¹To the Overseer. — An Instruction. By sons of Korah. As a hart doth pant for streams of water, So my soul panteth toward Thee, O God.

¹Laulujuhatajale: Korahi laste õpetuslaul.

²My soul thirsted for God, for the living God, When do I enter and see the face of God?

²Otsekui hirv igatseb veeojade järele, nõnda igatseb mu hing sinu juurde, Jumal!

³My tear hath been to me bread day and night, In their saying unto me all the day, `Where [is] thy God?`

³Mu hing januneb Jumala järele, elava Jumala järele; millal ma tulen ja näen Jumala palet?

⁴These I remember, and pour out my soul in me, For I pass over into the booth, I go softly with them unto the house of God, With the voice of singing and confession, The multitude keeping feast!

⁴Mu silmavesi on mulle leivaks ööd ja päevad, sest mu vastu öeldakse kogu päev: 'Kus on su Jumal?'

⁵What! bowest thou thyself, O my soul? Yea, art thou troubled within me? Wait for God, for still I confess Him: The salvation of my countenance — My God!

⁵Ma valan välja oma hinge, meenutades seda, kuidas ma läksin läbi rahvamurru, keda ma juhtisin Jumala kotta pühapidajate hõiske- ja tänuhääle saatel.

⁶In me doth my soul bow itself, Therefore I remember Thee from the land of Jordan, And of the Hermons, from the hill Mizar.

⁶Miks sa oled nii rõhutud, mu hing, ja nii rahutu mu sees? Oota Jumalat, sest ma tahan teda veel tänada ta palge abi eest!

⁷Deep unto deep is calling At the noise of Thy water-spouts, All Thy breakers and Thy billows passed over me.

⁷Mu Jumal, mu hing on rõhutud mu sees! Seepärast ma tuletan sind meelde Jordanimaal ja Hermoni tippudel ja Mitsari mäel.

⁸By day Jehovah commandeth His kindness, And by night a song [is] with me, A prayer to the God of my life.

⁸Sügavus hüüab sügavusele sinu koskede kohisemises; kõik su veevood ja su lained käivad minust üle.

⁹I say to God my rock, `Why hast Thou forgotten me? Why go I mourning in the oppression of an enemy?

⁹Päeval annab Issand käsu oma heldusele ja öösel kostab minu laul temale, palve mu elu Jumala poole.

¹⁰With a sword in my bones Have mine adversaries reproached me, In their saying unto me all the day, `Where [is] thy God?`

¹⁰Ma ütlen Jumalale, oma kaljule: 'Mispärast sa oled mu unustanud? Mispärast ma pean käima kurvalt oma vaenlase surve all?'

¹¹What! bowest thou thyself, O my soul? And what! art thou troubled within me? Wait for God, for still I confess Him, The salvation of my countenance, and my God!

¹¹Otsekui luid murdes teotavad mind mu rõhujad, kui nad iga päev mu vastu ütlevad: 'Kus on su Jumal?'

¹²Miks sa oled nii rõhutud, mu hing, ja nii rahutu mu sees? Oota Jumalat, sest ma tahan teda veel tänada, oma abi ja oma Jumalat!