¹To the Overseer. — `Concerning the Lily of Testimony,` a secret treasure of David, to teach, in his striving with Aram-Naharaim, and with Aram-Zobah, and Joab turneth back and smiteth Edom in the valley of Salt — twelve thousand. O God, Thou hadst cast us off, Thou hadst broken us — hadst been angry! — Thou dost turn back to us.

¹Laulujuhatajale: viisil 'Tunnistuse liilia'; Taaveti mõistulaul õpetuseks,

²Thou hast caused the land to tremble, Thou hast broken it, Heal its breaches, for it hath moved.

²kui ta oli võidelnud Mesopotaamia ja Sooba süürlastega, ja kui Joab tuli tagasi ja oli Soolaorus maha löönud kaksteist tuhat edomlast.

³Thou hast shewn Thy people a hard thing, Thou hast caused us to drink wine of trembling.

³Jumal, sa tõukasid meid ära ja pillutasid meid laiali; sa olid vihane, aita meid jälle üles!

⁴Thou hast given to those fearing thee an ensign. To be lifted up as an ensign Because of truth. Selah.

⁴Sina panid maa vabisema, sa lõhestasid selle; paranda ta praod, sest ta kõigub!

⁵That Thy beloved ones may be drawn out, Save [with] Thy right hand, and answer us.

⁵Sa andsid oma rahvale näha rasket põlve; sa jootsid meid uimastava veiniga.

⁶God hath spoken in His holiness: I exult — I apportion Shechem, And the valley of Succoth I measure,

⁶Sa panid lipu lehvima neile, kes sind kardavad, et nad otsiksid varju ammu eest. Sela.

⁷Mine [is] Gilead, and mine [is] Manasseh, And Ephraim [is] the strength of my head, Judah [is] my lawgiver,

⁷Et pääseksid su armsad, selleks aita oma parema käega ja vasta meile!

⁸Moab [is] my pot for washing, over Edom I cast my shoe, Shout, concerning me, O Philistia.

⁸Jumal on rääkinud oma pühamus: 'Ma tahan võidutseda, jaotada Sekemi ja mõõta ära Sukkoti oru.

⁹Who doth bring me [to] a city of bulwarks? Who hath led me unto Edom?

⁹Gilead on minu ja Manasse on minu, Efraim on mu pea kaitse. Juuda on mu valitsuskepp,

¹⁰Is it not Thou, O God? hast Thou cast us off? And dost Thou not go forth, O God, with our hosts!

¹⁰Moab on mu pesukauss, Edomi peale ma viskan oma sandaali. Vilistimaa, hõiska minule!'

¹¹Give to us help from adversity, And vain [is] the deliverance of man.

¹¹Kes viib mu kindlasse linna? Kes saadab mind Edomini?

¹²In God we do mightily, And He treadeth down our adversaries!

¹²Eks sina, Jumal, tõuganud meid ära? Ega sina, Jumal, läinudki välja meie sõjaväega?!

¹³Anna meile abi kitsikuses, sest tühine on inimeste abi!

¹⁴Jumalaga me teeme vägevaid tegusid ja tema tallab maha meie rõhujad.