¹Aga rahvas nurises ja see oli Issanda kõrvus paha. Kui Issand seda kuulis, siis ta viha süttis põlema: nende keskel süttis Issanda tuli ja põletas leeri äärt.

²Siis rahvas kisendas Moosese poole. Mooses palus Issandat ja tuli kustus.

³Sellele paigale pandi nimeks Tabeera, sellepärast et Issanda tuli oli põlenud nende keskel.

⁴Aga segarahval, kes oli nende hulgas, tekkis himu, ja Iisraeli lapsed hakkasid ka jälle nutma ning ütlesid: 'Kes annaks meile liha süüa?

⁵Meil on meeles kala, mida me sõime Egiptuses muidu, kurgid, melonid, laugud, sibulad ja küüslaugud.

⁶Aga nüüd kuivetub meie hing, ei ole enam midagi kõigest sellest. Meie silme ees on ainult see manna!'

⁷Manna oli nagu koriandri seeme, välimuselt otsekui pedolavaik.

⁸Rahvas uitas ringi ja korjas, jahvatas käsikivil või tampis uhmris, keetis potis või valmistas sellest kooke. See maitses nagu õliga küpsetatud maiuspala.

⁹Kui öösel langes kaste leeri peale, siis langes ka manna selle peale.

¹⁰Ja Mooses kuulis rahvast nutvat oma suguvõsade kaupa, igaüks oma telgi ukse ees. Siis Issanda viha süttis väga põlema ja see oli Moosese silmis paha.

¹¹Ja Mooses ütles Issandale: 'Miks oled teinud paha oma sulasele? Miks ei ole ma leidnud armu sinu silma ees, et paned kogu selle rahva koormaks minu peale?

¹²Kas olen mina kogu selle rahva pärast olnud lapseootel või olen mina tema sünnitanud, et sa ütled mulle: Kanna teda süles, nagu hoidja kannab imikut, maale, mille sa vandega tõotasid anda tema vanemaile?

¹³Kus on mul liha anda kogu sellele rahvale? Sest nad nutavad mu ees, öeldes: Anna meile liha süüa!

¹⁴Ei jaksa mina üksi kanda kogu seda rahvast, sest see on mulle liiga raske.

¹⁵Kui sa tahad mind kohelda nõnda, siis parem tapa mind, kui ma leian armu su silmis, et ma ei näeks oma viletsust!'

¹⁶Aga Issand ütles Moosesele: 'Kogu mulle seitsekümmend meest Iisraeli vanemaist, kellest sa tead, et nad on tõesti rahvavanemad ja ülevaatajad; too need kogudusetelgi juurde ja nad seisku seal koos sinuga!

¹⁷Siis ma astun alla ja räägin seal sinuga, ja ma võtan sinu peal oleva Vaimu, ja panen nende peale, et nad koos sinuga kannaksid rahva koormat ja sul ei oleks vaja üksinda kanda.

¹⁸Aga rahvale ütle: Pühitsege endid homseks, siis te saate liha süüa, sest te olete nutnud Issanda kõrva ees, öeldes: Kes annaks meile liha süüa? Egiptuses oli meil ju hea olla! Issand annab teile nüüd liha süüa.

¹⁹Te ei söö seda mitte üks päev, ka mitte kaks päeva, viis päeva, kümme päeva ega kakskümmend päeva,

²⁰vaid terve kuu, kuni see tuleb teil ninast välja ja muutub teile vastikuks, sellepärast et te olete põlanud Issandat, kes on teie keskel, ja olete nutnud ta palge ees, öeldes: Miks tulime siis Egiptusest ära?'

²¹Aga Mooses ütles: 'Kuussada tuhat jalameest on seda rahvast, kelle keskel ma olen, ja sina ütled: Ma annan neile liha süüa terveks kuuks!

²²Ons lambaid, kitsi ja veiseid tapmiseks, nõnda et neile jätkuks? Või tuleks neile koguda kõik mere kalad, et neile jätkuks?'

²³Aga Issand vastas Moosesele: 'Kas Issanda käsi on jäänud lühemaks? Nüüd sa saad näha, kas mu sõna sulle tõestub või mitte!'

²⁴Ja Mooses tuli välja ning andis rahvale edasi Issanda sõnad; ta kogus seitsekümmend meest rahva vanemaist ja pani need seisma ümber telgi.

²⁵Siis Issand astus alla pilve sees ja rääkis temaga ning võttis tema peal oleva Vaimu, ja pani nende seitsmekümne mehe peale, kes olid vanemad. Ja kui Vaim oli nende peal, siis nad rääkisid prohveti viisil, aga pärast seda mitte enam.

²⁶Kaks meest aga oli jäänud leeri, ühe nimi oli Eldad ja teise nimi Meedad; nendegi peal oli Vaim, sest nad olid üleskirjutatute hulgast, kuid nad ei olnud läinud telgi juurde, vaid nad rääkisid leeris prohveti viisil.

²⁷Siis jooksis üks poiss ja kuulutas Moosesele ning ütles: 'Eldad ja Meedad räägivad leeris prohveti viisil!'

²⁸Siis võttis sõna Joosua, Nuuni poeg, Moosese teener oma noorusest alates, ja ütles: 'Mooses, mu isand, keela neid!'

²⁹Aga Mooses vastas temale: 'Kas sa ägestud minu eest? Kes küll annaks, et kogu Issanda rahvas saaks prohveteiks, et Issand paneks oma Vaimu nende peale!'

³⁰Ja Mooses läks tagasi leeri, tema ja Iisraeli vanemad.

³¹Siis tõusis tuul Issanda juurest ja ajas mere poolt vutte, paisates need üle leeri, päevateekond siit- ja päevateekond sealtpoolt ümber leeri, ligi kahe küünra kõrguselt üle maapinna.

³²Ja rahvas võttis kätte kogu selle päeva, kogu öö ja kogu järgmise päeva, ja nad korjasid vutte. Kes korjas pisut, sai viiskümmend vakka, ja nad laotasid need endile kuivama ümber leeri.

³³Liha oli neil alles hammaste vahel, see ei olnud veel ära söödud, kui Issanda viha süttis põlema rahva vastu ja Issand lõi rahvast väga suure nuhtlusega.

³⁴Siis pandi sellele paigale nimeks Kibrot-Hattaava, sest sinna maeti rahvas, kes oli olnud himukas.

³⁵Kibrot-Hattaavast läks rahvas teele Haserotti; ja nad jäid Haserotti.