba pühitsemata kätega?'

⁶and he answering said to them — `Well did Isaiah prophesy concerning you, hypocrites, as it hath been written, This people with the lips doth honor Me, and their heart is far from Me;

⁶Aga Jeesus ütles neile: 'Kui hästi on teist, silmakirjatsejatest, ennustanud Jesaja, nõnda nagu on kirjutatud: 'See rahvas austab mind huultega, nende süda on aga minust kaugel.

⁷and in vain do they worship Me, teaching teachings, commands of men;

⁷Ilmaaegu nad teenivad mind, õpetades õpetusena inimeste käskimisi.'

⁸for, having put away the command of God, ye hold the tradition of men, baptisms of pots and cups; and many other such like things ye do.`

⁸Te jätate kõrvale Jumala käsu ja peate inimeste pärimust.'

⁹And he said to them, `Well do ye put away the command of God that your tradition ye may keep;

⁹Ja Jeesus ütles neile: 'Kui osavasti te teete Jumala käsu tühjaks, et aga kindlustada oma pärimust!

¹⁰for Moses said, Honour thy father and thy mother; and, He who is speaking evil of father or mother — let him die the death;

¹⁰Mooses ütles ju: 'Austa oma isa ja oma ema!' ja 'Kes isa või ema sajatab, peab surma surema!',

¹¹and ye say, If a man may say to father or to mother, Korban (that is, a gift), [is] whatever thou mayest be profited out of mine,

¹¹teie aga ütlete: Kui inimene ütleb isale või emale: 'Mis sinul iganes oleks minu käest saada, on korban', see tähendab: templile pühendatud ohvriand,

¹²and no more do ye suffer him to do anything for his father or for his mother,

¹²siis ei lase teie teda enam midagi teha isa või ema heaks,

¹³setting aside the word of God for your tradition that ye delivered; and many such like things ye do.`

¹³muutes Jumala sõna kehtetuks oma pärimusega, mille te olete pärinud. Ja te teete palju niisugust.'

¹⁴And having called near all the multitude, he said to them, `Hearken to me, ye all, and understand;

¹⁴Ja kui Jeesus oli taas rahvahulga enda juurde kutsunud, ütles ta neile: 'Kuulge mind kõik ja mõistke!

¹⁵there is nothing from without the man entering into him that is able to defile him, but the things coming out from him, those are the things defiling the man.

¹⁵Väljaspool inimest ei ole midagi, mis tema sisse minnes võiks teda rüvetada, vaid see, mis inimesest välja tuleb, rüvetab inimest.

¹⁶If any hath ears to hear — let him hear.`

¹⁶[Kui kellelgi on kõrvad kuulda, kuulgu!]'

¹⁷And when he entered into a house from the multitude, his disciples were questioning him about the simile,

¹⁷Kui Jeesus läks rahvahulga keskelt koju, küsisid ta jüngrid temalt selle tähendamissõna tähendust.

¹⁸and he saith to them, `So also ye are without understanding! Do ye not perceive that nothing from without entering into the man is able to defile him?

¹⁸Ja tema ütles neile: 'Kas teiegi olete mõistmatud? Kas te ei saa aru, et miski väljast inimesse tulev ei saa teda rüvetada,

¹⁹because it doth not enter into his heart, but into the belly, and into the drain it doth go out, purifying all the meats.`

¹⁹sest see ei lähe tema südamesse, vaid kõhtu ja tuleb jälle välja?' Sel viisil kuulutas Jeesus puhtaks kõik toidud.

²⁰And he said — `That which is coming out from the man, that doth defile the man;

²⁰Aga ta ütles: 'Mis inimesest välja tuleb, see rüvetab inimest,

²¹for from within, out of the heart of men, the evil reasonings do come forth, adulteries, whoredoms, murders,

²¹sest seest, inimese südamest, tuleb välja halbu arutlusi, hooramist, vargust, tapmist,

²²thefts, covetous desires, wickedness, deceit, arrogance, an evil eye, evil speaking, pride, foolishness;

²²abielurikkumist, ahnitsemist, kurjust, kavalust, liiderlikkust, kadedust, pühaduseteotust, kõrkust, rumalust -

²³all these evils do come forth from within, and they defile the man.`

²³kõik need pahed tulevad seest välja, ja need rüvetavad inimest.'

