¹And Balaam saith unto Balak, `Build for me in this [place] seven altars, and make ready for me in this [place] seven bullocks and seven rams.`

¹Ja Bileam ütles Baalakile: 'Ehita mulle siia seitse altarit ja muretse mulle siia seitse härjavärssi ja seitse jäära!'

²And Balak doth as Balaam hath spoken, and Balak — Balaam also — offereth a bullock and a ram on the altar,

²Ja Baalak tegi, nagu Bileam ütles; ja Baalak ja Bileam ohverdasid igal altaril härjavärsi ja jäära.

³and Balaam saith to Balak, `Station thyself by thy burnt-offering and I go on, it may be Jehovah doth come to meet me, and the thing which He sheweth me — I have declared to thee;` and he goeth [to] a high place.

³Ja Bileam ütles Baalakile: 'Jää oma põletusohvri juurde, mina aga lähen sinna! Vahest Issand tuleb mulle vastu. Ja mida tema mulle ilmutab, seda ma ütlen sinule.' Ja ta läks lagedale künkale.

⁴And God cometh unto Balaam, and he saith unto Him, `The seven altars I have arranged, and I offer a bullock and a ram on the altar;`

⁴Ja Jumal tuli vastu Bileamile, kes ütles temale: 'Ma püstitasin need seitse altarit ning ohverdasin igal altaril härjavärsi ja jäära.'

⁵and Jehovah putteth a word in the mouth of Balaam, and saith, `Turn back unto Balak, and thus thou dost speak.`

⁵Ja Issand pani Bileamile sõnad suhu ning ütles: 'Mine tagasi Baalaki juurde ja räägi nõnda!'

⁶And he turneth back unto him, and lo, he is standing by his burnt-offering, he and all the princes of Moab.

⁶Siis ta läks tagasi tema juurde, ja vaata, ta seisis oma põletusohvri juures, tema ja kõik Moabi vürstid.

⁷And he taketh up his simile, and saith: `From Aram he doth lead me — Balak king of Moab; From mountains of the east: Come — curse for me Jacob, And come — be indignant [with] Israel.

⁷Siis ta hakkas lausuma ja ütles: 'Aramist tõi mind Baalak, ida mägedelt Moabi kuningas: 'Tule, nea mulle Jaakob, tule sajata Iisraeli!'

⁸What — do I pierce? — God hath not pierced! And what — am I indignant? — Jehovah hath not been indignant!

⁸Kuidas ma võiksin needa, keda Jumal ei nea? Ja kuidas ma võiksin sajatada, keda Issand ei sajata?

⁹For from the top of rocks I see it, And from heights I behold it; Lo a people! alone it doth tabernacle, And among nations doth not reckon itself.

⁹Sest ma näen teda kaljude tipust ja vaatan küngastelt: ennäe rahvast, kes elab eraldi ega arva ennast paganate hulka.

¹⁰Who hath counted the dust of Jacob, And the number of the fourth of Israel? Let me die the death of upright ones, And let my last end be like his!`

¹⁰Kes loendab Jaakobi põrmu ja kes arvab kokku Iisraeli tolmukübemed? Mu hing surgu õiglaste surma ja mu lõpp olgu nagu temal!'

¹¹And Balak saith unto Balaam, `What hast thou done to me? to pierce mine enemies I have taken thee — and lo, thou hast certainly blessed;`

¹¹Siis Baalak ütles Bileamile: 'Mis sa mulle tegid? Ma tõin sind oma vaenlasi needma, ja vaata, sa oled neid hoopis õnnistanud!'

¹²and he answereth and saith, `That which Jehovah doth put in my mouth — it do I not take heed to speak?`

¹²Aga tema vastas ja ütles: 'Kas ma ei peaks ustavalt rääkima seda, mis Issand mu suhu paneb?'

¹³And Balak saith unto him, `Come, I pray thee, with me unto another place, whence thou dost see it, only its extremity thou dost see, and all of it thou dost not see, and pierce it for me thence;`

¹³Siis Baalak ütles temale: 'Tule nüüd koos minuga teise paika, kust sa näed seda rahvast. Sa näed küll ainult ta äärt, sa ei näe teda kogu ulatuses, aga nea ta mulle sealt!'

¹⁴and he taketh him [to] the field of Zophim, unto the top of Pisgah, and buildeth seven altars, and offereth a bullock and a ram on the altar.

¹⁴Ja ta võttis tema kaasa valvurite väljakule, Pisgaa mäetippu, ehitas seitse altarit ning ohverdas igal altaril härjavärsi ja jäära.

