¹And it came to pass in those days, that the Philistines gathered their hosts together for warfare, to fight with Israel. And Achish said unto David, Know thou assuredly, that thou shalt go out with me in the host, thou and thy men.

¹Ja neil päevil sündis, et vilistid kogusid oma väehulgad sõjakäigule, võitluseks Iisraeli vastu; ja Aakis ütles Taavetile: 'Tea, et sul tuleb koos minuga minna välja leeri, sinul ja su meestel!'

²And David said to Achish, Therefore thou shalt know what thy servant will do. And Achish said to David, Therefore will I make thee keeper of my head for ever.

²Ja Taavet ütles Aakisele: 'Hea küll! Nüüd saad sa teada, mida su sulane suudab teha.' Ja Aakis ütles Taavetile: 'Hea küll! Ma panen sind kogu ajaks kaitsma mu pead.'

³Now Samuel was dead, and all Israel had lamented him, and buried him in Ramah, even in his own city. And Saul had put away those that had familiar spirits, and the wizards, out of the land.

³Saamuel oli surnud, kogu Iisrael oli teda leinanud ja nad olid ta matnud Raamasse, ta oma linna. Ja Saul oli maalt kaotanud lausujad ja ennustajad.

⁴And the Philistines gathered themselves together, and came and encamped in Shunem: and Saul gathered all Israel together, and they encamped in Gilboa.

⁴Ja vilistid kogunesid ja tulid ning lõid leeri üles Suunemisse; ja Saul kogus kokku kogu Iisraeli ning nemad lõid leeri üles Gilboasse.

⁵And when Saul saw the host of the Philistines, he was afraid, and his heart trembled greatly.

⁵Aga kui Saul nägi vilistite leeri, siis ta kartis ja ta süda värises väga.

⁶And when Saul inquired of Jehovah, Jehovah answered him not, neither by dreams, nor by Urim, nor by prophets.

⁶Ja Saul küsis Issandalt, aga Issand ei vastanud temale ei unenägude, uurimi ega prohvetite läbi.

⁷Then said Saul unto his servants, Seek me a woman that hath a familiar spirit, that I may go to her, and inquire of her. And his servants said to him, Behold, there is a woman that hath a familiar spirit at En-dor.

⁷Siis Saul ütles oma sulastele: 'Otsige mulle üks naine, kellel on lausuja vaim, siis ma lähen tema juurde ja küsin temalt!' Ja ta sulased ütlesid temale: 'Vaata, Een-Dooris on lausuja vaimuga naine.'

⁸And Saul disguised himself, and put on other raiment, and went, he and two men with him, and they came to the woman by night: and he said, Divine unto me, I pray thee, by the familiar spirit, and bring me up whomsoever I shall name unto thee.

⁸Saul tegi ennast tundmatuks, pani teised riided selga ja läks, tema ja kaks meest koos temaga, ja nad tulid öösel naise juurde; ja ta ütles: 'Ennusta ometi mulle vaimu abil ja lase tõusta mu ette see, keda ma sulle nimetan!'

⁹And the woman said unto him, Behold, thou knowest what Saul hath done, how he hath cut off those that have familiar spirits, and the wizards, out of the land: wherefore then layest thou a snare for my life, to cause me to die?

⁹Aga naine vastas temale: 'Vaata, sa ju tead, mida Saul on teinud, kuidas ta maalt kaotas lausujad ja ennustajad. Miks sa tahad nüüd seada mu hingele püünist, et saata mind surma?'

¹⁰And Saul sware to her by Jehovah, saying, As Jehovah liveth, there shall no punishment happen to thee for this thing.

¹⁰Aga Saul vandus temale Issanda juures, öeldes: 'Nii tõesti kui Issand elab, selle asja eest ei taba sind karistus!'

¹¹Then said the woman, Whom shall I bring up unto thee? And he said, Bring me up Samuel.

¹¹Naine küsis: 'Keda pean laskma tõusta su ette?' Ja ta vastas: 'Lase Saamuel tõusta mu ette!'

¹²And when the woman saw Samuel, she cried with a loud voice; and the woman spake to Saul, saying, Why hast thou deceived me? for thou art Saul.

¹²Aga kui naine nägi Saamueli, siis ta kisendas kõvasti; ja naine rääkis Saulile, öeldes: 'Miks sa mind petsid? Sina oled ju Saul!'

¹³And the king said unto her, Be not afraid: for what seest thou? And the woman said unto Saul, I see a god coming up out of the earth.

¹³Aga kuningas ütles temale: 'Ära karda! Ütle ainult, mida sa näed!' Ja naine ütles Saulile: 'Ma näen jumalat maa seest üles tõusvat.'

