1And it cometh to pass, in the fourth year of Darius the king hath a word of Jehovah been unto Zechariah, in the fourth of the ninth month, in Chisleu.
1Ja kuningas Daarjavese neljandal aastal tuli Issanda sõna Sakarjale üheksanda kuu, kislevikuu neljandal päeval.
2And Beth-El sendeth Sherezer and Regem-Melech, and its men, to appease the face of Jehovah,
2Peetel oli saatnud Sareseri ja Regem-Meleki oma meestega leevendama Issanda palet
3speaking unto the priests who [are] at the house of Jehovah of Hosts, and unto the prophets, saying, `Do I weep in the fifth month — being separated — as I have done these so many years?`
3ja küsima preestreilt, kes olid vägede Issanda kojas, ja prohveteilt nõnda: 'Kas ma pean viiendas kuus nutma ja paastuma, nagu ma nii palju aastaid olen teinud?'
4And there is a word of Jehovah of Hosts unto me, saying:
4Ja mulle tuli vägede Issanda sõna; ta ütles:
5`Speak unto all the people of the land, and unto the priests, saying:
5'Räägi kogu maa rahvale ja preestreile ning ütle: Kui te olete paastunud ja kurtnud viiendas ja seitsmendas kuus need seitsekümmend aastat, kas te siis mulle olete paastunud?
6When ye fasted with mourning in the fifth and in the seventh [months] — even these seventy years — did ye keep the fast [to] Me — Me? And when ye eat, and when ye drink, is it not ye who are eating, and ye who are drinking?
6Ja kui te olete söönud ja joonud, eks te ole siis söönud ja joonud iseendile?
7`Are not [these] the words that Jehovah proclaimed by the hand of the former prophets, in Jerusalem`s being inhabited, and [in] safety, and its cities round about it, and the south and the plain — abiding?`
7Kas pole need samad sõnad, mis Issand kuulutas endiste prohvetite läbi, kui Jeruusalemm ja selle ümberkaudsed linnad elasid alles rahus ja Lõunamaa ja Madalmaa olid asustatud?'
8And there is a word of Jehovah unto Zechariah, saying:
8Ja Issanda sõna tuli Sakarjale; ta ütles:
9`Thus spake Jehovah of Hosts, saying: True judgment judge ye, And kindness and mercy do one with another.
9'Nõnda räägib vägede Issand ja ütleb: Mõistke kohut tões, osutage heldust ja halastust igaüks oma vennale!
10And widow, and fatherless, Sojourner, and poor, ye do not oppress, And the calamity of one another ye do not devise in your heart.
10Ärge tehke liiga lesknaisele ja vaeslapsele, võõrale ja viletsale, ning ärge kavatsege südames üksteisele kurja!
11And they refuse to attend, And they give a refractory shoulder, And their ears have made heavy against hearing.
11Aga nad tõrkusid tähele panemast ja tegid oma kaela kangeks ja kõrvad kurdiks kuulma.
12And their heart they have made adamant, Against hearing the law, and the words, That Jehovah of Hosts sent by His Spirit, By the hand of the former prophets, And their is great wrath from Jehovah of Hosts.
12Ja nad tegid oma südame teemandi sarnaseks, et mitte kuulda Seadust ja sõnu, mis vägede Issand oli läkitanud oma Vaimuga endiste prohvetite läbi; seepärast tuli see vägede Issanda suur viha.
13And it cometh to pass, as He called, And they have not hearkened, So do they call, and I do not hearken, Said Jehovah of Hosts.
13Ja samuti kui mina hüüdsin ja nemad ei kuulnud, hüüavad nemad, aga mina ei kuule, ütleb vägede Issand.
14And I toss them on all the nations, That they have not known, The land hath been desolate behind them, Of any passing by and turning back, And they set a desirable land for a desolation!
14Ma puhusin nad laiali kõigi paganate juurde, keda nad ei tundnud, ja maa nende taga jäi tühjaks minejaist ja tulijaist. Nõnda muudeti ihaldatud maa kõrbeks.'