¹If I speak with the tongues of men and of angels, but have not love, I am become sounding brass, or a clanging cymbal.

¹Kui ma räägiksin inimeste ja inglite keeli, aga mul ei oleks armastust, siis ma oleksin kumisev vasknõu või kõlisev kuljus.

²And if I have [the gift of] prophecy, and know all mysteries and all knowledge; and if I have all faith, so as to remove mountains, but have not love, I am nothing.

²Ja kui mul oleks prohvetianne ja ma teaksin kõiki saladusi ja ma tunnetaksin kõike ja kui mul oleks kogu usk, nii et ma võiksin mägesid teisale tõsta, aga mul ei oleks armastust, siis poleks minust ühtigi.

³And if I bestow all my goods to feed [the poor], and if I give my body to be burned, but have not love, it profiteth me nothing.

³Ja kui ma kõik oma vara ära jagaksin ja kui ma oma ihu annaksin põletada, aga mul ei oleks armastust, siis ma ei saavutaks midagi.

⁴Love suffereth long, [and] is kind; love envieth not; love vaunteth not itself, is not puffed up,

⁴Armastus on pika meelega, armastus hellitab, ta ei ole kade, armastus ei kelgi ega hoople,

⁵doth not behave itself unseemly, seeketh not its own, is not provoked, taketh not account of evil;

⁵ta ei käitu näotult, ta ei otsi omakasu, ta ei ärritu. Ta ei jäta meelde paha,

⁶rejoiceth not in unrighteousness, but rejoiceth with the truth;

⁶tal ei ole rõõmu ülekohtust, aga ta rõõmustab tõe üle.

⁷beareth all things, believeth all things, hopeth all things, endureth all things.

⁷Ta lepib kõigega, ta usub kõike, ta loodab kõike, ta talub kõike.

⁸Love never faileth: but whether [there be] prophecies, they shall be done away; whether [there be] tongues, they shall cease; whether [there be] knowledge, it shall be done away.

⁸Armastus ei hääbu kunagi. Olgu ennustused - need kõrvaldatakse, olgu keeled - need vaibuvad, olgu tunnetus - see lõpeb ära.

⁹For we know in part, and we prophesy in part;

⁹Sest poolikult me tunnetame ja poolikult me ennustame,

¹⁰but when that which is perfect is come, that which is in part shall be done away.

¹⁰aga kui tuleb täielik, siis kõrvaldatakse poolik.

¹¹When I was a child, I spake as a child, I felt as a child, I thought as a child: now that I am become a man, I have put away childish things.

¹¹Kui ma olin väeti laps, siis ma rääkisin nagu väeti laps, mõtlesin nagu väeti laps, arutlesin nagu väeti laps. Aga kui ma sain meheks, jätsin ma kõrvale väeti lapse kombed.

¹²For now we see in a mirror, darkly; but then face to face: now I know in part; but then shall I know fully even as also I was fully known.

¹²Praegu me näeme aimamisi nagu peeglist, siis aga palgest palgesse. Praegu ma tunnetan poolikult, siis aga tunnetan täiesti, nagu minagi olen täiesti tunnetatud.

¹³But now abideth faith, hope, love, these three; and the greatest of these is love.

¹³Ent nüüd jääb usk, lootus, armastus, need kolm, aga suurim neist on armastus.