¹In like manner, ye wives, [be] in subjection to your won husbands; that, even if any obey not the word, they may without the word be gained by the behavior of their wives;

¹Nõndasamuti, naised, alistuge oma meestele, et ka siis, kui mõned ei ole kuulekad sõnale, nad võidetaks usule ilma sõnata naiste käitumise läbi,

²beholding your chaste behavior [coupled] with fear.

²kui nad on tähele pannud teie puhast, aukartlikku käitumist.

³Whose [adorning] let it not be the outward adorning of braiding the hair, and of wearing jewels of gold, or of putting on apparel;

³Teie ehteks ärgu olgu välispidine juuste palmitsemine ega kuldkeede kandmine ega rõivad, mida te kannate,

⁴but [let it be] the hidden man of the heart, in the incorruptible [apparel] of a meek and quiet spirit, which is in the sight of God of great price.

⁴vaid selleks olgu varjul olev südame-inimene, tasase ja vaikse vaimu kadumatuse ilus, mis on Jumala silmis palju väärt.

⁵For after this manner aforetime the holy women also, who hoped in God, adorned themselves, being in subjection to their own husbands:

⁵Sest nõnda on ka muiste end ehtinud pühad naised, kes Jumala peale lootsid. Nad alistusid oma meestele,

⁶as Sarah obeyed Abraham, calling him lord: whose children ye now are, if ye do well, and are not put in fear by any terror.

⁶nii nagu Saara oli Aabrahamile kuulekas, 'hüüdes teda isandaks'. Teie olete saanud Saara lasteks, kui te teete head ega karda mingit hirmutamist.

⁷Ye husbands, in like manner, dwell with [your wives] according to knowledge, giving honor unto the woman, as unto the weaker vessel, as being also joint-heirs of the grace of life; to the end that your prayers be not hindered.

⁷Nõndasamuti, mehed, elage mõistvalt naisega kui nõrgema astjaga. Osutage naistele austust nagu elu armuanni kaaspärijatele, et teie palvetel poleks takistusi.

⁸Finally, [be] ye all likeminded, compassionate, loving as brethren, tenderhearted, humbleminded:

⁸Aga viimaks, olge kõik üksmeelsed, kaastundlikud, vennalikud, halastajad, alandlikud.

⁹not rendering evil for evil, or reviling for reviling; but contrariwise blessing; for hereunto were ye called, that ye should inherit a blessing.

⁹Ärge tasuge kurja kurjaga ega sõimu sõimuga, vaid hoopis õnnistage - sest õnnistamiseks te olete kutsutud -, et ka teie võiksite pärida õnnistuse.

¹⁰For, He that would love life, And see good days, Let him refrain his tongue from evil, And his lips that they speak no guile:

¹⁰Sest 'kes tahab armastada elu ja näha häid päevi, see vaigistagu keelt kõnelemast kurja ja huuli rääkimast pettust.

¹¹And let him turn away from evil, and do good; Let him seek peace, and pursue it.

¹¹Ta hoidugu eemale kurjast ja tehku head, otsigu rahu ja taotlegu seda,

¹²For the eyes of the Lord are upon the righteous, And his ears unto their supplication: But the face of the Lord is upon them that do evil.

¹²sest Issanda silmad on õiglaste poole ja tema kõrvad on lahti nende anumistele, aga Issanda pale on nende vastu, kes teevad kurja.'

¹³And who is he that will harm you, if ye be zealous of that which is good?

¹³Kes on, kes saab teile teha kurja, kui te olete innukad tegema head?

¹⁴But even if ye should suffer for righteousness' sake, blessed [are ye:] and fear not their fear, neither be troubled;

¹⁴Aga kui te peaksite kannatama õiguse pärast, siis olete õndsad. 'Ent ärge kartke nende hirmutamist ja ärge kohkuge',

¹⁵but sanctify in your hearts Christ as Lord: [being] ready always to give answer to every man that asketh you a reason concerning the hope that is in you, yet with meekness and fear:

¹⁵vaid pühitsege Issandat Kristust oma südames, olles alati valmis kostma igaühele, kes teilt pärib aru lootuse kohta, mis teis on.

¹⁶having a good conscience; that, wherein ye are spoken against, they may be put to shame who revile your good manner of life in Christ.

¹⁶Kuid tehke seda tasadusega ja aupaklikult, omades head südametunnistust, et need, kes laimavad teie head käitumist Kristuses, jääksid häbisse just selles, milles nad teid halvustavad.

¹⁷For it is better, if the will of God should so will, that ye suffer for well-doing than for evil-doing.

¹⁷Parem on head tehes kannatada, kui see on Jumala tahtmine, kui kurja tehes.

¹⁸Because Christ also suffered for sins once, the righteous for the unrighteous, that he might bring us to God; being put to death in the flesh, but made alive in the spirit;

¹⁸Sest ka Kristus kannatas pattude pärast üheainsa korra, õige ülekohtuste eest, et ta teid juhiks Jumala juurde, olles küll ihu poolest surmatud, ent elustatud vaimu läbi,

¹⁹in which also he went and preached unto the spirits in prison,

¹⁹kelles ta läks ja kuulutas vangis olevaile vaimudele,

²⁰that aforetime were disobedient, when the longsuffering of God waited in the days of Noah, while the ark was a preparing, wherein few, that is, eight souls, were saved through water:

²⁰kes olid olnud sõnakuulmatud muiste, kui Jumala pikk meel ootas Noa päevil, laeva valmistamise ajal, milles vähesed - see tähendab kaheksa hinge - veest päästeti.

²¹which also after a true likeness doth now save you, [even] baptism, not the putting away of the filth of the flesh, but the interrogation of a good conscience toward God, through the resurrection of Jesus Christ;

²¹Selle võrdkujuna päästab teidki nüüd ristimine, mis ei ole lihaliku rüveduse kõrvaldamine, vaid hea südametunnistuse taotlemine Jumalalt Jeesuse Kristuse ülestõusmise kaudu,

²²who is one the right hand of God, having gone into heaven; angels and authorities and powers being made subject unto him.

²²kes on läinud taevasse, on Jumala paremal käel, kus temale on alistatud inglid ja meelevallad ja väed.