¹And it cometh to pass, in the month of Nisan, the twentieth year of Artaxerxes the king, wine [is] before him, and I lift up the wine, and give to the king, and I had not been sad before him;

¹Ja niisanikuus, kuningas Artahsasta kahekümnendal aastal, oli tema ees vein; mina tõin veini ja andsin kuningale. Kuna ma tema palge ees ei olnud iialgi olnud kurb,

²and the king saith to me, `Wherefore [is] thy face sad, and thou not sick? this is nothing except sadness of heart;` and I fear very much,

²siis kuningas ütles mulle: 'Mispärast sa oled kurva näoga? Ega sa ometi haige ole? See ei ole muud kui südame kurbus.' Siis ma kartsin üliväga

³and say to the king, `Let the king to the age live! wherefore should not my face be sad, when the city, the place of the graves of my fathers, [is] a waste, and its gates have been consumed with fire?`

³ja ütlesin kuningale: 'Kuningas elagu igavesti! Miks ma ei peaks olema kurva näoga, kui see linn, kus on mu vanemate hauad, on varemeis ja selle väravad on tulega põletatud?'

⁴And the king saith to me, `For what art thou seeking?` and I pray unto the God of the heavens,

⁴Siis küsis kuningas minult: 'Mida sa nüüd soovid?' Aga mina palusin taeva Jumalat

⁵and say to the king, `If to the king [it be] good, and if thy servant be pleasing before thee, that thou send me unto Judah, unto the city of the graves of my fathers, and I built it.`

⁵ja ütlesin kuningale: 'Kui kuningas heaks arvab ja su sulane on sulle meelepärane, siis läkita mind Juudamaale, mu vanemate haudade linna, et ma saaksin selle üles ehitada!'

⁶And the king saith to me (and the queen is sitting near him), `How long is thy journey? and when dost thou return?` and it is good before the king, and he sendeth me away, and I set to him a time.

⁶Siis kuningas, kelle kõrval istus kuninganna, küsis minult: 'Kui kaua su teekond kestab ja millal sa tagasi tuled?' Kui ma nimetasin temale vastava aja, siis oli see kuningale meele järgi ja ta läkitas mind.

⁷And I say to the king, `If to the king [it be] good, letters let be given to me for the governors beyond the River, that they let me pass over till that I come in unto Judah:

⁷Ja ma ütlesin kuningale: 'Kui kuningas heaks arvab, siis antagu mulle kaasa kirjad maavalitsejaile teisel pool Frati jõge, et nad laseksid mu läbi, kuni ma jõuan Juudamaale,

⁸and a letter unto Asaph, keeper of the paradise that the king hath, that he give to me trees for beams [for] the gates of the palace that the house hath, and for the wall of the city, and for the house into which I enter;` and the king giveth to me, according to the good hand of my God upon me.

⁸nõndasamuti kiri Aasafile, kuninga metsaülemale, et ta annaks mulle puid templipalee väravate ehitamiseks ja linna müüri ning koja jaoks, kuhu ma asun.' Ja kuningas andis mulle need, sest mu peal oli mu Jumala hea käsi.

⁹And I come in unto the governors beyond the River, and give to them the letters of the king; and the king sendeth with me heads of a force, and horsemen;

⁹Siis ma tulin maavalitsejate juurde teisele poole Frati jõge ja andsin neile kuninga kirjad; ja kuningas oli koos minuga läkitanud väepealikuid ja ratsanikke.

¹⁰and Sanballat the Horonite heareth, and Tobiah the servant, the Ammonite, and it is evil to them — a great evil — that a man hath come in to seek good for the sons of Israel.

¹⁰Aga kui Sanballat, hooronlane, ja ametnik Toobija, ammonlane, seda kuulsid, siis pahandas see neid väga, et keegi oli tulnud nõutama head Iisraeli lastele.