¹⁵And he saith unto Balak, `Station thyself here by thy burnt-offering, and I — I meet [Him] there;`

¹⁵Siis Bileam ütles Baalakile: 'Jää siia oma põletusohvri juurde, mina lähen sinna kohtamisele!'

¹⁶and Jehovah cometh unto Balaam, and setteth a word in his mouth, and saith, `Turn back unto Balak, and thus thou dost speak.`

¹⁶Ja Issand tuli Bileamile vastu, pani temale sõnad suhu ja ütles: 'Mine tagasi Baalaki juurde ja räägi nõnda!'

¹⁷And he cometh unto him, and lo, he is standing by his burnt-offering, and the princes of Moab with him, and Balak saith to him: `What hath Jehovah spoken?`

¹⁷Siis ta tuli tema juurde, ja vaata, ta seisis oma põletusohvri juures ja koos temaga Moabi vürstid. Ja Baalak küsis temalt: 'Mis Issand rääkis?'

¹⁸And he taketh up his simile, and saith: `Rise, Balak, and hear; Give ear unto me, son of Zippor!

¹⁸Siis ta hakkas rääkima ja ütles: 'Tõuse, Baalak, ja kuule, pane mind tähele, Sippori poeg!

¹⁹God [is] not a man — and lieth, And a son of man — and repenteth! Hath He said — and doth He not do [it]? And spoken — and doth He not confirm it?

¹⁹Jumal ei ole inimene, et ta valetaks, inimlaps, et ta kahetseks. Kas tema ütleb, aga ei tee, või räägib, aga ei vii täide?

²⁰Lo, to bless I have received: Yea, He blesseth, and I [can]not reverse it.

²⁰Vaata, mind on kästud õnnistada. Tema on õnnistanud, mina ei saa seda tagasi võtta.

²¹He hath not beheld iniquity in Jacob, Nor hath He seen perverseness in Israel; Jehovah his God [is] with him, And a shout of a king [is] in him.

²¹Ei märgata häda Jaakobis ega nähta õnnetust Iisraelis. Issand, ta Jumal, on temaga ja rõõmuhääl kuningast tema keskel.

²²God is bringing them out from Egypt, As the swiftness of a Reem is to him;

²²Jumal, kes tõi nad Egiptusest, on neile otsekui sarved metshärjale.

²³For no enchantment [is] against Jacob, Nor divination against Israel, At the time it is said of Jacob and Israel, What hath God wrought!

²³Sellepärast ei ole lausumist Jaakobi vastu ega loitsimist Iisraeli vastu. Küll öeldakse Jaakobist ja Iisraelist: Vaata, mis Jumal on teinud!

²⁴Lo, the people as a lioness riseth, And as a lion he lifteth himself up, He lieth not down till he eateth prey, And blood of pierced ones doth drink.`

²⁴Vaata, rahvas tõuseb nagu emalõvi, ajab ennast püsti nagu lõvi. Ei ta heida maha enne, kui saak on söödud ja tapetute veri on joodud.'

²⁵And Balak saith unto Balaam, `Neither pierce it at all, nor bless it at all;`

²⁵Aga Baalak ütles Bileamile: 'Kui sa teda ei nea, siis ära teda ometi õnnista!'

²⁶and Balaam answereth and saith unto Balak, `Have I not spoken unto thee, saying, All that Jehovah speaketh — it I do?`

²⁶Bileam aga vastas ja ütles Baalakile: 'Eks ma ole sulle rääkinud ja öelnud: Ma pean tegema kõike, mida Issand käsib.'

²⁷And Balak saith unto Balaam, `Come, I pray thee, I take thee unto another place; it may be it is right in the eyes of God — to pierce it for me from thence.`

²⁷Siis Baalak ütles Bileamile: 'Tule nüüd, ma võtan sind kaasa teise paika. Vahest on see õige Jumala silmis, et sa nead rahva mulle sealt!'

²⁸And Balak taketh Balaam to the top of Peor, which is looking on the front of the wilderness,

²⁸Ja Baalak võttis Bileami enesega kaasa mäetippu, mis kerkib üle kõrbepinna.

²⁹and Balaam saith unto Balak, `Build for me in this [place] seven altars, and make ready for me in this [place] seven bullocks and seven rams;`

²⁹Siis Bileam ütles Baalakile: 'Ehita mulle siia seitse altarit ja muretse mulle siia seitse härjavärssi ja seitse jäära!'

³⁰and Balak doth as Balaam said, and he offereth a bullock and a ram on an altar.

³⁰Ja Baalak tegi, nagu Bileam ütles, ja ta ohverdas igal altaril härjavärsi ja jäära.