1هوذا الرب يخلي الارض ويفرغها ويقلب وجهها ويبدد سكانها.
1Vaata, Issand laastab maa ja rüüstab selle, paiskab segi selle pinna ja pillutab elanikud.
2وكما يكون الشعب هكذا الكاهن. كما العبد هكذا سيده. كما الامة هكذا سيدتها. كما الشاري هكذا البائع. كما المقرض هكذا المقترض وكما الدائن هكذا المديون.
2Ja nagu rahvaga, nõnda sünnib preestriga, nagu sulasega, nõnda ta isandaga, nagu teenijaga, nõnda ta emandaga, nagu ostjaga, nõnda müüjaga, nagu laenuandjaga, nõnda laenajaga, nagu võlausaldajaga, nõnda võlgnikuga.
3تفرغ الارض افراغا وتنهب نهبا لان الرب قد تكلم بهذا القول.
3Maa laastatakse täiesti ja riisutakse sootuks, sest Issand on öelnud selle sõna.
4ناحت ذبلت الارض. حزنت ذبلت المسكونة. حزن مرتفعو شعب الارض
4Maa leinab, laostub, ilmamaa närbub, laostub, maa rahva ülikud rammestuvad.
5والارض تدنست تحت سكانها لانهم تعدوا الشرائع غيروا الفريضة نكثوا العهد الابدي.
5Maa on rüvetunud oma elanike all, sest need on üle astunud Seadusest, muutnud seadlusi, murdnud igavese lepingu.
6لذلك لعنة اكلت الارض وعوقب الساكنون فيها لذلك احترق سكان الارض وبقي اناس قلائل.
6Seepärast neelab needus maa ja selle elanikud peavad kandma oma süüd; seepärast kahaneb maa elanike hulk ja vähe inimesi jääb järele.
7ناح المسطار ذبلت الكرمة أنّ كل مسروري القلوب.
7Vein leinab, viinapuu kuivab, ägavad kõik, kes olid südamest rõõmsad.
8بطل فرح الدفوف انقطع ضجيج المبتهجين بطل فرح العود.
8Lõpeb trummide lõbu, lakkab hõiskajate lärm, kaob kandle rõõm.
9لا يشربون خمرا بالغناء. يكون المسكر مرا لشاربيه.
9Enam ei jooda lauldes veini, vägijook on joojale kibe.
10دمرت قرية الخراب. أغلق كل بيت عن الدخول.
10Tühi linn purustatakse, kõik kojad suletakse, sissepääsu ei ole.
11صراخ على الخمر في الازقة. غرب كل فرح. انتفى سرور الارض.
11Tänavail karjutakse veini järele, kõik rõõm kaob, maa lust lahkub.
12الباقي في المدينة خراب وضرب الباب ردما.
12Linna jääb häving ja värav taotakse puruks.
13انه هكذا يكون في وسط الارض بين الشعوب كنفاضة زيتونة كالخصاصة اذا انتهى القطاف
13Sest nõnda peab sündima keset maad, rahvaste keskel, otsekui õlipuu raputus, otsekui järelnoppimine pärast viinamarjalõikuse lõppu.
14هم يرفعون اصواتهم ويترنمون. لاجل عظمة الرب يصوّتون من البحر.
14Need seal tõstavad häält, rõkatavad rõõmust, Issanda ülevuse tõttu hõiskavad lääne poolt:
15لذلك في المشارق مجدوا الرب. في جزائر البحر مجدوا اسم الرب اله اسرائيل
15'Seepärast austage ka ida pool Issandat, mere saartel Issanda, Iisraeli Jumala nime.'
16من اطراف الارض سمعنا ترنيمة مجدا للبار. فقلت يا تلفي يا تلفي. ويل لي. الناهبون نهبوا الناهبون نهبوا نهبا.
16Maa äärest kuuleme kiituslaule: 'Austus õigele!' Aga mina ütlen: Kadu mulle, kadu mulle! Häda mulle, petised petavad, jah, petised petavad petise kombel!
17عليك رعب وحفرة وفخ يا ساكن الارض.
17Pelg, püügiauk ja püüdepael on su ees, maa elanik.
18ويكون ان الهارب من صوت الرعب يسقط في الحفرة والصاعد من وسط الحفرة يؤخذ بالفخ. لان ميازيب من العلاء انفتحت واسس الارض تزلزلت.
18Kes siis põgeneb peletushüüu eest, langeb püügiauku; aga kes tuleb püügiaugust välja, selle püüab püüdepael. Sest kõrguse luugid avanevad ja maa alused vappuvad.
19انسحقت الارض انسحاقا. تشققت الارض تشققا. تزعزعت الارض تزعزعا.
19Maa põrub põrmuks, maa lõheneb lõhki, maa kõigub kõvasti.
20ترنحت الارض ترنحا كالسكران وتدلدلت كالعرزال وثقل عليها ذنبها فسقطت ولا تعود تقوم
20Maa vaarub tugevasti, joobnu sarnaselt, ja vangub otsekui vahionn. Tema üleastumine lasub raskesti ta peal, ta langeb ega tõuse enam.
21ويكون في ذلك اليوم ان الرب يطالب جند العلاء في العلاء وملوك الارض على الارض.
21Sel päeval nuhtleb Issand kõrguse väehulki kõrgel ja maa kuningaid maa peal.
22ويجمعون جمعا كاسارى في سجن ويغلق عليهم في حبس. ثم بعد ايام كثيرة يتعهدون.
22Need kogutakse kokku, kogutakse vangidena auku, suletakse vangitorni ja hulga aja pärast nuheldakse neid.
23ويخجل القمر وتخزى الشمس لان رب الجنود قد ملك في جبل صهيون وفي اورشليم. وقدام شيوخه مجد
23Siis on kuul häbi ja päike häbeneb, sest vägede Issand on kuningas Siioni mäel ja Jeruusalemmas, ja tema vanemate ees paistab auhiilgus.