²⁴And from thence having risen, he went away to the borders of Tyre and Sidon, and having entered into the house, he wished none to know, and he was not able to be hid,

²⁴Aga Jeesus tõusis ja läks sealt ära Tüürose alale. Ja ta läks sisse ühte majja, soovides, et keegi ei tunneks teda ära. Ent ta ei saanud jääda varju,

²⁵for a woman having heard about him, whose little daughter had an unclean spirit, having come, fell at his feet, —

²⁵sest otsekohe tuli üks naine, kes oli temast kuulnud, kelle tütrekesel oli rüve vaim, ning langes ta jalge ette.

²⁶and the woman was a Greek, a Syro-Phenician by nation — and was asking him, that the demon he may cast forth out of her daughter.

²⁶Aga see naine oli kreeklanna, pärit Sürofoiniikiast, ja see palus teda, et ta ajaks kurja vaimu tema tütrest välja.

²⁷And Jesus said to her, `Suffer first the children to be filled, for it is not good to take the children`s bread, and to cast [it] to the little dogs.`

²⁷Ja Jeesus ütles talle: 'Lase esmalt lastel saada kõhud täis, ei ole ju ilus võtta laste leiba ja visata koerakestele!'

²⁸And she answered and saith to him, `Yes, sir; for the little dogs also under the table do eat of the children`s crumbs.`

²⁸Naine aga vastas talle: 'Issand, koerakesed ju söövad laua all laste raasukesi!'

²⁹And he said to her, `Because of this word go; the demon hath gone forth out of thy daughter;`

²⁹Ja Jeesus ütles talle: 'Sellesama sõna pärast mine! Kuri vaim on sinu tütrest ära läinud!'

³⁰and having come away to her house, she found the demon gone forth, and the daughter laid upon the couch.

³⁰Ja naine läks koju ja leidis lapse voodis magamas ja kurja vaimu olevat lahkunud.

³¹And again, having gone forth from the coasts of Tyre and Sidon, he came unto the sea of Galilee, through the midst of the coasts of Decapolis,

³¹Ja Jeesus lahkus Tüürose alalt ja tuli läbi Siidoni Galilea järve äärde, Kümnelinnamaa piirkonna keskele.

³²and they bring to him a deaf, stuttering man, and they call on him that he may put the hand on him.

³²Ja tema juurde toodi kurt ja kidakeelne ning paluti teda, et ta paneks oma käe ta peale.

³³And having taken him away from the multitude by himself, he put his fingers to his ears, and having spit, he touched his tongue,

³³Ja Jeesus võttis ta rahvahulgast kõrvale, pistis oma sõrmed ta kõrvadesse, sülitas ja puudutas ta keelt

³⁴and having looked to the heaven, he sighed, and saith to him, `Ephphatha,` that is, `Be thou opened;`

³⁴ning üles taevasse vaadates õhkas ja ütles talle: 'Effata!', see on 'Avane!'

³⁵and immediately were his ears opened, and the string of his tongue was loosed, and he was speaking plain.

³⁵ja ta kõrvad avanesid kohe ja ta keelekütke pääses valla ning ta rääkis korralikult.

³⁶And he charged them that they may tell no one, but the more he was charging them, the more abundantly they were proclaiming [it],

³⁶Ja Jeesus keelas neid, et nad ei räägiks sellest kellelegi, aga mida enam ta neid keelas, seda enam nad jutustasid.

³⁷and they were being beyond measure astonished, saying, `Well hath he done all things; both the deaf he doth make to hear, and the dumb to speak.`

³⁷Ja nad olid üliväga vapustatud ja ütlesid: 'Kõik on ta teinud hästi, ta paneb ju kurdid kuulma ja keeletud rääkima!'