¹¹And I come in unto Jerusalem, and I am there three days,

¹¹Ja kui ma olin jõudnud Jeruusalemma ning olin seal olnud kolm päeva,

¹²and I rise by night, I and a few men with me, and have not declared to a man what my God is giving unto my heart to do for Jerusalem, and there is no beast with me except the beast on which I am riding.

¹²siis ma tõusin öösel üles, mina ja mõned mehed koos minuga, ilma et ma kellelegi oleksin rääkinud, mis Jumal mu südamesse oli pannud Jeruusalemma heaks teha; ka ei olnud mul kaasas muud looma kui see, kellega ma ise ratsutasin.

¹³And I go out through the gate of the valley by night, and unto the front of the fountain of the dragon, and unto the gate of the dunghill, and I am measuring about the walls of Jerusalem, that are broken down, and its gates consumed with fire.

¹³Ja ma läksin öösel Oruväravast välja Loheallika poole ja Sõnnikuvärava juurde, ja vaatlesin Jeruusalemma müüre, mis olid maha kistud, ja selle väravaid, mis olid tulega põletatud.

¹⁴And I pass over unto the gate of the fountain, and unto the pool of the king, and there is no place for the beast under me to pass over,

¹⁴Ja ma läksin edasi Allikavärava ja Kuningatiigi juurde; aga seal ei olnud eeslil, kelle seljas ma istusin, edasipääsuks maad.

¹⁵and I am going up through the brook by night, and am measuring about the wall, and turn back, and come in through the gate of the valley, and turn back.

¹⁵Siis ma läksin öösel orgu mööda ülespoole ja vaatlesin müüri; seejärel ma pöördusin ümber ja tulin tagasi tulles Oruväravast sisse.

¹⁶And the prefects have not known whither I have gone, and what I am doing; and to the Jews, and to the priests, and to the freemen, and to the prefects, and to the rest of those doing the work, hitherto I have not declared [it];

¹⁶Aga ülemad ei teadnud, kuhu ma läksin ja mis ma tegin, sest ma ei olnud senini seda avaldanud ei juutidele ega preestritele, ei suurnikele ega ülemaile, ka mitte muile, kes seda tööd pidid tegema.

¹⁷and I say unto them, `Ye are seeing the evil that we are in, in that Jerusalem [is] waste, and its gates have been burnt with fire; come and we build the wall of Jerusalem, and we are not any more a reproach.`

¹⁷Aga nüüd ma ütlesin neile: 'Te näete, missuguses õnnetuses me oleme, kuidas Jeruusalemm on varemeis ja selle väravad on tulega põletatud. Mingem ja ehitagem üles Jeruusalemma müür, et meid enam ei teotataks!'

¹⁸And I declare to them the hand of my God that is good upon me, and also the words of the king that he said to me, and they say, `Let us rise, and we have built;` and they strengthen their hands for good.

¹⁸Ja ma jutustasin neile, kuidas mu peal oli olnud mu Jumala hea käsi, ja ka neist sõnadest, mis kuningas mulle oli öelnud. Siis nad ütlesid: 'Võtkem kätte ja ehitagem!' Ja nad kinnitasid oma käsi selleks heaks tööks.

¹⁹And Sanballat the Horonite heareth, and Tobiah the servant, the Ammonite, and Geshem the Arabian, and they mock at us, and despise us, and say, `What [is] this thing that ye are doing? against the king are ye rebelling?`

¹⁹Aga kui hooronlane Sanballat ja ammonlane, ametnik Toobija, ja araablane Gesem seda kuulsid, siis nad pilkasid meid, osutasid meile põlgust ja küsisid: 'Mis see on, mida te teete? Kas tahate kuningale vastu hakata?'

²⁰And I return them word, and say to them, `The God of the heavens — He doth give prosperity to us, and we His servants rise and have built; and to you there is no portion, and right, and memorial in Jerusalem.`

²⁰Siis ma vastasin ja ütlesin neile: 'Taeva Jumal annab meile kordamineku, ja meie, tema sulased, võtame kätte ja ehitame! Aga teil ei ole osa, õigust ega mälestust Jeruusalemmas!'