¹⁴And he said unto her, What form is he of? And she said, An old man cometh up; and he is covered with a robe. And Saul perceived that it was Samuel, and he bowed with his face to the ground, and did obeisance.

¹⁴Siis ta küsis temalt: 'Kuidas ta välja näeb?' Ja naine vastas: 'Üks vana mees tõuseb üles ja tal on kuub seljas.' Siis mõistis Saul, et see oli Saamuel, ja ta heitis silmili maha ning kummardas.

¹⁵And Samuel said to Saul, Why hast thou disquieted me, to bring me up? And Saul answered, I am sore distressed; for the Philistines make war against me, and God is departed from me, and answereth me no more, neither by prophets, nor by dreams: therefore I have called thee, that thou mayest make known unto me what I shall do.

¹⁵Ja Saamuel küsis Saulilt: 'Miks sa tülitad mind, lastes mind üles tõusta?' Ja Saul vastas: 'Mul on väga kitsas käes, sest vilistid sõdivad mu vastu ja Jumal on minu juurest lahkunud ega vasta mulle enam ei prohvetite ega unenägude läbi. Sellepärast ma hüüdsin sind, et sa annaksid mulle teada, mida ma pean tegema.'

¹⁶And Samuel said, Wherefore then dost thou ask of me, seeing Jehovah is departed from thee, and is become thine adversary?

¹⁶Aga Saamuel ütles: 'Mispärast sa küsid minult, kui Issand on sinu juurest lahkunud ja on saanud su vaenlaseks?

¹⁷And Jehovah hath done unto thee, as he spake by me: and Jehovah hath rent the kingdom out of thy hand, and given it to thy neighbor, even to David.

¹⁷Issand on tõesti sulle teinud, nagu ta minu läbi on rääkinud: Issand on kiskunud kuningriigi sinu käest ja on selle andnud su ligimesele Taavetile.

¹⁸Because thou obeyedst not the voice of Jehovah, and didst not execute his fierce wrath upon Amalek, therefore hath Jehovah done this thing unto thee this day.

¹⁸Et sa ei ole kuulanud Issanda häält ega ole andnud amalekile tunda tema tulist viha, siis nüüd on Issand teinud seda sinule.

¹⁹Moreover Jehovah will deliver Israel also with thee into the hand of the Philistines; and to-morrow shalt thou and thy sons be with me: Jehovah will deliver the host of Israel also into the hand of the Philistines.

¹⁹Issand annab ka Iisraeli koos sinuga vilistite kätte ja homme oled sa koos oma poegadega minu juures. Issand annab vilistite kätte ka Iisraeli leeri.'

²⁰Then Saul fell straightway his full length upon the earth, and was sore afraid, because of the words of Samuel: and there was no strength in him; for he had eaten no bread all the day, nor all the night.

²⁰Siis langes Saul äkitselt täies pikkuses maha, nii väga kartis ta Saamueli sõnu. Temal ei olnud ka enam jõudu, sest ta ei olnud leiba söönud kogu päeva ja kogu öö.

²¹And the woman came unto Saul, and saw that he was sore troubled, and said unto him, Behold, thy handmaid hath hearkened unto thy voice, and I have put my life in my hand, and have hearkened unto thy words which thou spakest unto me.

²¹Aga naine tuli Sauli juurde ja, nähes, et ta oli väga hirmunud, ütles temale: 'Vaata, su teenija kuulis su häält ja ma panin oma elu kaalule ning kuulsin su sõnu, mis sa mulle kõnelesid.

²²Now therefore, I pray thee, hearken thou also unto the voice of thy handmaid, and let me set a morsel of bread before thee; and eat, that thou mayest have strength, when thou goest on thy way.

²²Ja nüüd kuule ometi ka sina oma teenija häält ja lase ma panen su ette palukese leiba; söö, et sul oleks jõudu teeleminekuks!'

²³But he refused, and said, I will not eat. But his servants, together with the woman, constrained him; and he hearkened unto their voice. So he arose from the earth, and sat upon the bed.

²³Aga ta keeldus ja ütles: 'Mina ei söö.' Siis käisid temale peale niihästi ta sulased kui ka naine, ja ta kuulis nende häält; ja ta tõusis maast ning istus voodi peale.

²⁴And the woman had a fatted calf in the house; and she hasted, and killed it; and she took flour, and kneaded it, and did bake unleavened bread thereof:

²⁴Ja naisel oli kodus nuumvasikas; ta tappis selle kiiresti, võttis jahu, sõtkus ja küpsetas hapnemata leiba.

²⁵and she brought it before Saul, and before his servants; and they did eat. Then they rose up, and went away that night.

²⁵Ja ta tõi toidu Sauli ja tema sulaste ette ning need sõid; siis nad tõusid ja läksid ära selsamal ööl.