1By rivers of Babylon — There we did sit, Yea, we wept when we remembered Zion.
1Paabeli jõgede kaldail, seal me istusime ja nutsime, kui mõtlesime Siionile.
2On willows in its midst we hung our harps.
2Remmelgate otsa, mis seal olid, me riputasime oma kandled.
3For there our captors asked us the words of a song, And our spoilers — joy: `Sing ye to us of a song of Zion.`
3Sest seal küsisid meilt meie vangiviijad laulu sõnu ja meie piinajad rõõmulaule: 'Laulge meile Siioni laule!'
4How do we sing the song of Jehovah, On the land of a stranger?
4Kuidas me võime laulda Issanda laulu võõral pinnal?
5If I forget thee, O Jerusalem, my right hand forgetteth!
5Kui ma sind unustan, Jeruusalemm, siis ununegu mu parem käsi!
6My tongue doth cleave to my palate, If I do not remember thee, If I do not exalt Jerusalem above my chief joy.
6Jäägu mu keel kinni suulae külge, kui ma sinule ei mõtleks, kui ma ei paneks Jeruusalemma oma ülemaks rõõmuks!
7Remember, Jehovah, for the sons of Edom, The day of Jerusalem, Those saying, `Rase, rase to its foundation!`
7Tuleta meelde, Issand, Jeruusalemma hukatuse päeva Edomi laste vastu, kes ütlesid: 'Kiskuge maha, kiskuge alusmüürini maha, mis on temas!'
8O daughter of Babylon, O destroyed one, O the happiness of him who repayeth to thee thy deed, That thou hast done to us.
8Paabeli tütar, sa laastatav! Õnnis on see, kes sulle tasub sedamööda, kuidas sa meile oled teinud.
9O the happiness of him who doth seize, And hath dashed thy sucklings on the rock!
9Õnnis on see, kes võtab su väikesed lapsed ja rabab nad vastu kaljut.