¹Wherefore when we could no longer forbear, we thought it good to be left behind at Athens alone;

¹Seepärast meie, kui me enam ei läbenud kannatada, arvasime heaks jääda Ateenasse

²and sent Timothy, our brother and God's minister in the gospel of Christ, to establish you, and to comfort [you] concerning your faith;

²ja läkitasime Timoteose, oma venna ja Jumala kaastöölise Kristuse evangeeliumi kuulutamises, kinnitama ja julgustama teid teie usus,

³that no man be moved by these afflictions; for yourselves know that hereunto we are appointed.

³et ükski ei lööks kõikuma nendes viletsustes. Te ju teate, et me oleme nendesse pandud.

⁴For verily, when we were with you, we told you beforehand that we are to suffer affliction; even as it came to pass, and ye know.

⁴Sest juba siis, kui me olime teie juures, ütlesime teile ette, et meid hakatakse taga kiusama, nagu see on ka sündinud ja on teile teada.

⁵For this cause I also, when I could no longer forbear, sent that I might know your faith, lest by any means the tempter had tempted you, and our labor should be in vain.

⁵Seepärast ka mina, maldamata enam, saatsingi tema, et teada saada teie usku, kas vahest kiusaja pole teid kiusanud ning meie vaevanägemist tühjaks teinud.

⁶But when Timothy came even now unto us from you, and brought us glad tidings of your faith and love, and that ye have good remembrance of us always, longing to see us, even as we also [to see] you;

⁶Aga kui nüüd Timoteos tuli teie juurest tagasi ning tõi meile häid sõnumeid teie usust ja teie armastusest ning et teie meid alati heaga mäletate, igatsedes meid näha saada, nii nagu meie teidki,

⁷for this cause, brethren, we were comforted over you in all our distress and affliction through your faith:

⁷siis saime julgustatud teie kaudu, vennad, kogu oma kitsikuses ja ahistuses teie usu läbi,

⁸for now we live, if ye stand fast in the Lord.

⁸sest nüüd me võime elada, kui teie püsite Issandas.

⁹For what thanksgiving can we render again unto God for you, for all the joy wherewith we joy for your sakes before our God;

⁹Mis tänu me võiksime küll Jumalale anda teie pärast kogu selle rõõmu eest, millega me rõõmustame teie üle oma Jumala palge ees?

¹⁰night and day praying exceedingly that we may see your face, and may perfect that which is lacking in your faith?

¹⁰Me anume ööd ja päevad üliväga, et saada näha teie palet ja parandada seda, mis on veel puudulik teie usus.

¹¹Now may our God and Father himself, and our Lord Jesus, direct our way unto you:

¹¹Aga tema, meie Jumal ja Isa, ning meie Issand Jeesus Kristus tasandagu meie tee teie juurde!

¹²and the Lord make you to increase and abound in love one toward another, and toward all men, even as we also [do] toward you;

¹²Ning Issand kasvatagu teie armastust ja tehku see rohkeks üksteise ja kõikide vastu, nii nagu see meilgi on teie vastu,

¹³to the end he may establish your hearts unblameable in holiness before our God and Father, at the coming of our Lord Jesus with all his saints.

¹³et kinnitada teie südameid olema pühaduses laitmatud Jumala ja meie Isa palge ees, kui meie Issand Jeesus tuleb kõigi oma pühadega. [Aamen.]