1هوذا بالعدل يملك ملك ورؤساء بالحق يترأسون.
1Vaata, kuningas hakkab valitsema õigluses ja vürstid asuvad juhtima, nagu on kohus.
2ويكون انسان كمخبإ من الريح وستارة من السيل كسواقي ماء في مكان يابس كظل صخرة عظيمة في ارض معيية.
2Siis on igaüks neist otsekui pelgupaik tuule või ulualune vihmahoo eest, otsekui veeojad põuases paigas, otsekui võimsa kalju vari märga igatseval maal.
3ولا تحسر عيون الناظرين وآذان السامعين تصغى.
3Siis pole nägijate silmad suletud ja kuuljate kõrvad panevad tähele.
4وقلوب المتسرعين تفهم علما وألسنة العييين تبادر الى التكلم فصيحا.
4Läbematute süda õpib tundma tõde ja kogelejate keel ruttab selgesti rääkima.
5ولا يدعى اللئيم بعد كريما ولا الماكر يقال له نبيل.
5Jõledat ei hüüta enam õilsaks ja petist ei nimetata auliseks.
6لان اللئيم يتكلم باللؤم وقلبه يعمل اثما ليصنع نفاقا ويتكلم على الرب بافتراء ويفرغ نفس الجائع ويقطع شرب العطشان.
6Sest jõle räägib jõledust ja ta süda taotleb nurjatust, et teha jumalavallatust ja rääkida Issanda kohta valet, et näljast hinge lasta nälgida ja janusele keelata jooki.
7والماكر آلاته رديئة هو يتآمر بالخبائث ليهلك البائسين باقوال الكذب حتى في تكلم المسكين بالحق.
7Petise relvad on kurjad, ta kavatseb häbitegusid, et hävitada hädalisi valekõnega, isegi kui vaene räägib õigust.
8واما الكريم فبالكرائم يتآمر وهو بالكرائم يقوم
8Aga õilis kavatseb õilsaid asju ja jääb püsima õilsate asjade juurde.
9ايتها النساء المطمئنات قمن اسمعن صوتي. ايتها البنات الواثقات اصغين لقولي.
9Muretud naised, tõuske üles, kuulake mu häält; hooletud tütred, kuulake mu kõnet!
10اياما على سنة ترتعدن ايتها الواثقات لانه قد مضى القطاف الاجتناء لا يأتي.
10Veel aasta ja mõned päevad, siis te, hooletud, värisete, sest viinamarjalõikusel on lõpp, korjamist enam ei tule.
11ارتجفن ايتها المطمئنات ارتعدن ايتها الواثقات تجردن وتعرّين وتنطقن على الاحقاء
11Vabisege, muretud, värisege, muretud, värisege, hooletud, riietuge lahti, võtke endid alasti ja vöötage niuded!
12لاطمات على الثدي من اجل الحقول المشتهاة ومن اجل الكرمة المثمرة.
12Siis lüüakse endile vastu rindu toredate põldude pärast, viljakate viinapuude pärast,
13على ارض شعبي يطلع شوك وحسك حتى في كل بيوت الفرح من المدينة المبتهجة.
13minu rahva põllumaa pärast, mis kasvatab kibuvitsu ja ohakaid, jah, kõigi lusthoonete pärast selles ülemeelikus linnas.
14لان القصر قد هدم. جمهور المدينة قد ترك. الاكمة والبرج صارا مغاير الى الابد مرحا لحمير الوحش مرعى للقطعان.
14Sest palee jääb maha, linna lärm lakkab, templiküngas ja vahitorn muutuvad igavesti kõledaiks väljadeks, metseeslitele rõõmuks, karjadele karjamaaks,
15الى ان يسكب علينا روح من العلاء فتصير البرية بستانا ويحسب البستان وعرا
15kuni meie peale valatakse Vaim ülalt. Siis saab kõrb viljapuuaiaks ja viljapuuaeda hakatakse pidama metsaks.
16فيسكن في البرية الحق والعدل في البستان يقيم.
16Siis elab õigus kõrbes ja õiglus võtab aset viljapuuaias.
17ويكون صنع العدل سلاما وعمل العدل سكونا وطمأنينة الى الابد.
17Ja õigluse vili on rahu, õigluse tulemuseks püsiv rahulik elu ning julgeolek.
18ويسكن شعبي في مسكن السلام وفي مساكن مطمئنة وفي محلات امينة.
18Ja mu rahvas elab rahu eluasemel, kindlais elamuis ning häirimatuis hingamispaigus,
19وينزل برد بهبوط الوعر والى الحضيض توضع المدينة.
19kui sajab rahet, mets langeb maha ja linn vajub madalusse.
20طوباكم ايها الزارعون على كل المياه المسرحون ارجل الثور والحمار
20Õnnelikud olete teie, külvajad kõigi vete ääres, kes te võite härja ja eesli jalga lasta vabalt joosta.