¹Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:

²'Käsi Iisraeli lapsi, et nad saadaksid leerist ära kõik pidalitõbised ja kõik, kellel on voolus, ja kõik, kes on roojased surnu pärast!

³Saatke ära niihästi meesterahvas kui naisterahvas; saatke nad väljapoole leeri, et nad ei roojastaks oma leeri, kus mina elan nende keskel!'

⁴Ja Iisraeli lapsed tegid nõnda ja saatsid need väljapoole leeri; nõnda nagu Issand oli Moosest käskinud, nõnda Iisraeli lapsed tegid.

⁵Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:

⁶'Ütle Iisraeli lastele: Kui mees või naine teeb mõne inimliku patu ega ole ustav Issandale, ja see hing saab süüdlaseks,

⁷siis ta peab tunnistama oma pattu, mis ta on teinud, ja ta hüvitagu oma eksimus täies ulatuses ning lisagu sellele viies osa ja andku sellele, kelle vastu ta eksis!

⁸Aga kui sel mehel ei ole pärijat, kelle kätte võlga tasuda, siis kuulub tasutav võlg Issandale, see tähendab preestrile, lisaks lepitusjäärale, kellega ta toimetab tema eest lepitust.

⁹Ka iga tõstelõiv kõigist Iisraeli laste pühadest andidest, mida nad toovad preestrile, on preestri oma.

¹⁰Iga mehe pühitsetud annid on preestri omad; mis keegi annab preestrile, on preestri oma.'

¹¹Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:

¹²'Räägi Iisraeli lastega ja ütle neile: Kui mõne mehe naine rikub abielu ja on tema vastu truuduseta,

¹³ning keegi magab sugutades tema juures, mis jääb varjatuks tema mehe silma eest, ilma et naist avastataks, kuigi ta on ennast roojastanud, aga tema vastu ei ole tunnistajat ja teda ei ole tabatud,

¹⁴meest aga valdab armukadeduse vaim ja ta armukadestab oma naist, kes ennast on roojastanud, või valdab teda armukadeduse vaim ja ta armukadestab oma naist, kuigi see ei ole ennast roojastanud,

¹⁵siis viigu mees oma naine preestri juurde ja viigu tema eest ohvrianniks üks kann odrajahu; aga ta ärgu valagu selle peale õli ja ärgu pangu selle peale viirukit, sest see on armukadeduse-roaohver, meenutus-roaohver, mis meenutab süüd.

¹⁶Ja preester toogu naine ja pangu ta seisma Issanda ette!

¹⁷Ja preester võtku pühitsetud vett saviastjasse ja preester võtku elamu põrandalt põrmu ning pangu vette!

¹⁸Ja preester pangu naine seisma Issanda ette, päästku valla naise juuksed ning andku ta käte peale meenutus-roaohver, see on armukadeduse-roaohver; ja preestri käes olgu kibe needevesi!

¹⁹Ja preester vannutagu naist ning öelgu temale: Kui keegi ei ole maganud su juures ja kui sa ei ole ennast roojastades hüljanud oma meest, siis ärgu sul olgu mingit viga sellest needeveest!

²⁰Aga kui sa oled hüljanud oma mehe, ja kui sa oled ennast roojastanud ning keegi teine mees, mitte su oma mees, on sind magatanud -

²¹siis preester vannutagu seda naist sajatusevandega ja preester öelgu naisele: Issand pangu sind sajatuseks ja vandumiseks su rahva sekka! Issand lasku su niuded kiduda ja su kõht paisuda!

²²Mingu see needevesi su sisikonda, et su kõht paisuks ja niuded kiduksid! Ja naine öelgu: Aamen, aamen!

²³Ja preester kirjutagu need sajatused raamatusse ning uhtku seda kibeda veega!

²⁴Siis ta andku naisele juua kibedat needevett ja see needevesi mingu temasse kibedaks piinaks!

²⁵Ja preester võtku naise käest armukadeduse-roaohver ja kõigutagu roaohvrit Issanda ees ning viigu see altarile!

²⁶Ja preester võtku roaohvrist peotäis selle lõhnavaks ohvriosaks ning süüdaku altaril põlema; ja seejärel andku ta naisele vett juua!

²⁷Ja kui ta on andnud temale vett juua, siis sünnib temaga nõnda: kui ta ennast on roojastanud ja on hüljanud oma mehe, siis läheb needevesi temasse kibedaks piinaks ning ta kõht paisub ja niuded kiduvad, ja naine saab sajatuseks oma rahva seas.

²⁸Aga kui naine ei ole ennast roojastanud, vaid on puhas, siis ta on süüta ja võib sigitada ihuvilja.

²⁹See on seadus armukadeduse puhul. Kui naine on hüljanud oma mehe ja on ennast roojastanud,

³⁰või kui meest valdab armukadeduse vaim ja ta armukadestab oma naist, siis seadku ta naine Issanda ette ja preester talitagu naisega täiesti selle seaduse järgi!

³¹Mees olgu vaba süüst, aga niisugune naine kandku oma süüd!'