1As the chorus of `Mahanaim.` How beautiful were thy feet with sandals, O daughter of Nadib. The turnings of thy sides [are] as ornaments, Work of the hands of an artificer.
1'Tule tagasi, tule tagasi, suulamlanna! Tule tagasi, tule tagasi, sest tahame sind näha!' 'Miks tahate näha suulamlannat? Et ta tantsiks tantsijate ridade vahel?'
2Thy waist [is] a basin of roundness, It lacketh not the mixture, Thy body a heap of wheat, fenced with lilies,
2'Ah, kui kaunid on su sammud sandaalides, sa suursugune tütarlaps! Su puusade kaared on nagu ehted, kunstniku kätetöö!
3Thy two breasts as two young ones, twins of a roe,
3Su naba on ümmargune kausike, milles segatud vein ei puudu! Su kõht on nisuhunnik, mis lillekestega on ümbritsetud!
4Thy neck as a tower of the ivory, Thine eyes pools in Heshbon, near the gate of Bath-Rabbim, Thy face as a tower of Lebanon looking to Damascus,
4Su kaks rinda on nagu kaks vasikakest, gaselli kaksikut!
5Thy head upon thee as Carmel, And the locks of thy head as purple, The king is bound with the flowings!
5Su kael on nagu elevandiluust torn, su silmad nagu Hesboni tiigid Bat-Rabbimi värava juures! Su nina on nagu Liibanoni torn, vaatluseks Damaskuse suunas!
6How fair and how pleasant hast thou been, O love, in delights.
6Pea on sul otsekui Karmel ja su lehvivad juuksed purpurikarva! Kuningas on köidetud kiharate külge!
7This thy stature hath been like to a palm, And thy breasts to clusters.
7Ah, kui ilus, ah, kui kaunis oled sa, armastus, hellituste tütar!
8I said, `Let me go up on the palm, Let me lay hold on its boughs, Yea, let thy breasts be, I pray thee, as clusters of the vine, And the fragrance of thy face as citrons,
8Sul on rüht nagu palmipuul ja su rinnad on kobarate sarnased!
9And thy palate as the good wine —` Flowing to my beloved in uprightness, Strengthening the lips of the aged!
9Mina ütlesin: Ma lähen palmipuu otsa, võtan kinni ta pööristest! Su rinnad on ju viinapuukobarate sarnased ja su hingeõhk on nagu õunte lõhn!
10I [am] my beloved`s, and on me [is] his desire.
10Sinu suulagi on nagu parim vein, mis varmalt läheb mu kallima sisse, ja mida voolavad uinuvad huuled!'
11Come, my beloved, we go forth to the field,
11'Mina kuulun oma kallimale ja tema ihaldab mind.
12We lodge in the villages, we go early to the vineyards, We see if the vine hath flourished, The sweet smelling-flower hath opened. The pomegranates have blossomed, There do I give to thee my loves;
12Tule, mu kallim, lähme aasale, ööbima hennapõõsaste juures!
13The mandrakes have given fragrance, And at our openings all pleasant things, New, yea, old, my beloved, I laid up for thee!
13Hommikul vara lähme vaatama viinamägesid, kas viinapuu on pakatanud, kas pungad on puhkenud, kas granaatõunapuud õitsevad! Seal ma annan sulle oma armastuse!
14Lemmemarjad lõhnavad meile ja meie uste ees on kõiksugu valitud vilju, niihästi uusi kui vanu, mis ma sinule, kallim, olen talletanud.'